{"id":10,"date":"2024-04-04T07:56:21","date_gmt":"2024-04-04T04:56:21","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/6-retseptsiooniteooria-ja-publiku-uuringud\/"},"modified":"2024-04-04T08:00:35","modified_gmt":"2024-04-04T05:00:35","slug":"6-retseptsiooniteooria-ja-publiku-uuringud","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/6-retseptsiooniteooria-ja-publiku-uuringud\/","title":{"rendered":"Retseptsiooniteooria ja publiku-uurimise meetodid"},"content":{"rendered":"
\n\tAnneli Saro
\n<\/address>\n

\n\tMis on retseptsiooniteooria, retseptsiooni- ja publiku-uuring?
\n<\/h2>\n

\n\tRetseptsiooniteooria<\/strong> ehk vastuv\u00f5tuteooria k\u00e4sitleb kunsti, kunstiliigi v\u00f5i -teose vastuv\u00f5tu \u00fcldiseid p\u00f5him\u00f5tteid. Enamasti l\u00e4htub see autori enda kogemustest. Retseptsiooni-uuring<\/strong> ehk vastuv\u00f5tu-uuring on mingi teose v\u00f5i teoste r\u00fchma vastuv\u00f5tu uurimine konkreetsete vastuv\u00f5tjate seas. Retseptsiooni-uuring v\u00f5ib haarata teose kogu vastuv\u00f5ttu v\u00f5i keskenduda ainult selle m\u00f5nele elemendile (n\u00e4iteks emotsioonidele, t\u00f5lgendamisele vm-le).\n<\/p>\n

\n\tPubliku-uuring<\/strong> kogub andmeid publiku sotsiaal-kultuurilise tausta v\u00f5i teatritarbimise kohta, kuid enamasti vastuv\u00f5tule ei keskendu.\n<\/p>\n

\n\tSee peat\u00fckk k\u00e4sitleb k\u00f5igepealt retseptsiooniteooriat, mis on suuresti filosoofiast ja kirjandusteadusest v\u00e4lja kasvanud distsipliin, ning seej\u00e4rel retseptsiooni- ja publiku-uuringuid teatris. Publiku-uuringutest on m\u00f5nev\u00f5rra juttu ka peat\u00fckis \u201eTeatrisotsioloogia\u201c<\/a>.\n<\/p>\n

\n\t\"Fotol\n<\/p>\n

\n\tRetseptsiooniteooria ajalugu
\n<\/h3>\n

\n\tRetseptsiooniteooria eellugu algab 1930. aastail fenomenoloogiaga, kust on \u00fcle v\u00f5etud hulk m\u00f5isteid. Fenomenoloogia<\/strong> \u00fcheks esiisaks loetakse Saksa filosoofi Edmund Husserlit, kes s\u00fc\u00fcvis objekti ja subjekti vahelistesse suhetesse ning tajumisprotsessidesse. Kunstiteose vastuv\u00f5tuga tegeles ka Poola fenomenoloog Roman Ingarden, kes vaatles lugemist kui l\u00fcnkade t\u00e4itmist.\n<\/p>\n

\n\tRetseptsiooniteooria teine juur on hermeneutika<\/strong> ehk t\u00f5lgendamiskunst, kuigi m\u00f5lemad distsipliinid arenesid paralleelselt. Hermeneutika modelleerib puhast kogemust ja j\u00e4tab k\u00f5rvale konkreetsete teoste vastuv\u00f5tu. Oluline selles kontekstis on Hans-Georg Gadameri peateos \u201eT\u00f5de ja meetod\u201c (\u201eWahrheit und Methode\u201c, 1960). Gadameri m\u00f5istmise ringist tuleb l\u00e4hemalt juttu allpool.\n<\/p>\n

\n\tTeksti lugemisele ja vastuv\u00f5tule hakkasid uurijad rohkem t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rama alles 1960. aastate l\u00f5pus. Huvi p\u00f6\u00f6rdumist autorilt ja tekstilt lugejale v\u00f5ib seletada muu hulgas 1960. aastate poliitilise liberalismi ja individualismi esilet\u00f5usuga, mis ei j\u00e4tnud m\u00f5jutamata ka akadeemilisi institutsioone.\n<\/p>\n

\n\tRetseptsiooniteoorial on ajalooliselt kaks haru: \u00fcks neist on seotud saksa- ja teine ingliskeelse teadusruumiga. K\u00f5igepealt hakati retseptsiooniteooriaga<\/strong> tegelema Saksamaal, keskuseks Konstanzi \u00dclikool, kus t\u00f6\u00f6tasid kirjandusteadlased Hans Robert Jauss<\/strong> (1921\u20131997) ja Wolfgang Iser<\/strong> (1926\u20132007). Retseptsiooniteoreetikud vastandusid positivismile: objektiivsustaotlusele ja faktikesksusele. Jauss j\u00e4tkas rohkem hermeneutilist, Iser fenomenoloogilist suunda. Iser on nimetanud oma l\u00e4henemist m\u00f5juteooriaks (Wirkungstheorie<\/em>), r\u00f5hutades kahesuunalist kommunikatsiooni teksti ja lugeja vahel ning vastandudes retseptsiooniteooriale (Rezeptionstheorie<\/em>), mis tegelevat tema arvates lugejate maitseotsustuste ajalooga. Sellele vaatama peetakse teda retseptsiooniteoreetikuks.\n<\/p>\n

\n\t\"Hans\n<\/p>\n

\n\t\"SusanSuurbritannias ja P\u00f5hja-Ameerikas t\u00e4histas retseptsiooni uurimine aga vastuhakku teosekeskse uuskriitika (new criticism<\/em>) valitsemisele. Terminit lugeja vastuv\u00f5tu teooria<\/strong> (reader-response theory\/criticism<\/em>) on hakatud kasutama tagantj\u00e4rele, m\u00e4rkimaks kas ainult Anglo-Ameerika maades praktiseeritud teooriaid v\u00f5i siis k\u00f5iki erinevaid l\u00e4henemisi lugemisele. Selles \u00f5pikus retseptsiooniteooria ja lugeja vastuv\u00f5tu teooria vahel vahet ei tehta ja r\u00e4\u00e4gitakse \u00fcldistavalt retseptsiooniteooriast.\n<\/p>\n

\n\tTeatriteaduses<\/strong> ilmnes suurem huvi nii retseptsiooniteooria kui praktiliste publiku-uuringute vastu alles 1980. aastail, l\u00e4htudes osaliselt kiirelt arenevast teatrisemiootikast, kuid samas \u00fcritades sellele vastanduda. Viimase 40 aasta jooksul on ilmunud k\u00fcll hulgaliselt teatriretseptsiooni \u00fcksikk\u00e4sitlusi, kuid s\u00fcsteemset teoreetilist k\u00e4sitlust valminud ei ole. \u00dcsna hea \u00fclevaate publikust ja vastuv\u00f5tust teatris annab Susan Bennetti teos \u201eTeatripublikud\u201c (\u201eTheatre Audiences\u201c, 1990). Praktilistest uuringutest on kasvatanud huvitavaid teoreetilisi seisukohti Henri Schoenmakers ja Willmar Sauter, kelle t\u00f6\u00f6dele viidatakse edaspidi. 21. sajandil on retseptsiooniteooriat, teatri- ja neuroteadust p\u00fc\u00fcdnud \u00fchendada Bruce McConachie. Eestis tegelevad publiku-uuringutega Anneli Saro ja Hedi-Liis Toome.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Anneli Saro Mis on retseptsiooniteooria, retseptsiooni- ja publiku-uuring? Retseptsiooniteooria ehk vastuv\u00f5tuteooria k\u00e4sitleb kunsti, kunstiliigi v\u00f5i -teose vastuv\u00f5tu \u00fcldiseid p\u00f5him\u00f5tteid. Enamasti l\u00e4htub see autori enda kogemustest. Retseptsiooni-uuring ehk vastuv\u00f5tu-uuring on mingi teose v\u00f5i teoste r\u00fchma vastuv\u00f5tu uurimine konkreetsete vastuv\u00f5tjate seas. Retseptsiooni-uuring …<\/p>\n","protected":false},"author":6,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-10","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/users\/6"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=10"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":489,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/10\/revisions\/489"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/etenduskunstid\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=10"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}