{"id":2864,"date":"2025-12-11T14:24:23","date_gmt":"2025-12-11T12:24:23","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/?post_type=tribe_events&p=2864"},"modified":"2026-07-21T12:20:50","modified_gmt":"2026-07-21T09:20:50","slug":"estwell-aastakonverents-2","status":"publish","type":"tribe_events","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/event\/estwell-aastakonverents-2\/","title":{"rendered":"EstWell aastakonverents"},"content":{"rendered":"

\u201cTeaduse ja teadlaste v\u00f5imalused \u00fchiskondlike murdepunktide m\u00f5jutamisel\u201d
\n<\/strong><\/h3>\n

Registreeru konverentsile SIIN<\/a><\/strong><\/span><\/p>\n

S\u00fcndmuse p\u00f5hikeel on inglise keel, kui pole ettekande juurde m\u00e4rgitud teisiti.<\/p>\n

Esmasp\u00e4ev, 17. august<\/strong><\/h3>\n

10.30 Tervitus ja sissejuhatus Andero Uusbergilt<\/strong><\/p>\n

11.00 Peaesineja Carl May \u2013 Rakendamisprotsesside d\u00fcnaamika m\u00f5istmine<\/strong><\/p>\n

Tervishoius\u00fcsteemide rakendamise professor, London School of Hygiene and Tropical Medicine, \u00dchendkuningriik<\/p>\n

Rakendusteadus (implementation science<\/em>) on \u00fcks mitmest teadusvaldkonnast, mis kujunes v\u00e4lja 20. sajandi viimases veerandis alanud t\u00f5endusp\u00f5hise meditsiini arenguga. Selle keskmes on meetodid, mis aitavad viia t\u00f5endid sekkumiste kliinilise ja kulut\u00f5hususe kohta tervishoiuteenuste osutamise ja korraldamise igap\u00e4evasesse praktikasse.<\/p>\n

Ettekande esimeses osas k\u00e4sitlen, kuidas see teadusvaldkond on alates 2000. aastate keskpaigast arenenud. Kirjeldavate raamistike, rakendamist soodustavate ja takistavate tegurite taksonoomiate, uurimismeetodite ning rakendamisstrateegiate hulk on m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kasvanud. Selle tulemusena on kujunenud v\u00e4ga mahukas teaduskirjandus, mis on sageli eelk\u00f5ige kirjeldava iseloomuga.<\/p>\n

Ettekande teises osas tutvustan, kuidas minu uurimist\u00f6\u00f6 on l\u00e4henenud rakendamise probleemile teistsugusest vaatenurgast. Olen v\u00e4itnud, et t\u00f5endite praktikasse \u00fclekandmine ei ole erandlik n\u00e4htus ning et rakendamisprotsessid on omased igale sotsiaalse organisatsiooni vormile. Selle t\u00f6\u00f6 tulemusena on v\u00e4lja kujunenud normaliseerumisprotsessi teooria (Normalization Process Theory, NPT<\/em>). NPT aitab tuvastada, kirjeldada ja selgitada mehhanisme, mis k\u00e4ivitavad ja kujundavad rakendamisprotsesse. Tutvustan seda l\u00e4henemist rakendamisprotsesside d\u00fcnaamika m\u00f5istmiseks ning arutlen m\u00f5ningate selle rakendamise tulemuste \u00fcle.<\/p>\n

Ettekande viimases osas k\u00e4sitlen, kuidas rakendusteaduse uurimistulemused saavad toetada organisatsioonilisi muutusi ja tervisepoliitika kujundamist. Keskendudes teadmiste rakendamisele (knowledge mobilization<\/em>), seon kahtluse alla valitseva k\u00e4sitluse, mille kohaselt teadmiste rakendamine t\u00e4hendab lihtsalt teadmistelt praktikale \u00fclekandumist. Teadmisi ei kanta lihtsalt edasi \u2013 neid rakendatakse ja kujundatakse praktikas \u00fchise tegevuse kaudu ning nende omaksv\u00f5tt ja kasutuselev\u00f5tt ei toimu eri osapoolte seas v\u00f5rdselt. Nendele p\u00f5him\u00f5tetele tuginedes visandan teadusprogrammi, milles teoreetiline t\u00e4psus, mehhanismidel p\u00f5hinev anal\u00fc\u00fcs ja teadmiste rakendamise v\u00f5rdsust arvestav k\u00e4sitlus on \u00fchendatud \u00fchtseks tervikuks, mitte ei arene eraldiseisvate suundadena.<\/p>\n

12.00 L\u00f5una<\/strong><\/p>\n

13.30 Metoodikalaborid<\/strong><\/p>\n

    \n
  • \n
      \n
    • Indrek Seppo \u2013 Vibe-research\u2019i t\u00f6\u00f6riistad \u2013 Quarto ja palju muud
      \n<\/strong>Selles praktilises t\u00f6\u00f6toas tutvustab Indrek Seppo oma tehisintellektil p\u00f5hineva teadust\u00f6\u00f6 (AI-aided research<\/em> ehk vibe-research<\/em>) t\u00f6\u00f6riistakomplekti ning jagab kasulikke n\u00f5uandeid selle kasutamiseks. Osalejad saavad \u00fclevaate Quartost \u2013 teaduspublitseerimise keskkonnast, mis v\u00f5imaldab h\u00f5lpsasti luua teadusartikleid, esitlusi, k\u00e4silehti ja raamatuid R-i ja Pythoni abil. L\u00fchidalt tutvustatakse ka Typsti kui kaasaegset alternatiivi LaTeXile.
      \nT\u00f6\u00f6toas osalemiseks on soovitatav tasuline ChatGPT, Claude\u2019i v\u00f5i Gemini konto ning arvutisse paigaldatud vajalik tarkvara. T\u00e4psemad paigaldusjuhised saadetakse registreerunud osalejatele.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n
        \n
      • \n
          \n
        • Andres V\u00f5rk \u2013 P\u00f5hjusliku j\u00e4reldamise t\u00f6\u00f6riistad majandusteadlastel (EST)<\/strong>
          \nT\u00f6\u00f6toas saab \u00fclevaate kvantitatiivsetest meetoditest, mida majandusteadlased kasutavad p\u00f5hjuslike j\u00e4relduste tegemisel. Meetodite \u00fclevaatele j\u00e4rgnevad praktilised n\u00e4ited paneelandmete p\u00f5hjal tarkvaras R, pakutakse ka Stata koodin\u00e4ited. Eelnev kogemus R-i v\u00f5i Stataga on ka t\u00f6\u00f6toas osalemise eelduseks.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n
            \n
          • \n
              \n
            • Halla B. Holmarsdottir \u2013 Arvudest lugudeni: kombineeritud uurimismeetodid laste ja noorte digimaailma uurimisel
              \n<\/strong>Selles t\u00f6\u00f6toas tutvustatakse kombineeritud uurimismeetodeid laste ja noorte digielu uurimiseks. DigiGeni projekti n\u00e4itel k\u00e4sitletakse, kuidas kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete meetodite \u00fchendamine aitab paremini m\u00f5ista digitaalsete tehnoloogiate m\u00f5ju laste ja noorte igap\u00e4evaelule.
              \n<\/strong>Praktiliste n\u00e4idete ja harjutuste kaudu saavad osalejad teada, kuidas kavandada lihtsaid kombineeritud meetoditega uuringuid, siduda erinevaid andmeallikaid ning t\u00f5lgendada digiajastu heaoluga seotud keerukaid n\u00e4htusi.<\/li>\n
            • Carl May \u2013 Teooria loomine kvalitatiivsete andmete p\u00f5hjal
              \n<\/strong>Selles t\u00f6\u00f6toas tutvustatakse neljaetapilist l\u00e4henemist, mis aitab liikuda uurimisk\u00fcsimusest teoreetilise panuseni. K\u00e4sitletakse anal\u00fc\u00fcsi peamisi etappe \u2013 uurimuse raamimist, m\u00f5istete ja kategooriate kujundamist, nendevaheliste seoste modelleerimist ning h\u00fcpoteeside ja teooria loomist.
              \nPraktiliste n\u00e4idete abil vaadeldakse anal\u00fc\u00fcsi olulisemaid \u00fcleminekuid: kodeerimisest taksonoomiani, taksonoomiast mudelini ning mudelist teooriani. Interaktiivses osas saavad osalejad hinnata, millises anal\u00fc\u00fcsietapis nende enda uurimist\u00f6\u00f6 parajasti asub ning milliseid samme on vaja j\u00e4rgmise arenguetapi saavutamiseks.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n

              15.00 Kohvipaus<\/strong><\/p>\n

              15.30 Ettekannete paralleelsessioonid<\/strong><\/p>\n

              Paralleelsessioon 1: \u00d5ppija areng ja heaolu<\/strong><\/p>\n

                \n
              1. Pirko T\u00f5ugu, Eve Kikas ja Elina Malleus-Kotsegarov: \u00d5pi-, sotsiaalse ja ettev\u00f5tlikkusp\u00e4devuse hindamine p\u00f5hikoolis<\/li>\n
              2. Eike Siilbek: Kuidas kaardistada sotsiaal-organisatoorseid v\u00f5rgustikke, millest heaolu sekkumised p\u00e4eva l\u00f5puks s\u00f5ltuvad, koolip\u00f5hise vaimse tervise ennetuse n\u00e4itel<\/li>\n
              3. Triin Lauri: Meritokraatiauskumused ja EDUMERIT<\/li>\n
              4. Ishita Pandey: Digivanemluse stiilid ja koolieelikute ekraanimeedia kasutus<\/li>\n<\/ol>\n

                Paralleelsessioon 2: Teadmistest lahenduste ja lahendustest teadmisteni<\/strong><\/p>\n

                  \n
                1. Katri P\u00e4rna: S\u00f6\u00f6mish\u00e4irete s\u00fcmptomaatika geneetika Eesti geenivaramu andmetel<\/li>\n
                2. Kaijo R\u00fc\u00fctsalu: SMS meeldetuletuste m\u00f5ju v\u00e4hi s\u00f5eluuringul osalemisele<\/li>\n
                3. Heidi Reinson: E-kirjade m\u00f5ju kogumispensioni maksetele<\/li>\n
                4. Kristjan Pilt, Einar Kivisalu, Moonika Viigim\u00e4e, Ivo Fridolin: Personaalse stressi monitooringutehnoloogia arengud ja seosed \u201cVaimse tervise astmelise abi piloteerimine\u201d teemaga<\/li>\n<\/ol>\n

                  Paralleelsessioon 3: Andmep\u00f5hine l\u00e4henemine heaolu hindamisele ja toetamisele<\/strong><\/p>\n

                    \n
                  1. Vitali S\u00f5ritski: Mitteinvasiivse stressi biomarkerite tuvastamiseks m\u00f5eldud patsiendil\u00e4hedase diagnostika anduri arendamine<\/li>\n
                  2. Laura P\u00e4eske: Puhkeseisundi EEG funktsionaalse v\u00f5rgustiku anal\u00fc\u00fcs vaimse v\u00e4simuse hindamiseks<\/li>\n
                  3. Kelli Lehto: ATH diagnooside trendid 20 aasta v\u00e4ltel Eesti geenivaramu andmete p\u00f5hjal<\/li>\n
                  4. Uku Vainik: Kuidas m\u00f5testada ja modelleerida geenide ning keskkonna rolli<\/li>\n<\/ol>\n

                    Paralleelsessioon 4: Teadus ja praktika<\/strong><\/p>\n

                      \n
                    1. Karin Streimann, Karin Lillemaa, Triin Vilms, Eike Siilbek: Teaduse ja p\u00e4riselu kokkutoomisel teadlaste roll, v\u00f5imalused ja v\u00f5imekus<\/li>\n
                    2. Peeter Ross: \u00a0Tervishoiu kui teenusevaldkonna digitaliseerimine<\/li>\n
                    3. Priit Kruus: P\u00e4riseluandmete p\u00f5hjal kliiniliste uuringute l\u00e4biviimine \u00fchiskondlike rahastusotsuste tegemiseks<\/li>\n
                    4. Andero Uusberg: K\u00e4itumisteaduste rakendamise kaksikratta mudel<\/li>\n<\/ol>\n

                      17.00 Liikumine, l\u00f5\u00f5gastus ja vaba aeg<\/strong><\/p>\n

                      18.30-20.30 \u00d5htus\u00f6\u00f6k<\/strong><\/p>\n

                      \n

                      Teisip\u00e4ev, 18. august<\/strong><\/h3>\n

                      9.00 Sissejuhatus konverentsi teise p\u00e4eva<\/strong><\/p>\n

                      9.30 Peaesineja Petr Slovak \u2013 M\u00f5istus kontekstis: generatiivne tehisintellekt igap\u00e4evaste kognitiivsete protsesside toetamiseks ja uurimiseks<\/strong><\/p>\n

                      Inimese ja arvuti interaktsiooni kaasprofessor (Reader) Londoni King\u2019s College\u2019is, k\u00fclalisteadur King\u2019s College\u2019i laste ja noorukite ps\u00fchholoogia osakonnas ning Oxfordi \u00fclikooli eksperimentaalps\u00fchholoogia ja inimesekeskse tehisintellekti uurimisr\u00fchmades.<\/p>\n

                      Paljud vaimse tervise aluseks olevad kognitiivsed protsessid \u2013 n\u00e4iteks see, kuidas me oma kogemusi jutustame, olukordi t\u00f5lgendame v\u00f5i h\u00e4irivaid m\u00f5tteid \u00fcmber m\u00f5testame \u2013 on keelelise olemusega, j\u00e4rgivad kindlaid seadusp\u00e4rasusi ning toimuvad igap\u00e4evaelu kontekstis. Just seet\u00f5ttu on neist saanud generatiivse tehisintellekti jaoks uudsel viisil uuritavad ja toetatavad protsessid.<\/p>\n

                      Alustan lihtsa t\u00f5estusmaterjaliga (proof of concept<\/em>) \u2013 mikronarratiividega, mis on tehisintellekti toetatud meetod ning mida kasutatakse juba praegu nii suuremahulises andmekogumises (n\u00e4iteks sotsiaalmeedia kahjulike m\u00f5jude kaardistamisel) kui ka alusandmestike loomisel ps\u00fchholoogilisteks uuringuteks (n\u00e4iteks kolmanda isiku hinnangute uurimisel).<\/p>\n

                      Seej\u00e4rel tutvustan k\u00e4imasolevat uurimist\u00f6\u00f6d, mille eesm\u00e4rk on l\u00f5imida sarnased l\u00e4henemised vahetult ps\u00fchholoogilistesse sekkumistesse, toetades selliste oskuste kujunemist nagu \u00fcmberhindamine (reappraisal<\/em>) ja detsentreerimine (decentering<\/em>) inimese igap\u00e4evaelus.<\/p>\n

                      L\u00f5petuseks v\u00e4idan, et selline ps\u00fchholoogiliste protsesside tasandil toimiv toetamine loob erakordse teadusliku v\u00f5imaluse: koguda reaalajas ja loomulikus keskkonnas mehhanismip\u00f5hiseid andmeid just nende protsesside kohta, mida me p\u00fc\u00fcame toetada. Nii on v\u00f5imalik \u00fches ja samas protsessis samaaegselt m\u00f5\u00f5ta, m\u00f5ista ja m\u00f5jutada heaolu.<\/p>\n

                      10.30 Kohvipaus<\/strong><\/p>\n

                      11.00 Metoodikalaborid<\/strong><\/p>\n

                        \n
                      • \n
                          \n
                        • Petr Slovak & Dariana Dorin \u2013 Teooriast testitava sekkumiseni: tehisintellektil p\u00f5hinevate sekkumiste kiire protot\u00fc\u00fcpimine
                          \n<\/strong>T\u00f6\u00f6tuba j\u00e4tkab sealt, kus l\u00f5ppes keynote-ettekanne. Kui generatiivne tehisintellekt v\u00f5imaldab toetada inimeste m\u00f5tlemisprotsesse nende igap\u00e4evaelus, siis kuidas selliseid sekkumisi kiiresti luua ja teaduslikult testida, ilma et iga uut lahendust tuleks nullist \u00fcles ehitada?
                          \nTutvustatakse raamistikku, mis aitab t\u00f5lkida ps\u00fchholoogilised muutusteooriad taaskasutatavateks disainilahendusteks (Slovak & Munson, 2024). Osalejad saavad \u00fclevaate taristust, mis v\u00f5imaldab koostada modulaarseid sekkumisvooge (nt eesm\u00e4rkide seadmine, \u00fcmberraamistamine ja eneserefleksioon), kasutada neis osalejatega suhtlevaid suuri keelemudeleid (LLM-e) ning muuta struktureeritud sekkumiskavandid kiiresti toimivateks protot\u00fc\u00fcpideks, mis sobivad ka mikrorandomiseeritud uuringute l\u00e4biviimiseks.
                          \nPraktilises osas t\u00f6\u00f6tavad osalejad v\u00e4ikestes r\u00fchmades, et kujundada enda valitud ps\u00fchholoogilise mehhanismi p\u00f5hjal sekkumisvoog ning vormistada see struktureeritud spetsifikatsioonina. Seej\u00e4rel n\u00e4idatakse, kuidas selline spetsifikatsioon teisendatakse toimivaks protot\u00fc\u00fcbiks. T\u00f6\u00f6tuba ei eelda tehnilist tausta \u2013 eesm\u00e4rk on \u00f5ppida m\u00f5tlema sekkumiste kavandamisest mehhanismip\u00f5hiselt ning lahkuda t\u00f6\u00f6toast konkreetse sekkumiskava ja arusaamaga, kuidas see kiiresti toimivaks protot\u00fc\u00fcbiks muuta.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n
                            \n
                          • \n
                              \n
                            • Ejiroghene Wilkie \u2013 Kuidas \u00fchendada mobiilsed eneseraporteerimise k\u00fcsitlused kantavate seadmete ja mobiilsete sensorandmetega
                              \n<\/strong>Selles praktilises t\u00f6\u00f6toas tutvustatakse, kuidas \u00fchendada mobiilsed eneseraporteerimise k\u00fcsitlused kantavate seadmete ja mobiilsete sensorite kogutavate andmetega. Korduvad k\u00fcsitlused on \u00f6koloogilise momentaalse hindamise (Ecological Momentary Assessment, EMA\/ESM) aluseks, v\u00f5imaldades uurida inimeste m\u00f5tteid, tundeid ja kogemusi nende igap\u00e4evaelus.
                              \nT\u00f6\u00f6toa alguses antakse l\u00fchi\u00fclevaade EMA metoodikast ja just-in-time kohandatavatest sekkumistest (Just-In-Time Adaptive Interventions, JITAIs), mis v\u00f5imaldavad kujundada sekkumisi, mis reageerivad osalejate vajadustele reaalajas. Seej\u00e4rel k\u00e4sitletakse kantavate seadmete ja mobiilsete sensorite abil kogutavaid andmeid, nende kogumise v\u00f5imalusi ning erinevusi pideva andmekogumise ja ainult k\u00fcsitluste ajal toimuva andmekogumise vahel, tuginedes reaalsetele uuringun\u00e4idetele.
                              \nPraktilises osas loovad osalejad lihtsa uuringulahenduse, kus stressik\u00fcsitluse p\u00f5hjal k\u00e4ivitub rahustav sekkumine. Samuti n\u00e4idatakse, kuidas sama l\u00e4henemist saab laiendada kantavate seadmete kogutud andmetele. T\u00f6\u00f6toa l\u00f5puks on osalejatel nii parem arusaam metoodikast kui ka praktiline \u00fclevaade selle rakendamise v\u00f5imalustest.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n
                                \n
                              • \n
                                  \n
                                • Riina Hallik \u2013 Kirjanduse \u00fclevaatest publikatsioonini: meetodid, otsingustrateegiad ja tehisintellekti v\u00f5imalused
                                  \n<\/strong>Kirjanduse \u00fclevaated on teadusuuringute ja t\u00f5endusp\u00f5hise praktika \u00fcks olulisemaid alustalasid, kuid sobiva \u00fclevaatemeetodi valimine ja rakendamine ei ole alati lihtne. T\u00f6\u00f6toas antakse praktiline \u00fclevaade peamistest kirjanduse \u00fclevaate t\u00fc\u00fcpidest, sealhulgas kaardistavatest \u00fclevaadetest (scoping reviews<\/em>), narratiivsetest \u00fclevaadetest, s\u00fcstemaatilistest \u00fclevaadetest ja metaanal\u00fc\u00fctilistest \u00fclevaadetest, ning k\u00e4sitletakse, millal on iga l\u00e4henemisviis k\u00f5ige sobivam.
                                  \nOsalejad saavad teada, kuidas valida sobiv \u00fclevaatemeetod, koostada otsingustrateegia, leida asjakohased andmebaasid, eelregistreerida \u00fclevaateprotokoll ning kasutada sobivaid tarkvaralahendusi \u00fclevaate eri etappides.
                                  \nSamuti tutvustatakse tehisintellekti kasutamise v\u00f5imalusi kirjanduse otsimisel, uuringute s\u00f5elumisel ja t\u00f5endusmaterjali s\u00fcnteesimisel. Praktiliste n\u00e4idete ja arutelude kaudu saavad osalejad teadmisi, mis aitavad tulevasi kirjanduse \u00fclevaate projekte s\u00fcsteemsemalt ja t\u00f5husamalt kavandada ning ellu viia.<\/li>\n
                                • Katrin Tiidenberg \u2013 \u201e\u00dche postitusega aja v\u00f5tmine\u201c \u2013 sotsiaalmeedia sisu kontekstuaalne anal\u00fc\u00fcs
                                  \n<\/strong>Osalejatel palutakse kaasa v\u00f5tta 1\u20132 sotsiaalmeedia postitust (ekraanit\u00f5mmise v\u00f5i lingina), mida nad peavad anal\u00fc\u00fctiliselt huvipakkuvaks.
                                  \nSelles t\u00f6\u00f6toas tutvustatakse kvalitatiivset meetodit \u201e\u00fche postitusega aja v\u00f5tmine\u201c (sitting with a post<\/em>), mis v\u00f5imaldab anal\u00fc\u00fcsida sotsiaalmeedia sisu selle kontekstis ja multimodaalsuses. Sotsiaalmeedia postitused on mitmekihilised tervikud, mis \u00fchendavad visuaalseid, tekstilisi, helilisi ja h\u00fcpertekstilisi elemente (nt pildid, pildiallkirjad, teemaviited, heli, kommentaarid ja statistika). Nende t\u00e4hendus s\u00fcnnib nende elementide koostoimes, mitte \u00fchegi \u00fcksiku osa p\u00f5hjal.
                                  \nTiidenbergi visuaalse sotsiaalmeedia uurimist\u00f6\u00f6le tuginedes \u00f5pivad osalejad meetodit samm-sammult rakendama: m\u00e4\u00e4ratlema anal\u00fc\u00fcsi konteksti, t\u00f5lgendama eri modaalsusi nii eraldi kui ka tervikuna ning m\u00e4rkama nendevahelisi ja laiemate tekstidega seotud seoseid.
                                  \nT\u00f6\u00f6toas kasutatakse anal\u00fc\u00fcsimalli, mille abil harjutatakse meetodi rakendamist p\u00e4ris v\u00f5i n\u00e4idispostituste p\u00f5hjal. Osalejad omandavad praktilise anal\u00fc\u00fcsioskuse, mida saab kasutada oma teadust\u00f6\u00f6s, ning s\u00fcvendavad arusaama sellest, kuidas sotsiaalmeedias t\u00e4hendused kujunevad.<\/li>\n<\/ul>\n<\/li>\n<\/ul>\n

                                  12.30 L\u00f5una<\/strong><\/p>\n

                                  14.00 L\u00e4bimurdeprojektide sessioon<\/strong><\/p>\n

                                  15.30 Kohvipaus<\/strong><\/p>\n

                                  16.00 Juhitud arutelusessioonid<\/strong><\/p>\n

                                    \n
                                  • Mare Ainsaar & Oliver Nahkur \u2013 Heaolu-uuringute tulevik Eestis<\/strong>
                                    \nSessioonil k\u00e4sitletakse heaoluuuringute praktilisi uurimisalaseid v\u00e4ljakutseid, EstWelli e-raamatu koostamist ning LongEstWelli longitudinaaluuringu teise uuringulaine k\u00fcsimustiku v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamist.
                                    \nEriti on oodatud osalejad, kes panustavad EstWelli e-raamatu koostamisse v\u00f5i plaanivad esitada teadustaotluse LongEstWelli uuringu j\u00e4rgmiste andmekogumisvoorude jaoks.
                                    \nArutleme ka selle \u00fcle, kuidas teadus saab aidata kaasa \u00fchiskondlike v\u00e4ljakutsete lahendamisele.<\/li>\n
                                  • Priit Kruus & Riina Hallik \u2013 Kaugemale sekkumisuuringust: \u00fchised standardid ja teekond reaalse elu andmetest praktilise t\u00f5enduseni<\/strong>
                                    \nTervise- ja heaoluandmeid kogutakse k\u00f5ikjal \u2013 tervishoiuasutustes, nutiseadmetega, teadusuuringutes ja mobiilirakendustes. Ometi on neid andmeid sageli keeruline omavahel \u00fchendada ning usaldusv\u00e4\u00e4rselt ja laialdaselt taaskasutada.
                                    \nSelles sessioonis arutleme kahel omavahel seotud teemal. Esiteks k\u00e4sitleme terviseandmete standardiseerimist \u2013 millised \u00fchised p\u00f5him\u00f5tted, m\u00f5isted ja kokkulepped v\u00f5imaldaksid erinevaid andmeallikaid sisukalt \u00fchendada. Teiseks arutleme, kas reaalse elu andmeid saab kasutada tervisetehnoloogiate hindamiseks ja otsuste tegemiseks v\u00f5i on selleks endiselt vajalikud randomiseeritud kontrolluuringud.<\/li>\n
                                  • Vladimir Tomberg, Igor Mattias, Aishah Shah \u2013 Inkubatsioonit\u00f6\u00f6tuba: riikliku digitaalsete biomarkerite teadustaristu v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine<\/strong>
                                    \nKantavad seadmed, n\u00e4iteks nutikellad, koguvad rikkalikku pikaajalist andmestikku, mida tervise- ja sotsiaalteaduslikes uuringutes kasutatakse seni veel v\u00e4he. Kas sellised andmed v\u00f5iksid tulevikus saada osaks riiklikust teadustaristust?
                                    \nSelles t\u00f6\u00f6toas tutvustame \u0160veitsi teadusprojekti Providemus n\u00e4itel digitaalsete biomarkeriandmete kogumist ja kasutamist teadusuuringutes. Genfi \u00dclikooli infos\u00fcsteemide doktorant Igor Mattias r\u00e4\u00e4gib oma kaheaastasest kogemusest nutikellade abil digitaalsete biomarkeriandmete kogumisel, osalejate motiveerimisel ning nende andmete kasutamisest aju tervise pidevaks j\u00e4lgimiseks igap\u00e4evaelu tingimustes.
                                    \nT\u00f6\u00f6tuba pakub v\u00f5imaluse arutada, kuidas sarnaseid andmeid ja lahendusi v\u00f5iks rakendada ka Eesti teadustaristus ja tulevastes tervise- ning heaoluuuringutes.<\/li>\n
                                  • Farhat-Ul-Ain & Kenn Konstabel \u2013 Interaktsioonidisaini t\u00f6\u00f6riistade rakendamise, kohandamise ja m\u00f5istmise v\u00f5imalused k\u00e4itumisteaduse uurimist\u00f6\u00f6s ja praktikas<\/strong>
                                    \nT\u00f6\u00f6toa eesm\u00e4rk on tutvustada k\u00e4itumisteaduste ekspertidele ja terviseps\u00fchholoogidele interaktsioonidisaini meetodeid, t\u00f6\u00f6riistu ning digitaalse tervisek\u00e4itumise muutmise (Digital Health Behavior Change, DHBC) t\u00f6\u00f6riistakomplekti.
                                    \nDHBC t\u00f6\u00f6riistakomplekt on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud selleks, et toetada multidistsiplinaarseid meeskondi teooriap\u00f5histe digitaalsete k\u00e4itumise muutmise sekkumiste kavandamisel. See koosneb ps\u00fchholoogilisel teoorial p\u00f5hinevatest ja interaktsioonidisaini t\u00f6\u00f6riistadega rikastatud materjalidest, mis aitavad k\u00e4itumisteooriaid t\u00f5husalt rakendada kogu disainiprotsessi v\u00e4ltel.
                                    \nT\u00f6\u00f6toa k\u00e4igus toimub ka avatud arutelu, kus osalejad saavad jagada oma kogemusi, t\u00e4helepanekuid ja v\u00e4ljakutseid, mis on seotud digitaalsete k\u00e4itumise muutmise sekkumiste kavandamise ning multidistsiplinaarsetes meeskondades t\u00f6\u00f6tamisega.<\/li>\n<\/ul>\n

                                    17.30 Liikumine, l\u00f5\u00f5gastus ja vaba aeg<\/strong><\/p>\n

                                    18.30-\u2026 \u00d5htus\u00f6\u00f6k ja meelelahutusprogramm<\/strong><\/p>\n

                                    \n

                                    Kolmap\u00e4ev, 19. august<\/strong><\/h3>\n

                                    9.00 Sissejuhatus konverentsi kolmandasse p\u00e4eva<\/strong><\/p>\n

                                    9.30 Peaesineja Halla B. Holmarsdottir \u2013 Hoolivus, otsustusv\u00f5ime ja digitaalne elu: teaduse roll \u00fchiskondlikes murdepunktides<\/strong><\/p>\n

                                    Professor Oslo Metropolitani \u00dclikooli alg- ja p\u00f5hikooli\u00f5petajate hariduse osakonnas<\/p>\n

                                    Elame \u00fchiskondlikus murranguajas, mida kujundavad kiire digip\u00f6\u00f6re, kasvav mure noorte heaolu p\u00e4rast ning s\u00fcvenev sotsiaalne ebav\u00f5rdsus. Laste ja noorte jaoks avalduvad need muutused k\u00f5ige selgemini nende igap\u00e4evases digielus \u2013 keskkondades, kus \u00fcha enam kujunevad suhted, \u00f5ppimine, identiteet ja \u00fchiskondlik osalus. Neid arenguid k\u00e4sitletakse sageli eelk\u00f5ige tehnoloogiliste v\u00e4ljakutsetena, kuid tegelikult viitavad need s\u00fcgavamatele muutustele t\u00e4nap\u00e4eva \u00fchiskonna sotsiaalsetes ja suhetep\u00f5histes tingimustes.<\/p>\n

                                    Ettekandes k\u00e4sitletakse, mida need muutused r\u00e4\u00e4givad heaolust \u2013 mitte kui \u00fcksikisiku omadusest, vaid kui n\u00e4htusest, mis kujuneb suhete, institutsioonide ja laiema \u00fchiskondliku konteksti kaudu. Tuginedes laste ja noorte digielu k\u00e4sitlevatele uuringutele, vaadeldakse, kuidas digikeskkonnad \u00fchtaegu peegeldavad ja \u00fcmber kujundavad tingimusi, milles kogetakse seotust, toetust ja kuuluvustunnet. Samuti t\u00f5statatakse k\u00fcsimus \u00fcha kasvavast survest t\u00e4helepanule, t\u00e4henduse loomisele ning v\u00f5imele tulla toime ebakindlusega.<\/p>\n

                                    Ettekanne l\u00e4htub kahest kesksest m\u00f5istest: hoolivus ja otsustusv\u00f5ime. Hoolivust k\u00e4sitletakse suhetel p\u00f5hineva tingimusena, mis on inimarengu ja \u00fchiskondliku elu alus. Otsustusv\u00f5imet m\u00f5istetakse aga v\u00f5imena m\u00f5elda, eristada olulist ning tegutseda vastutustundlikult keerukates ja ebakindlates olukordades. Koos pakuvad need m\u00f5isted v\u00f5imaluse m\u00f5ista nii praeguse ajastu v\u00f5imalusi kui ka selle haprust.<\/p>\n

                                    Kiirete muutuste ajal arutleb ettekanne selle \u00fcle, kuidas teadus saab aidata mitte \u00fcksnes neid protsesse m\u00f5ista, vaid ka kujundada tulevikku, mis on omavahel rohkem seotud, \u00f5iglasem ja inimkesksem.<\/p>\n

                                    10.30 Kohvipaus<\/strong><\/p>\n

                                    11.00 Juhitud arutelusessioonid<\/strong><\/p>\n

                                      \n
                                    • Aishah Shah \u2013 Tehisintellekti agentidel p\u00f5hinev sotsiaalmeedia andmete kogumine ja t\u00f6\u00f6voogude automatiseerimine<\/strong>
                                      \nSelles sessioonis tutvustatakse osalejatele sotsiaalmeedia andmete kogumise automatiseerimise v\u00f5imalusi t\u00f6\u00f6voogude automatiseerimise abil. Eesm\u00e4rk on n\u00e4idata, kuidas korduvaid andmekogumise \u00fclesandeid saab automatiseeritud t\u00f6\u00f6voogude abil muuta t\u00f5husamaks, paremini skaleeritavaks ja korratavaks, toetades nii teadus- kui ka seiretegevust.
                                      \nOsalejad saavad \u00fclevaate sellest, kuidas sotsiaalmeediaplatvormidelt kogutavaid andmeid on v\u00f5imalik automaatselt koguda, t\u00f6\u00f6delda, salvestada ja anal\u00fc\u00fcsiks ette valmistada minimaalse k\u00e4sitsi sekkumisega.
                                      \nPraktiliste n\u00e4idete kaudu tutvustatakse, kuidas taaskasutatavad andmekogumise t\u00f6\u00f6vood v\u00e4hendavad k\u00e4sitsi tehtava t\u00f6\u00f6 mahtu, parandavad andmete kogumise j\u00e4rjepidevust ning toetavad mitmesuguseid teadus-, kommunikatsiooni- ja otsustusprotsesse, ilma et see eeldaks p\u00f5hjalikke tehnilisi teadmisi.<\/li>\n
                                    • Oliver Nahkur & Kristi Asser \u2013 Eesti laste heaolu n\u00e4itajad (EST)<\/strong>
                                      \nSelles sessioonis tutvustatakse Sotsiaalministeeriumi tellitud projekti \u201eEesti lapse heaolu kontseptuaalse mudeli v\u00e4ljat\u00f6\u00f6tamine ja vastavate indikaatorite arendamine\u201c raames v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud Eesti lapse heaolu mudeli indikaatoreid. Osalejatel on v\u00f5imalus anda nendele indikaatoritele tagasisidet.<\/li>\n
                                    • Kaili Rimfled, Triin Lauri & Kelli Lehto \u2013 Geneetiliste andmete, registriandmete, koolikeskkonna ja heaoluandmete kasutamata potentsiaal<\/strong>
                                      \nSelles t\u00f6\u00f6toas tutvume Kaili Rimfeldi teadust\u00f6\u00f6ga, mis \u00fchendab geneetilised, registri- ja haridusandmed, et saada s\u00fcgavam arusaam \u00f5ppimisest, heaolust ja vaimsest tervisest. Arutleme v\u00f5imaluste \u00fcle, mida nende erinevate andmeallikate \u00fchendamine loob, ning selle \u00fcle, kuidas selliseid l\u00e4henemisviise saaks rakendada Eesti haridusuuringutes ja hariduspoliitika kujundamisel.
                                      \nT\u00f6\u00f6tuba toimub EduWelli (EstWelli haridusuuringute l\u00e4bimurdeprojekti) raames, mille eesm\u00e4rk on edendada koost\u00f6\u00f6d eri valdkondade ekspertide vahel EstWellis. T\u00f6\u00f6tuba tugineb ka IMO andmetaristu arendustele, mille eesm\u00e4rk on siduda erinevatest haldusregistritest ja k\u00fcsitlusuuringutest p\u00e4rinevaid andmeid.<\/li>\n
                                    • Leonore Riitsalu & Silja-Riin Voolma \u2013 Tervise ja rahalise heaolu l\u00f5imitud mudel: \u00fchtse raamistiku suunas \u00fcksikisiku ja kogukonna tasandil
                                      \n<\/strong>Tervise- ja finantsheaolu peetakse \u00fcha enam heaolu p\u00f5hivaldkondadeks, mis kujundavad teineteist \u00fchise biops\u00fchhosotsiaalse stressimehhanismi kaudu. Selles t\u00f6\u00f6toas tutvustatakse arendamisel olevat integreeritud mudelit, mis seob individuaalse ja kogukondliku tasandi, h\u00f5lmates elluj\u00e4\u00e4misest \u00f5itsenguni ulatuvaid heaolu kontinuume, subjektiivseid ja objektiivseid n\u00e4itajaid ning vastastikuse s\u00f5ltuvuse mehhanismi, mis \u00fchendab isiklikud ja kogukondlikud ressursid.
                                      \nT\u00f6\u00f6tuba algab osalejate tervise- ja finantsheaolu l\u00fchihindamisega. Seej\u00e4rel tutvustatakse kavandatavat raamistikku ning j\u00e4tkatakse r\u00fchmaaruteluga, keskendudes mudeli eeldustele, komponentidele ja seni lahendamata k\u00fcsimustele. Sessiooni eesm\u00e4rk on koguda kriitilist tagasisidet, mis toetab selle raamistiku edasist arendamist, teaduspublikatsiooni ettevalmistamist ning tulevasi teadusrakendusi.<\/li>\n<\/ul>\n

                                      12.30 L\u00f5una<\/strong><\/p>\n

                                      14.00 Paneelarutelu: Kuidas viia teadust praktikasse?<\/strong>
                                      \nModeraatorid: Taavi Tillmann ja Karin Streimann
                                      \nPanelistid: Maris Jesse, Katrin L\u00f5hmus, Heli Laarmann, Silja-Riin Voolma, Mikk Vainik<\/p>\n

                                      Kui teadlane soovib edendada teadusp\u00f5hist poliitikaloomet, siis kui l\u00e4hedaseks v\u00f5iks kujuneda tema suhe ametnikega, erakondadega ja poliitikutega? Kui teadlane soovib edendada teadusp\u00f5hist sekkumiste jatehnoloogiliste lahenduste loomet ja juurutust, siis kui l\u00e4hedaseks v\u00f5iks kujuneda tema suhe \u00fche tootegrupi, \u00fche toote, v\u00f5i \u00fche tootjaga?<\/p>\n

                                      15.00 Kohv ja kojus\u00f5it<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

                                      \u201cTeaduse ja teadlaste v\u00f5imalused \u00fchiskondlike murdepunktide m\u00f5jutamisel\u201d Registreeru konverentsile SIIN S\u00fcndmuse p\u00f5hikeel on inglise keel, kui pole ettekande juurde m\u00e4rgitud teisiti. Esmasp\u00e4ev, 17. august 10.30 Tervitus ja sissejuhatus Andero Uusbergilt 11.00 Peaesineja Carl May \u2013 Rakendamisprotsesside d\u00fcnaamika m\u00f5istmine Tervishoius\u00fcsteemide rakendamise …<\/p>\n","protected":false},"author":608,"featured_media":0,"template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"_tribe_events_status":"","_tribe_events_status_reason":"","footnotes":""},"tags":[],"tribe_events_cat":[],"class_list":["post-2864","tribe_events","type-tribe_events","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/tribe_events\/2864","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/tribe_events"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/types\/tribe_events"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/users\/608"}],"version-history":[{"count":22,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/tribe_events\/2864\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3374,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/tribe_events\/2864\/revisions\/3374"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2864"}],"wp:term":[{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2864"},{"taxonomy":"tribe_events_cat","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/tribe_events_cat?post=2864"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}