{"id":3093,"date":"2026-04-02T09:32:04","date_gmt":"2026-04-02T06:32:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/?p=3093"},"modified":"2026-04-02T09:32:05","modified_gmt":"2026-04-02T06:32:05","slug":"200-000-geenidoonorit-saavad-tanasest-osaleda-eesti-suurimas-heaolu-ja-vaimse-tervise-uuringus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/200-000-geenidoonorit-saavad-tanasest-osaleda-eesti-suurimas-heaolu-ja-vaimse-tervise-uuringus\/","title":{"rendered":"200 000 geenidoonorit saavad t\u00e4nasest osaleda Eesti suurimas heaolu ja vaimse tervise uuringus"},"content":{"rendered":"<p><strong>Tartu \u00dclikooli Eesti geenivaramu korraldab juba teist korda \u00fcht Eesti ajaloo suurimat vaimsele tervisele ja seda m\u00f5jutavatele teguritele keskenduvat uuringut.<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4nasest saavad geenidoonorid \u00fcle kogu Eesti osaleda uuringus, mille eesm\u00e4rk on m\u00f5ista, kuidas geneetilised, sotsiaalsed ja elustiiliga seotud tegurid m\u00f5jutavad inimeste heaolu ja vaimset tervist. Portaalis\u00a0<a href=\"http:\/\/portaal.geenidoonor.ee\/sisselogimine\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">MinuGeenivaramu<\/a>\u00a0asuvat veebik\u00fcsimustikku on oodatud t\u00e4itma k\u00f5ik geenidoonorid, olenemata sellest, kas inimesel on elu jooksul vaimse tervise probleeme esinenud v\u00f5i mitte. Osalemiskutse saadetakse geenidoonoritele ka meilile.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui koroonapandeemia ajal sai vaimne tervis palju t\u00e4helepanu, siis teadlaste s\u00f5nul on ka praeguse aja s\u00fcndmused meie heaolule paras v\u00e4ljakutse. \u201eTeame, et s\u00f5jakonfliktid, k\u00f5rged hinnad ja poliitilised keerdk\u00e4igud m\u00f5jutavad meid erinevalt, s\u00f5ltudes sellest, millised on meie eelsoodumused, elus varem kogetu ja tugiv\u00f5rgustik,\u201c selgitab neurops\u00fchhiaatrilise genoomika kaasprofessor Kelli Lehto. Tema s\u00f5nul on tarvis j\u00e4lile saada, missugused on meie heaolu kujundavad ja seda m\u00f5jutavad t\u00e4psed mehhanismid. \u201eVaimse tervise murede ennetamiseks on eriti t\u00e4htis paremini m\u00f5ista, miks on m\u00f5ned inimesed keskkonnatingimuste suhtes palju haavatavamad, samas kui teised on v\u00e4ga vastupidavad,\u201c \u00fctles Lehto.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Olemasolevad andmed vajavad t\u00e4iendamist<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Viis aastat tagasi, maailma suurima tervishoiukriisi ehk koroonapandeemia ajal osales Eesti geenivaramu heaolu ja vaimse tervise uuringus enam kui 86 000 inimest. Toonastest tulemustest ilmnes, et ligi pooltel geenidoonoritest oli k\u00f5rge risk m\u00f5ne vaimse tervise probleemi tekkimiseks.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00e4naseks on saadud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseid uusi teadmisi vaimse tervise probleemide geneetilise tausta kohta ja leitud uusi seoseid ka f\u00fc\u00fcsilise tervisega, n\u00e4iteks Covid-19 p\u00f5demise raskusastmega. \u201eSellise mastaabi ja nii p\u00f5hjaliku l\u00e4henemisega vaimse tervise uuringut ei olnud varem Eestis tehtud ning see on ka maailmas ainulaadne,\u201c selgitas Lehto. Et saada aimu, missugused tegurid vaimset tervist m\u00f5jutavad, teevad Tartu \u00dclikooli teadlased geenidoonorite seas 2026. aasta kevadel kordusuuringu. Osalema on oodatud ka k\u00f5ik uued geenidoonorid.<\/p>\n\n\n\n<p>Praegune uuring toimub ajal, mil \u00fchiskonna teravdatud pilgu all on aktiivsus- ja t\u00e4helepanuh\u00e4ire (ATH). \u201eMitmekordistunud ATH diagnooside arv n\u00e4itab selgelt, et v\u00e4ga paljudel t\u00e4iskasvanutel on t\u00f5siseid raskusi t\u00e4helepanu ja keskendumisega, mist\u00f5ttu on nende probleemide p\u00f5hjuslikke mehhanisme vaja paremini m\u00f5ista, et t\u00e4iustada tulevikus ennetust, diagnostikat ja abiv\u00f5imalusi,\u201c \u00fctles Lehto.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>V\u00e4rskeid tulemusi vajavad ka arstid\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Eesti Arstide Liidu presidendi Neeme T\u00f5nissoni s\u00f5nul on taolised rohkete osalejatega uuringud v\u00e4ga vajalikud, sest v\u00f5imaldavad vaimse tervise probleeme paremini ennetada, diagnoosida ja ravida.<\/p>\n\n\n\n<p>Samal arvamusel on vastselt avatud Viljandi haigla ps\u00fchhiaatriakliiniku s\u00f6\u00f6mis- ja toitumish\u00e4irete osakonna juhataja, ps\u00fchhiaater Tuuli Sedman. \u201eS\u00f6\u00f6mish\u00e4ired on \u00fched raskemate tagaj\u00e4rgedega ps\u00fc\u00fchikah\u00e4ired, mis kahjustavad nii keha kui ka vaimu ning puudutavad Eestis tuhandeid patsiente ja nende peresid. Meie uue osakonna avamine on suur samm edasi raviv\u00f5imaluste parandamisel, kuid pikas plaanis sellest ei piisa \u2013 peame \u00f5ppima neid haigusi paremini tundma, veel t\u00f5husamalt ravima ja ennetama,\u201c \u00fctleb dr Sedman. Tema s\u00f5nul ei ole ps\u00fc\u00fchikah\u00e4iretel \u00fchte tekkep\u00f5hjust \u2013 need tekivad bioloogia ja keskkonna keerukast p\u00f5imumisest, mille kohta on meil veel palju \u00f5ppida.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>\u201eGeenidoonorite roll on siinkohal hindamatu. K\u00f5rvutades tuhandete inimeste geeniandmed nende vahetu kogemusega, loome v\u00f5imsa t\u00f6\u00f6riista, mille abil m\u00f5ista haiguste riskitegureid ja kaitsvaid faktoreid ning pakkuda tulevikus t\u00e4psemat, t\u00f5husamat ja ennetavat abi,\u201c lisab Sedman.<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Geenidoonorid saavad m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt kaasa aidata uute teadmiste s\u00fcnnile<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Lisaks v\u00f5imalusele osaleda suures teadusuuringus annab k\u00fcsimustiku t\u00e4itmine uuringu autorite s\u00f5nul hea v\u00f5imaluse enda anal\u00fc\u00fcsimiseks. Vastaja ei saa k\u00fcll otsest tagasisidet, ent mitmekesised k\u00fcsimused aitavad enda juures m\u00e4rgata \u00fcksikasju, millele muidu sageli ei m\u00f5elda, ent millele v\u00f5iks t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Eestikeelset veebik\u00fcsimustikku saab t\u00e4ita nii arvutis kui ka nutiseadmes ning see v\u00f5tab aega ligi 30 minutit.<\/p>\n\n\n\n<p>T\u00dc Eesti geenivaramu juhi Lili Milani s\u00f5nul tasub\u00a0<a href=\"http:\/\/portaal.geenidoonor.ee\/sisselogimine\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">geenivaramu portaali<\/a>\u00a0k\u00fclastada ja uudistada seal enda kohta k\u00e4ivaid andmeid. Paljud geenidoonorid pole veel kordagi veebilehega tutvust teinud. \u201eKui sa ei m\u00e4leta v\u00f5i ei ole kindel, kas oled geenidoonor, on seda lihtne teada saada, proovides oma ID-kaardi, Smart-ID v\u00f5i mobiil-ID-ga sisse logida MinuGeenivaramu portaali\u00a0<a href=\"https:\/\/portaal.geenidoonor.ee\/sisselogimine\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">portaal.geenidoonor.ee<\/a>,\u201c \u00fctles Milani.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Tartu \u00dclikooli Eesti geenivaramu korraldab juba teist korda \u00fcht Eesti ajaloo suurimat vaimsele tervisele ja seda m\u00f5jutavatele teguritele keskenduvat uuringut. T\u00e4nasest saavad geenidoonorid \u00fcle kogu Eesti osaleda uuringus, mille eesm\u00e4rk on m\u00f5ista, kuidas geneetilised, sotsiaalsed ja elustiiliga seotud tegurid m\u00f5jutavad &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":608,"featured_media":3094,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-3093","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3093","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/users\/608"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3093"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3093\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3096,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3093\/revisions\/3096"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3094"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3093"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3093"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3093"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}