{"id":3017,"date":"2026-02-20T10:11:59","date_gmt":"2026-02-20T08:11:59","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/?p=3017"},"modified":"2026-02-20T10:12:01","modified_gmt":"2026-02-20T08:12:01","slug":"tartu-ulikooli-teadlased-uurivad-eesti-taiskasvanute-heaolu-ja-toimetulekut","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/tartu-ulikooli-teadlased-uurivad-eesti-taiskasvanute-heaolu-ja-toimetulekut\/","title":{"rendered":"Tartu \u00dclikooli teadlased uurivad Eesti t\u00e4iskasvanute heaolu ja toimetulekut"},"content":{"rendered":"<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"579\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/781\/Screenshot-2026-02-20-at-10.08.41-1024x579.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-3018\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/781\/Screenshot-2026-02-20-at-10.08.41-1024x579.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/781\/Screenshot-2026-02-20-at-10.08.41-300x170.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/781\/Screenshot-2026-02-20-at-10.08.41-768x434.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/781\/Screenshot-2026-02-20-at-10.08.41.png 1338w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/figure>\n\n\n\n<p><strong>Rahulolu eluga Eestis on vaatamata kriisidele kasvanud ligi 20 aasta jooksul. Euroopa Sotsiaaluuring kinnitab, et Eesti on olnud Euroopas koguni heaolu arengu eesrindlaste seas. Viimased aastad n\u00e4itavad siiski Eesti inimeste heaolu langust. Tartu \u00dclikooli uuring kogub andmeid, et m\u00f5ista, mis kujundab head v\u00f5i halba elu inimese jaoks, kas heaolu langus on ajutine v\u00f5i p\u00fcsiv n\u00e4htus ning kuidas inimeste toimetulekut parandada.\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Tartu \u00dclikool viib koos Eesti Heaoluteaduste tippkeskusega l\u00e4bi uuringut \u201eHEAEesti\u201c. Tegemist on esimese uuringuga Eestis, kus ulatuslikult ja pikaajaliselt m\u00f5\u00f5detakse t\u00e4iskasvanute inimeste heaolu, k\u00e4itumist ja toimetulekut. Osalejad on uuringusse valitud rahvastikuregistrist juhusliku v\u00e4ljav\u00f5tte teel. Kutse said ligi 20 000 eestimaalast, kes saavad vastata eesti v\u00f5i vene keeles.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Inimestelt k\u00fcsitakse erinevate heaoluga seotud tahkude kohta, n\u00e4iteks sotsiaalsete suhete, \u00fcksinduse, rahulolu teemal. Uuringu alateemad on digitehnoloogiate kasutuse m\u00f5ju heaolule ning ka inimeste isiksus ja vaimne tervis. Igale ankeedi t\u00e4itjale antakse soovi korral personaalset tagasisidet nende isiksuse ja selle v\u00f5imalike m\u00f5jude kohta heaolule, et osalemine uuringus oleks ka inimesele endale kasulik.\u00a0<\/p>\n\n\n\n<p>Valimisse sattunud inimestel on v\u00f5imalus uuringus osaledes anda enda panus Eesti heaolu uurimisse ja parandamisse. Uuringu juht, Tartu \u00dclikooli sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika kaasprofessor Mare Ainsaar on kindel, et uuringu andmed m\u00f5jutavad Eesti elu tulevikus, kuna saadud teadmist kasutatakse ka oluliste otsuste tegemisel riigi ning maakonna tasandil.<\/p>\n\n\n\n<p>Uuring \u201eHEAEesti\u201c toimub Tartu \u00dclikooli eetikakomitee loa alusel ning seda rahastavad Eesti Teadusagentuur, Tartu \u00dclikool ja Heaoluteaduste tippkeskus. Saadud andmed avaldatakse isikustamata kujul. Uuringu esimesed tulemused avaldatakse 2026. aasta juuniks. Rohkem infot uuringu, ankeetide ja isikuandmete kaitse kohta leiab Tartu \u00dclikooli \u00fchiskonnateaduste instituudi\u00a0<a href=\"https:\/\/uhiskond.ut.ee\/et\/sisu\/heaeesti\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">kodulehelt<\/a>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Rahulolu eluga Eestis on vaatamata kriisidele kasvanud ligi 20 aasta jooksul. Euroopa Sotsiaaluuring kinnitab, et Eesti on olnud Euroopas koguni heaolu arengu eesrindlaste seas. Viimased aastad n\u00e4itavad siiski Eesti inimeste heaolu langust. Tartu \u00dclikooli uuring kogub andmeid, et m\u00f5ista, mis &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":608,"featured_media":3018,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-3017","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3017","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/users\/608"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3017"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3017\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3020,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3017\/revisions\/3020"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3018"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3017"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3017"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estwell\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3017"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}