{"id":903,"date":"2025-06-04T02:52:19","date_gmt":"2025-06-03T23:52:19","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/dissemination\/"},"modified":"2026-03-06T09:10:15","modified_gmt":"2026-03-06T07:10:15","slug":"dissemination","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/dissemination\/","title":{"rendered":"Populariseerimine"},"content":{"rendered":"

S\u00fcndmused<\/strong><\/p>\n\n\n\n

2026<\/strong><\/p>\n\n\n\n

20.\u201321. veebruar<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Karl Pajusalu reisis Kihnu saarele ja osales sealsetel Eesti Vabariigi aastap\u00e4eva t\u00e4histamise \u00fcritustel ning v\u00f5ttis osa uue Kihnu ajaloo, keele ja kultuuri p\u00f5hjaliku koguteose<\/strong> kavandamise koosolekust. Teekond Kihnu toimus mandrilt m\u00f6\u00f6da j\u00e4\u00e4teed, mis avati esimest korda enam kui k\u00fcmne aasta jooksul.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kihnu j\u00e4\u00e4tee, taamal Kihnu saar. (Foto: Karl Pajusalu)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

21. jaanuar<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kielipankki (Soome Keelepank)<\/a><\/strong> intervjueeris Atte Huhtalat ning t\u00f5i ta esile kui \u201eKuu uurija\u201c<\/strong><\/a>. Intervjuus r\u00e4\u00e4kis Huhtala oma doktorit\u00f6\u00f6st, mis keskendub l\u00e4\u00e4nemeresoome ja permi keelte grammatikale ning mida ta k\u00e4sitleb t\u00e4hendusp\u00f5hisest vaatenurgast.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Atte Huhtala kui \u201eKuu uurija\u201c Kielipankkis. (Foto: Mirjami Sipil\u00e4, allikas: Kielipankki<\/a>)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

3. jaanuar<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Karl Pajusalu osales Kihnu saarel Kihnu Kielekojas (Kihnu keelekoda)<\/strong>. ERR-is intervjueeriti teda seoses osalemisega kihnukeelsete uudiste saates. Intervjuud saab kuulata siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Karl Pajusalu (keskel) koos kihnu keele k\u00f5nelejatega. (Allikas: SA Kihnu Kultuuri Instituut<\/a>)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

2025<\/strong><\/p>\n\n\n\n

25. september<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Karl Pajusalu r\u00e4\u00e4kis ERR-ile<\/a> Seto ents\u00fcklopeedia kolmanda k\u00f6ite \u201eSetomaa 3. Keel ja uuem kultuur\u201c ilmumisest <\/strong>ning seto keele ja kultuuri t\u00e4htsusest ja ainulaadsusest Eestis ja maailmas laiemalt. Samuti tutvustas ta teose \u201eSetomaa 3\u201c sisu, mis sisaldab esimest p\u00f5hjalikku ja s\u00fcstemaatilist \u00fclevaadet seto keelest<\/strong>.<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Karl Pajusalu koos teosega Setomaa 3<\/em>. (Foto: Airika Harrik, allikas: ERR<\/a>)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

17. september<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Karl Pajusalu<\/a><\/strong> esines uue raamatu \u201eLauri Kettunen ja Kodavere\u201c<\/strong><\/a> esitlusel. Raamat keskendub keeleteadlase Lauri Kettuneni keeleliselt ja ajalooliselt olulisele t\u00f6\u00f6le eesti keele ainulaadse Kodavere murdega. Pajusalu on selle uue raamatu jaoks kirjutanud Kodavere murde keelelise \u00fclevaate. (Fotod 1, 2: Uldis Balodis, Foto 3: T\u00dc eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituut<\/a>)<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
Karl Pajusalu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Helle Metslang<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Uus raamat \u201eLauri Kettunen ja Kodavere\u201c<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

14.\u201315. september<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Karl Pajusalu, Helle Metslang, Miina Norvik ja Uldis Balodis k\u00fclastasid koos teiste Tartu \u00dclikooli etnogeneesi ja kultuurilise mitmekesisuse transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskuse liikmetega Kihnu Rahvamaja, Kihnu Muuseumi ja Kihnu Kooli<\/strong>, et vestelda kogukonna liikmetega Liivi lahe piirkonna keeltest ning nende ajaloolistest kontaktidest. Neile tehti p\u00f5hjalik ekskursioon Kihnu Muuseumi v\u00e4ljapanekutel ja teistel olulistel kultuuripaikadel Kihnu saarel, mida juhendas Kihnu keele ja kultuuri asjatundja Mare M\u00e4tas. Nad kohtusid ka Kihnu saare keele- ja kultuuriaktivistidega, et kuulda nende t\u00f6\u00f6st ja Kihnu keele olukorrast, samuti Kihnu Kooli \u00f5petajate ja \u00f5pilastega, kes tutvustasid projektir\u00fchma liikmetele Kihnu keele ja kultuuri \u00f5petamist koolis. \u00d5pilased esitasid traditsioonilise Kihnu laulu- ja tantsukava. (Fotod 1, 3, 4, 5, 6: Uldis Balodis; Foto 2: Miina Norvik)<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
Karl Pajusalu esineb Kihnu Rahvamajas.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Projektir\u00fchma liikmed kohtuvad Kihnu Kooli \u00f5petajatega.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Kihnu keele ja kultuuri asjatundja Mare M\u00e4tas Kihnu Muuseumis.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Mare M\u00e4tas r\u00e4\u00e4gib projektir\u00fchma liikmetele Kihnu kudumisest.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Juhised \u00f5pilastele Kihnu keeles Kihnu Kooli s\u00f6\u00f6klas.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Projektir\u00fchma liikmed kuulavad Kihnu Kooli \u00f5pilasi ja \u00f5petajaid.<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

29. aprill<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Karl Pajusalu ja Uldis Balodis osalesid mulgi s\u00f5naraamatu t\u00f6\u00f6r\u00fchma<\/strong> t\u00f6\u00f6s Heimtali muuseumis<\/strong> (Eesti Rahva Muuseumi osakond) Viljandimaal. S\u00f5naraamatu t\u00f6\u00f6r\u00fchm t\u00f6\u00f6tas koos tunnustatud tekstiilikunstniku ja teadlase Anu Rauaga, et salvestada Mulgi s\u00f5navara, mis on seotud kudumise ja traditsiooniliste tekstiilimustritega. (Fotod: Uldis Balodis)<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
Mulgi s\u00f5naraamatu t\u00f6\u00f6r\u00fchm koos Anu Rauaga (vasakult kolmas) \u2013 Karl Pajusalu (vasakult teine)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Anu Raud (paremal) t\u00f6\u00f6tab koos Mulgi s\u00f5naraamatu t\u00f6\u00f6r\u00fchmaga \u2013 Karl Pajusalu (paremalt teine)<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Heimtali muuseum<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

28. aprill<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Uldis Balodis kohtus MT\u00dc H\u00f5imul\u00f5imed<\/a><\/strong> liikmetega ja r\u00e4\u00e4kis neile lutsi keelest, kultuurist ja ajaloost<\/strong> ning oma t\u00f6\u00f6st lutsi<\/strong> ja<\/strong> liivi<\/strong> keelega<\/strong>. H\u00f5imul\u00f5imed on mittetulundus\u00fching, mis esindab Eestis noorema p\u00f5lvkonna soome-ugri liikumist.<\/p>\n\n\n\n

25. aprill<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Karl Pajusalu k\u00e4sitles oma artiklis \u201eLiivimaa missaraamatud ja liivi kirjakeel\u201c<\/a> ajalehes Sirp<\/em> raamatute ajalugu ajaloolise Liivimaa p\u00f5liskeeltes<\/strong> \u2014 eesti, l\u00e4ti ja liivi keeles \u2014 ning liivi kirjakeele arengut<\/strong> m\u00f5lemal pool Liivi lahte.<\/p>\n\n\n\n

25. aprill<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Karl Pajusalu k\u00e4sitles Salatsi liivi keele taaselustamist Vidzemes<\/strong> seoses esimese ametliku kakskeelse Salatsi liivi \u2013 l\u00e4ti keele sildi avamisega A\u0123e j\u00f5e \u00e4\u00e4res oma artiklis \u201eLiivi p\u00e4randi \u00e4ratamine Liivimaal\u201c<\/a> ajalehes Sirp<\/em>. (Foto: Renate Pajusalu, Sirp<\/em>)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a>
\u0136empi K\u0101rl loeb oma Salatsi liivi keeles kirjutatud luuletust liivi p\u00e4randi p\u00e4eval, 23. m\u00e4rtsil 2025 Iklas.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

31. m\u00e4rts<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Projekti t\u00e4itja Uldis Balodis andis intervjuu Soomes uurali rahvaste tundmist edendava MT\u00dc Sukukansojen yst\u00e4v\u00e4t<\/a><\/strong> ajakirjale Alkukoti<\/em>. Balodis r\u00e4\u00e4kis oma t\u00f6\u00f6st liivi ja lutsi keelega<\/strong> ning L\u00e4ti l\u00e4\u00e4nemeresoome identiteedist ja p\u00e4randist<\/strong>. Intervjuus mainis Balodis ka k\u00e4imasolevat ETAGi projekti (\u201eIdast l\u00e4\u00e4nde: eesti keele ja l\u00f5una-l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte t\u00fcpoloogiline muutumine uurali taustal\u201c) ning on selle aasta Alkukoti<\/em> kaanefotol. (Pilt: Sukukansojen yst\u00e4v\u00e4t) <\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/a>
Uldis Balodise foto ajakirja Alkukoti<\/em> kaanel.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

22. veebruar<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Karl Pajusalu nimetati Kihnu saare aukodanikuks<\/strong>, tunnustamaks<\/a> tema aastatepikkust t\u00f6\u00f6d kihnu keele alal, mis lisaks uurimist\u00f6\u00f6le ja kirjutamisele on h\u00f5lmanud ka kihnu keele s\u00f5naraamatu koostamist ja kihnu keele \u00f5ppematerjalide loomist.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

2024<\/strong><\/p>\n\n\n\n

26. juuli \u2013 4. august<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Projekti liikmed osalesid erinevates rollides 4. liivi suve\u00fclikoolis<\/strong>, mille korraldas L\u00e4ti \u00dclikooli Liivi Instituut Kuo\u0161tr\u00f5gi (Ko\u0161rags) k\u00fclas Liivi rannikul Loode-L\u00e4tis. Miina Norvik oli liivi keele \u00f5petaja edasij\u00f5udnute r\u00fchmas. Karl Pajusalu ja Uldis Balodis pidasid loenguid, sealhulgas projekti teemadel. Janek Vaab osales suve\u00fclikoolis \u00f5ppijana, et s\u00fcvendada oma teadmisi liivi keelest. Projekti t\u00e4itjad tegid ka v\u00e4lit\u00f6id Liivi rannas<\/strong> ja t\u00f6\u00f6tasid koos liivi p\u00e4rimuskeelek\u00f5nelejatega, kes osalesid suve\u00fclikoolis n\u00f5ustajatena.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
Janek Vaab (taga, vasakult neljas), Miina Norvik (ees, paremalt neljas), Uldis Balodis (Miina taga sinises), Karl Pajusalu (taga, paremalt esimene) \u016adj\u00f5ug\u00f5 (Jaunsmilti\u0146i) talus S\u012bkr\u00f5gis (S\u012bkrags), mis on liivi keele k\u00f5neleja Gita K\u016bla (ees, paremalt teine) kodutalu<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Janek Vaab (keskel, mustas) koos teiste liivi suve\u00fclikooli \u00f5ppijate ja \u00f5petajatega<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Miina Norvik \u00f5petamas liivi suve\u00fclikoolis<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Miina Norvik ja L\u00dc Liivi Instituudi uurija Bridget Moran-Nae esinemas 2024. aasta Liivi p\u00fchadel (L\u012bv\u00f5d piv\u0101d) Ir\u0113l (Mazirbe) L\u00e4tis<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Uldis Balodis t\u00f5lgib liivi uurijat Baiba \u0160uvc\u0101net K\u016bolka liivi kogukonnamajas<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Liivi keele edasij\u00f5udnute r\u00fchm t\u00f6\u00f6tamas koos liivi keele k\u00f5neleja Julg\u012b Staltega (istub, rohelises)<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

4. mai<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Projekti liikmed Karl Pajusalu ja Uldis Balodis viisid koos kolleegi keeleteadlase Santeri Junttilaga l\u00e4bi v\u00e4lit\u00f6id ajaloolise Leivu piirkonna paikades Kirde-L\u00e4tis<\/strong> ning l\u00f5unapoolsemates piirkondades Cesvaine ja Lub\u0101nsi j\u00e4rve l\u00e4hedal<\/strong>. Need alad v\u00f5ivad olla teiste dokumenteerimata l\u00e4\u00e4nemeresoome asustuste asukohad, arvestades kohanimede esinemist, millel on v\u00f5imalik seos eestlastega (rohkem infot nende kohanimede kohta vt siit<\/a> ja l\u00e4\u00e4nemeresoome joonte kohta l\u00e4ti murretes vt siit<\/a>).<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"<\/a>
Uldis Balodis, Karl Pajusalu, Santeri Junttila R\u0113zekne piirkonna piiril Lub\u0101nsi j\u00e4rve \u00e4\u00e4res.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Cesvaine m\u00f5is. L\u00e4\u00e4nemeresoome jooni on t\u00e4heldatud (vt Stafecka 2021) selle piirkonna l\u00e4ti murretes, kuigi siin ei ole dokumenteeritud ajaloolist l\u00e4\u00e4nemeresoome asustust.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"<\/a>
Talu Ikaunieki k\u00fclas Lub\u0101nsi j\u00e4rve l\u00e4hedal. Ikaunieks<\/em> on ajalooline l\u00e4ti s\u00f5na, mis t\u00e4hendab \u2018eestlane\u2019.<\/figcaption><\/figure>\n<\/figure>\n\n\n\n

25. veebruar<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Projekti t\u00e4itjad Karl Pajusalu ja Miina Norvik r\u00e4\u00e4kisid k\u00e4imasolevast ETAGi projektist<\/strong><\/a> (\u201eIdast l\u00e4\u00e4nde: eesti keele ja l\u00f5una-l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte t\u00fcpoloogiline muutumine uurali taustal\u201c) ning uuest interdistsiplinaarsest uurimiskeskusest \u201e\u201eEesti juured\u201c: rahvastiku ja kultuuri kujunemise transdistsiplinaarsete uuringute tippkeskus\u201c<\/a><\/strong> intervjuus ERRi saates \u201eVikerraadio\u201c. Kuula intervjuud siit<\/a>. (Foto Karl Pajusalust Vikerraadio veebilehelt.)<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Populaarteaduslikud kirjutised<\/strong><\/p>\n\n\n\n

2025<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Norvik, Miina (2025). Fakt teadust p\u00e4evas: kas eesti keel on sugude puudumise poolest tavaline v\u00f5i erandlik? \u00d5htuleht, 17.08.2025.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Pajusalu, Karl (2025). Kodavere keelest. J\u00fcri Viikberg (Toim.). Lauri Kettunen ja Kodavere. (60\u221268). Rupsi: Emakeele Selts.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Pajusalu, Karl (2025). Liivimaa missaraamatud ja liivi kirjakeel. Sirp, 16, 40, 25.04.2025.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Pajusalu, Karl (2025). Eesti raamatu ja kirjakeele juured. Postimees, 194, 8, 18.01.2025.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Saar, Eva (2025). tatti ni uppa. Kilstak\u00f5isi seto s\u00f5naraamatust. Setomaa, 9 (430), 9.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Saar, Eva (2025). n\u00f5saraq ni oll\u00f5ter\u00e4q. Kilstak\u00f5isi seto s\u00f5naraamatust. Setomaa, 10 (431), 10.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Teras, Pire (2025). H\u00e4\u00e4ldusm\u00f5tted 14. Ma kuulutan teile suurt r\u00f5\u00f5mu \u2013 kirjapildist v\u00e4ldet otsimas. Oma Keel, 2, 10\u221216.<\/a><\/p>\n\n\n\n

2024<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Norvik, Miina (2024). Miina Norvik: oma keel annab iseolemise. ERR Novaator, 15.10.2024.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Saar, Eva (2024). taak\u00f5n\u00f5, s\u00e4\u00e4ntsekene ja muu\u2019 s\u00f5na\u2019. Kilstak\u00f5isi seto s\u00f5naraamatust. Setomaa, 4 (413), 9.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Saar, Eva (2024). kaema s\u00f5napereh. Kilstak\u00f5isi seto s\u00f5naraamatust. Setomaa, 6 (415), 3.<\/a><\/p>\n\n\n\n

Saar, Eva (2024). k\u00fct\u00e4ng, t\u00e4\u00fcd\u00e4ng ni muu\u2019 s\u00f5na\u2019. Kilstak\u00f5isi seto s\u00f5naraamatust. Setomaa, 11 (420), 10.<\/a><\/p>\n\n\n\n

P\u00e4isepilt: Pilda lutsi keele v\u00e4lit\u00f6\u00f6de m\u00e4rkmed, mille pani kirja Guna Pence Anton\u012bna Nikonovalt J\u0101ni k\u00fclas (Lielie Tjap\u0161i) L\u00e4tis 1972. (Allikas: L\u00e4ti \u00dclikooli Kirjanduse, Folkloori ja Kunsti Instituudi L\u00e4ti Folkloori Arhiiv<\/a>)<\/em><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

S\u00fcndmused 2026 20.\u201321. veebruar Karl Pajusalu reisis Kihnu saarele ja osales sealsetel Eesti Vabariigi aastap\u00e4eva t\u00e4histamise \u00fcritustel ning v\u00f5ttis osa uue Kihnu ajaloo, keele ja kultuuri p\u00f5hjaliku koguteose kavandamise koosolekust. Teekond Kihnu toimus mandrilt m\u00f6\u00f6da j\u00e4\u00e4teed, mis avati esimest korda …<\/p>\n","protected":false},"author":341,"featured_media":888,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-903","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/903","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/341"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=903"}],"version-history":[{"count":24,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/903\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1418,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/903\/revisions\/1418"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/888"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=903"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}