{"id":899,"date":"2024-04-22T15:50:17","date_gmt":"2024-04-22T12:50:17","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/project-team\/"},"modified":"2025-12-02T18:51:49","modified_gmt":"2025-12-02T16:51:49","slug":"project-team","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/project-team\/","title":{"rendered":"T\u00f6\u00f6r\u00fchm"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n\n\n\n

Vastutav t\u00e4itja<\/strong><\/em><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Karl Pajusalu<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Karl Pajusalu (CV<\/a>) on Tartu \u00dclikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor ja Helsingi \u00dclikooli l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte dotsent. Ta on projekti ESTTYP vastutav t\u00e4itja. Ta on uurinud l\u00f5una-l\u00e4\u00e4nemeresoome ja teiste soome-ugri keelte h\u00e4\u00e4likulist ja morfoloogilist varieerumist, nende areaalseid kontakte, d\u00fcnaamikat ja sotsiolingvistikat; ta on avaldanud rohkem kui 200 kirjutist neil uurimisteemadel. Karl Pajusalu on Eesti teaduste akadeemia liige ja L\u00e4ti teaduste akadeemia v\u00e4lisliige.<\/p>\n\n\n\n

Kaasatus(t): Tartu \u00dclikool
Kraad: Ph.D. (Turu \u00dclikool)<\/p>\n\n\n\n

Kontakt: karl.pajusalu[at]ut.ee<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

P\u00f5hit\u00e4itjad<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Helle Metslang<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Helle Metslang (CV<\/a>) on Tartu \u00dclikooli emeriitprofessor, Helsingi \u00dclikooli ja Oulu \u00dclikooli adjunktprofessor, Academia Europaea<\/em> ja Eesti Keelen\u00f5ukogu liige. Ta on t\u00f6\u00f6tanud professorina Tartu \u00dclikoolis, Tallinna \u00dclikoolis ja Helsingi \u00dclikoolis. Tema uurimisvaldkondadeks on morfos\u00fcntaks, keelet\u00fcpoloogia, pragmaatika, keele d\u00fcnaamika ja varieerumine ning ajalooline sotsiolingvistika. Ta on eesti keele grammatikate kaasautor, \u201eEesti grammatika\u201c (2023) \u00a0ja tervikk\u00e4sitluste sarja \u201eEesti keele varamu\u201c peatoimetaja.<\/p>\n\n\n\n

Kaasatus(t): Tartu \u00dclikool
Kraad: Ph.D. (Oulu \u00dclikool)<\/p>\n\n\n\n

Kontakt: helle.metslang[at]ut.ee<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Miina Norvik<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Miina Norvik (CV<\/a>)\u00a0on Tartu \u00dclikooli eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituudi l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte ja keelet\u00fcpoloogia kaasprofessor. Uurimist\u00f6\u00f6s on ta peamiselt keskendunud l\u00e4\u00e4nemeresoome v\u00e4ikekeelte (nt liivi, l\u00f5unaeesti, vepsa, karjala, l\u00fc\u00fcdi) ja nende kontaktkeelte morfos\u00fcntaktiliste tunnuste uurimisele. Teda huvitavad uurali keeled \u00fcldiselt ning 2018. aastast on ta uurali keelte t\u00fcpoloogilise andmebaasi (UraTyp) koordinaator. Miina Norvik panustab ka interdistsiplinaarsetesse uurimisprojektidesse. Praegu on ta Tartu \u00dclikooli arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kollegiumi juhataja. 2024. aastast on ta Eesti juurte tippkeskuse teaduskoordinaator.<\/p>\n\n\n\n

Kaasatus(t): Tartu \u00dclikool
Kraad: Ph.D. (Tartu \u00dclikool)<\/p>\n\n\n\n

Kontakt: miina.norvik[at]ut.ee<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Eva Saar<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Eva Saar (CV<\/a>) on Tartu \u00dclikooli l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte teadur ja L\u00f5una-Eesti keele ja kultuuriuuringute keskuse koordinaator. Ta kaitses doktorikraadi isuri keele Soikkola murde s\u00f5namuutmiss\u00fcsteemist 2017. aastal. Tema uurimist\u00f6\u00f6 keskendub peamiselt Venemaal k\u00f5neldavatele l\u00e4\u00e4nemeresoome v\u00e4ike\u00adkeeltele, aga ka l\u00f5unaeesti keelele. Tema uurimisvaldkondadeks l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte ajalugu, fonoloogia, morfoloogia ja morfos\u00fcntaks ning isikunimed ja onomastika \u00fcldiselt. Aastatel 1997-2019 on ta teinud v\u00e4lit\u00f6id vadja, isuri, l\u00fc\u00fcdi, vepsa ja karjala keelealadel Venemaal ning mulgi, seto ja v\u00f5ru keelealadel L\u00f5una-Eestis. Ta on ka seto-eesti s\u00f5naraamatu koostaja ja selle t\u00f6\u00f6r\u00fchma juht.<\/p>\n\n\n\n

Kaasatus(t): Tartu \u00dclikool
Kraad: Ph.D. (Tartu \u00dclikool)<\/p>\n\n\n\n

Kontakt: eva.saar[at]ut.ee<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Pire Teras<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Pire Teras (CV<\/a>) t\u00f6\u00f6tab Tartu \u00dclikooli eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituudis eesti foneetika kaasprofessorina. Tema teadust\u00f6\u00f6 on seotud eesti keele ja selle murrete, aga ka soome-ugri keelte foneetikaga. Viimasel ajal on teda huvitanud eesti keele ja selle murrete h\u00e4\u00e4lduse varieerumise ning l\u00f5unaeesti leivu keele prosoodilise muutumise uurimine. Koos kolleegidega on ta uurinud Inari saami keele kvantiteedi akustilisi tunnuseid.<\/p>\n\n\n\n

Kaasatus(t): Tartu \u00dclikool
Kraad: Ph.D. (Tartu \u00dclikool)<\/p>\n\n\n\n

Kontakt: pire.teras[at]ut.ee<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

<\/p>\n\n\n\n

Tuuli Tuisk<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Tuuli Tuisk (CV<\/a>) on Tartu \u00dclikooli l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte foneetika teadur ja L\u00e4ti \u00dclikooli liivi instituudi k\u00fclalisteadur. Ta kaitses oma doktorit\u00f6\u00f6 liivi s\u00f5naprosoodiast T\u00dc eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituudis 2015. aastal. Tema teaduslik uurimishuvi on seotud eesk\u00e4tt liivi keelega, eriti liivi keele h\u00e4\u00e4ldusega, kuid ka teiste l\u00e4hedaste sugulaskeelte (eesti, l\u00f5unaeesti keelesaare leivu, vepsa) h\u00e4\u00e4ldusjoontega. Oma uurimustes on ta kasutanud eksperimentaalfoneetilist l\u00e4henemist. 2006. aastast on ta olnud tegev eesti keele spontaanse k\u00f5ne foneetilise korpuse juures. Samuti on ta Tartu \u00dclikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiivi<\/a> administraator.<\/p>\n\n\n\n

Kaasatus(t): Tartu \u00dclikool, L\u00e4ti \u00dclikool
Kraad: Ph.D. (Tartu \u00dclikool)<\/p>\n\n\n\n

Kontakt: tuuli.tuisk[at]ut.ee<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Uldis Balodis<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Uldis Balodis (CV<\/a>) on Tartu \u00dclikooli eesti ja \u00fcldkeeleteaduse instituudi l\u00f5una-l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte ja keelet\u00fcpoloogia teadur ja L\u00e4ti \u00dclikooli Liivi Instituudi teadur. Tema t\u00f6\u00f6 keskendub peamiselt L\u00f5una-Eesti lutsi keelele, mida r\u00e4\u00e4gitakse Kagu-L\u00e4tis (Latgales), ning Kuramaa liivi keelele. Ta on \u201cLutsi kiele lementar\u201d (sissejuhatus lutsi keelde, ajalukku ja k\u00fclakogukondadesse) ning veebip\u00f5hise liivi-eesti-l\u00e4ti s\u00f5naraamatu ingliskeelse t\u00f5lke autor. Samuti uurib ta P\u00f5hja-Ameerika p\u00f5lisrahvaste keeli ja on P\u00f5hja-California juki keele \u00fclevaatliku grammatika autor.<\/p>\n\n\n\n

Kaasatus(t): Tartu \u00dclikool, L\u00e4ti \u00dclikool
Kraad: Ph.D. (California \u00dclikool, Santa Barbara)<\/p>\n\n\n\n

Kontakt: uldis.ivars.janis.balodis[at]ut.ee<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Milda Kurpniece<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Milda Kurpniece (CV<\/a>) on\u00a0L\u00e4ti \u00dclikooli Liivi instituudi teadur. Peamiseks tema uurimissuunaks on L\u00e4\u00e4nemeresoome ja Balti keelte kontaktid, mille p\u00e4rast ta keskendubki liivi keelele, kuna just liivi keelt k\u00f5neldakse intensiivseimate nende kahe keele r\u00fchma kontakti alal. Tema doktorit\u00f6\u00f6 keskendub liivi keele jussiivile l\u00f5una l\u00e4\u00e4nemeresoome ja balti keelte kontekstis. Tema keskendub peamiselt morfos\u00fcnntaktilistele liivi keele aspektidele ja liivi keele kontaktkeeltele,\u00a0aga tal on huvi ka balti filoloogia\u00a0vastu\u00a0ning\u00a0teiste keelte ja kultuuride kontaktide aspektide, nagu n\u00e4iteks rahvaluule, vastu.<\/p>\n\n\n\n

Kaasatus(t): Tartu \u00dclikool, L\u00e4ti \u00dclikool
Kraad: Ph.D. (Tartu \u00dclikool)<\/p>\n\n\n\n

Kontakt: milda.kurpniece[at]lu.lv<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Patrick O\u2019Rourke<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Patrick O\u2019Rourke (CV<\/a>) on nooremteadur Tartu \u00dclikoolis. Tema huvivaldkonnad on liivi keele keeleajalugu, ajalooline sotsiolingvistika, etnogeneetilised uurimused ning alguurali morfoloogia. O\u2019Rourke\u2019i doktorit\u00f6\u00f6, mille pealkirjaks on \u201eEdelal\u00e4\u00e4nemeresoome\u201d, keskendub l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltele Liivi lahe \u00fcmber. Doktorit\u00f6\u00f6 eesm\u00e4rgiks on uurida v\u00f5imalust, et liivi keelel on \u00fchine algmurre p\u00f5hjaeesti keele saarte ja l\u00e4\u00e4nemurretega. Selles projektis O\u2019Rourke keskendub liivi keele ajaloolistele kontaktidele, kaasaarvatud keelekontaktide m\u00f5jule liivi s\u00f5natuletamises.<\/p>\n\n\n\n

Kaasatus(t): Tartu \u00dclikool
Kraad: Ph.D. (Tartu \u00dclikool)<\/p>\n\n\n\n

Kontakt: patrick.orourke[at]ut.ee<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

T\u00e4itjad<\/em><\/strong><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Atte Huhtala<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Atte Huhtala (CV<\/a>) on Tartu ja Turu \u00dclikooli doktorant ja Tartu \u00dclikooli nooremteadur. Tema peamised uurimisvaldkonnad h\u00f5lmavad soome keele kaasaegsete l\u00e4\u00e4nemurrete uurimist ning l\u00e4\u00e4nemeresoome ja permi keelte kontrastiivset ruumilist grammatikat. Oma magistrit\u00f6\u00f6s uuris Huhtala suunda v\u00e4ljendavaid adpositsioone soome ja teistes l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltes. Selle projekti raames keskendub ta peamiselt lokaalsust v\u00e4ljendavate grammatiliste elementide variatsioonile.<\/p>\n\n\n\n

Kaasatus(t): Tartu \u00dclikool, Turu \u00dclikool
Kraad: M.A.<\/p>\n\n\n\n

Kontakt: huhtala[at]ut.ee<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Mihkel R\u00fcnkla<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mihkel R\u00fcnkla (CV<\/a>) on Tartu \u00dclikooli doktorant ja nooremteadur. Tema peamine uurimisvaldkond on transitiivsuse vaheldumine ja labiilsus. Magistrit\u00f6\u00f6s keskendus ta labiilsusele kuraliivi keeles, doktoriprojektiga j\u00e4tkab ta labiilsuse uurimist laiemas geograafilises raamis, mis h\u00f5lmab l\u00f5unaeesti keeli ja keelesaari ning Liivi lahte \u00fcmbritsevaid eesti murdeid.<\/p>\n\n\n\n

Kaasatus(t): Tartu \u00dclikool
Kraad: M.A.<\/p>\n\n\n\n

Kontakt: mihkel.runkla[at]ut.ee<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Janek Vaab<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Janek Vaab (CV<\/a>) on doktorant ja nooremteadur, kes uurib l\u00f5unaeesti keele, peamiselt v\u00f5ru ja leivu fonoloogiat ja selle varieerumist. V\u00f5ru- ja Setomaal on ta tihti k\u00e4inud ka v\u00e4lit\u00f6\u00f6del. Doktorit\u00f6\u00f6s otsib ta l\u00f5unaeesti k\u00f5risulgh\u00e4\u00e4liku esinemist m\u00f5jutavaid morfofonoloogilisi tegureid. Selles projektis huvitavad teda enim lar\u00fcngaalide varieeruv h\u00e4\u00e4ldus ja l\u00f5unaeesti keelesaarte positsioon l\u00f5unal\u00e4\u00e4nemeresoome keeltena tihedas balti ja slaavi keelte kontaktis.<\/p>\n\n\n\n

Kaasatus(t): Tartu \u00dclikool
Kraad: M.A.<\/p>\n\n\n\n

Kontakt: janek.vaab[at]ut.ee<\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4isepilt: Vadja keele v\u00e4lit\u00f6\u00f6de m\u00e4rkmed, mille pani kirja Paul Ariste Otju Onufrijevilt 1942. aastal. Allikas: Tartu \u00dclikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv, arhiivinumber C0102<\/a><\/em>.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Vastutav t\u00e4itja Karl Pajusalu Karl Pajusalu (CV) on Tartu \u00dclikooli eesti keele ajaloo ja murrete professor ja Helsingi \u00dclikooli l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte dotsent. Ta on projekti ESTTYP vastutav t\u00e4itja. Ta on uurinud l\u00f5una-l\u00e4\u00e4nemeresoome ja teiste soome-ugri keelte h\u00e4\u00e4likulist ja morfoloogilist varieerumist, …<\/p>\n","protected":false},"author":341,"featured_media":764,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-899","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/899","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/341"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=899"}],"version-history":[{"count":23,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/899\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1132,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/899\/revisions\/1132"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/764"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=899"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}