{"id":897,"date":"2024-04-23T01:21:44","date_gmt":"2024-04-22T22:21:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/about-the-project-languages\/"},"modified":"2025-09-12T07:07:35","modified_gmt":"2025-09-12T04:07:35","slug":"about-the-project-languages","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/about-the-project-languages\/","title":{"rendered":"Uuritavad keeled"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Kaart uuritavate keelte asukohtadega L\u00e4tis, Eestis ja \u00fcmbritsevas piirkonnas.

See kaart on muudetud versioon kahest kaardist, mille l\u00f5id Timo Rantanen jt \u201eUurali keelte atlase<\/a>\u201c osana: kaart 1,<\/a> kaart 2<\/a>.<\/em>
Muudatused tegi Uldis Balodis selle veebisaidi loomise k\u00e4igus.
<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

(1) Eesti keele ala<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

\"\"
P\u00f5hja- ja l\u00f5unaeesti murrete ja murrakute kaart.

See kaart on muudetud versioon kaardist, mis ilmus teoses \u201eEesti murded ja kohanimed<\/a>\u201c (3. tr\u00fckk 2018).
Muudatused tegi Uldis Balodis selle veebisaidi loomise k\u00e4igus.<\/em>
<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

a. Eesti kirjakeel<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

\n

Eesti keel (ISO 639-3: est<\/a>, ekk<\/a>, Glottocode: esto1258<\/a>) on Eesti Vabariigi ametlik keel ja \u00fcks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. 2022. aasta seisuga r\u00e4\u00e4kis eesti keelt ligikaudu 1,2 miljonit inimest \u00fcle maailma. Esimesed kirjalikud eesti keele n\u00e4ited p\u00e4rinevad 16. sajandist. Eesti keele standardiseerimisega alustati 19. sajandil ning t\u00e4nap\u00e4eva standardkeel p\u00f5hineb p\u00f5hjaeesti keelel. Ajaloo jooksul on eesti keel olnud tihedas kontaktis balti, germaani ja slaavi keeltega, mis kajastub s\u00f5navaras ja morfos\u00fcntaksis. Eesti keel on tuntud kolme v\u00e4lte poolest (l\u00fchike, pikk ja \u00fclipikk), mis avaldub silpide kestussuhetes.<\/p>\n\n\n\n

Foto: Eesti lipud jaanip\u00e4eval. <\/em><\/font>Allikas: Uldis Balodis, Kuressaare, Eesti, 2014.<\/em><\/font><\/p>\n<\/div>

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

b. P\u00f5hjaeesti keel<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Saarte murre<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

Saarte murret (Glottocode: sart1250<\/a>) r\u00e4\u00e4gitakse L\u00e4\u00e4ne-Eesti saartel alates Kihnust l\u00f5unas kuni Hiiumaani p\u00f5hjas. Seda piirkonda ja naaber-rannikualasid asustasid ajalooliselt ka rootsi keele k\u00f5nelejad ning seet\u00f5ttu on saarte murre saanud mitmeid rootsi keele m\u00f5jutusi, sealhulgas rootsip\u00e4rane laulev intonatsioon ja laens\u00f5nad eestirootsi keelest, nt s\u00f5nad trasu ~ tr\u00e4su<\/em> \u2018r\u00e4bal\u2019, krenkima ~ kr\u00e4nkima<\/em> \u2018haige olema\u2019 on kasutusel Hiiumaal. Kihnu saare keel on saarte murrakutest k\u00f5ige erinevam ja sisaldab h\u00e4\u00e4likumuutusi, mida mujal eesti keeles ei esine, vrd nt Kihnu j\u00f5rm<\/em>, njapp<\/em> ja kirjakeelne hirm<\/em>, n\u00e4pp<\/em>. Kihnu murrak on ka ainus p\u00f5hjaeesti variant, millel on \u00f5<\/em>-harmoonia, vrd nt Kihnu ol\u00f5<\/em>, tug\u00f5v<\/em> ja kirjakeelne ole<\/em>, tugev<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Foto: Kihnu naised Kihnu Muuseumis kihnu keele t\u00f6\u00f6r\u00fchma kohtumisel. <\/em><\/font>Allikas: Uldis Balodis, Linak\u00fcla, Kihnu saar, Eesti, 2014.<\/em><\/font><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n

L\u00e4\u00e4nemurre<\/strong><\/font><\/font><\/p>\n\n\n\n

L\u00e4\u00e4nemurret (Glottocode: laan1234<\/a>) r\u00e4\u00e4gitakse L\u00e4\u00e4ne- ja Edela-Eesti mandriosas L\u00e4\u00e4ne- ja P\u00e4rnumaal. \u00dcleminek l\u00e4\u00e4ne- ja keskmurde vahel on j\u00e4rkj\u00e4rguline ning teatud l\u00e4\u00e4nemurdejooni leidub ka keskmurde alal. L\u00e4\u00e4ne ja saarte murretes on r\u00f5huta silpide reduktsioon suurem kui keskmurdes, nt l\u00e4\u00e4nemurde saarlest<\/em> ja kirjakeelne saarlased<\/em>. L\u00e4\u00e4nemurret iseloomustab ka v<\/em> asendamine b<\/em>-ga kahe vokaali vahel, nt l\u00e4\u00e4nemurde k\u00f5ba kibi<\/em> vs.<\/em> kirjakeelne k\u00f5va kivi<\/em>, v<\/em> kadumine enne labiaalvokaale u<\/em>, \u00fc<\/em>, \u00f6<\/em>, nt l\u00e4\u00e4nemurde sui<\/em> vs.<\/em> kirjakeelne suvi<\/em>, ja s\u00f5naalguliste konsonant\u00fchendite lihtsustumine, nt l\u00e4\u00e4nemurde leit<\/em> vs.<\/em> kirjakeelne kleit<\/em>. Rannikualad (Noarootsi, Vormsi), kus ajalooliselt elasid rootsi keele k\u00f5nelejad, n\u00e4itavad samuti rootsi m\u00f5ju, samas kui l\u00f5unapoolsed alad (H\u00e4\u00e4demeeste, Saarde) n\u00e4itavad nii mulgi kui ka liivi m\u00f5ju.<\/p>\n\n\n\n

Foto: Rannikuvaade.<\/em><\/font> Allikas: Uldis Balodis, Tahkuranna, Eesti, 2023.<\/em><\/font><\/p>\n<\/div>

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Keskmurre<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

Keskmurre (Glottocode: kesk1234<\/a>) katab ulatusliku ala: ligikaudu kolmandiku Eesti territooriumist, kuid on v\u00e4hem \u00fchtne kui teised eesti murded ning moodustab pigem suure \u00fcleminekutsooni nende vahel, jagades jooni eesti kirjakeelega. N\u00e4iteks kattub keskmurde s\u00f5navara suurel m\u00e4\u00e4ral kirjakeele p\u00f5his\u00f5navaraga. Keskmurret iseloomustavad tunnused on n\u00e4iteks pikkade vokaalide diftongistumine, nt keskmurde p\u00f5esas<\/em>, n\u00fcid<\/em> vs.<\/em> kirjakeelne p\u00f5\u00f5sas<\/em>, n\u00fc\u00fcd<\/em>, mitmuse moodustamine \u00fcldistunud de<\/em>-vormiga, nt keskmurde jalgadel<\/em>, k\u00fclades<\/em> vs.<\/em> jalul<\/em>, k\u00fclis<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Foto: Talumaja Kesk-Eesti maapiirkonnas.<\/em><\/font> Allikas: Uldis Balodis, 2019.<\/em><\/font><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n

Idamurre<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

Idamurret (Glottocode: idae1234<\/a>) r\u00e4\u00e4gitakse Peipsi j\u00e4rve l\u00e4\u00e4ne- ja looderannikul Ida-Eestis. Idamurre sarnaneb kirdemurde ja vadja keelega, nt on levinud vokaal \u00f5<\/em> ja st<\/em> asemel kasutatakse ss-<\/em>i, nt ida issun<\/em>, mussad<\/em>, vedess<\/em> vs.<\/em> kirjakeelne istun<\/em>, mustad<\/em>, veest<\/em>. Idamurre sarnaneb ka l\u00f5unaeesti vormidega, nt n<\/em>\u2013 ees\u00fctlev, nt ida ilman<\/em> vs.<\/em> kirjakeelne ilmas<\/em>, samuti sarnaneb seto ja kirde murdega translatiivi m\u00e4rkimisel st<\/em>-ga, nt ida suurest mehest<\/em> vs.<\/em> kirjakeelne suureks meheks<\/em>. Idamurre on l\u00e4\u00e4nemeresoome keelte seas t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne ka oma unikaalsete eitusverbivormide poolest: idamurde esin \u00f5le<\/em>, esid \u00f5le<\/em>, es \u00f5le<\/em>, esim\u00e4 ol\u00f5<\/em>, esitt\u00e4 \u00f5le<\/em>, esid \u00f5le<\/em> vs.<\/em> kirjakeelne ma ei olnud<\/em>, sa ei olnud<\/em>, ta ei olnud<\/em>, me ei olnud<\/em>, te ei olnud<\/em>, nad ei olnud<\/em>. Idamurret tuntakse ka arhailise Kodavere murraku ulatusliku dokumenteerimise poolest, mida tegi keeleteadlane Lauri Kettunen 1910. aastatel.<\/p>\n\n\n\n

Foto: Kallaste k\u00fclat\u00e4nav Peipsi j\u00e4rve \u00e4\u00e4res. Allikas: Uldis Balodis, Kallaste, Eesti, 2022.<\/em><\/font><\/p>\n<\/div>

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Rannamurre<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

Rannamurret r\u00e4\u00e4gitakse Eesti p\u00f5hjaranniku \u00e4\u00e4rmises osas, alates alast vahetult Tallinnast l\u00e4\u00e4nes kuni Ida-Virumaa l\u00e4\u00e4nepiirini ja seej\u00e4rel m\u00f6\u00f6da kitsast riba kirdemurde ja Eesti-Vene piiri vahel Ida-Virumaal. Rannamurdes puudub t\u00e4ish\u00e4\u00e4lik \u00f5<\/em> ning teise ja kolmanda v\u00e4lte vahel ei tehta seal vahet. Rannamurre sarnaneb s\u00f5navara poolest soome keelega. Veel \u00fcks t\u00e4helepanuv\u00e4\u00e4rne tunnus on see, et rannamurdes on tegus\u00f5na ainsuse kolmanda isiku oleviku vormid markeerimata, nt rannamurde n\u00e4ke<\/em>, viska<\/em> vs.<\/em> kirjakeelne n\u00e4eb<\/em>, viskab<\/em>. Tingiv k\u00f5neviis v\u00f5ib olla m\u00e4rgitud sufiksitega -isi<\/em> v\u00f5i \u2013ksi<\/em>, nt rannamurde veisin<\/em>, veiksin<\/em> vs.<\/em> kirjakeelne ma<\/em> v\u00f5iksin<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Foto: Vaade Nigula talule Natturi k\u00fclas. Allikas: Lembit Odres, 1972 ERM Fk 3068:1873<\/a><\/em><\/font><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n

Kirdemurre<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

Kirdemurret r\u00e4\u00e4gitakse Peipsi j\u00e4rve p\u00f5hjarannikust kuni Eesti p\u00f5hjarannikuni Ida-Virumaal. T\u00e4ish\u00e4\u00e4lik \u00f5<\/em> on kirdemurdes sagedasem kui kirjakeeles, nt kirde \u00f5li<\/em>, k\u00f5ht<\/em>, \u00f5tse<\/em> vs.<\/em> kirjakeelne oli<\/em>, koht<\/em>, otse<\/em>. Kirdemurre sarnaneb s\u00f5navara poolest vadja keelega. Vadja keele ala asub vahetult kirdemurde ala idaservas ja ajalooliselt elas selles Eesti osas ka vadja kogukondi, nt segakeelne eesti-vadja-vene kogukond Iisaku l\u00e4hedal, tuntud kui poluvernikud \u2018poolusklikud\u2019, kes \u00fchendasid \u00f5igeusu ja luteri traditsioone. Tegus\u00f5nade ainsuse kolmanda isiku oleviku vormid on markeeritud sufiksiga -b<\/em> nagu kirjakeeles, kuid tingiva k\u00f5neviisi vormid on kirdemurdes m\u00e4rgitud sufiksitega \u2013s(i)<\/em> v\u00f5i -(i)ses(i)<\/em>, nt kirde tegesin<\/em>, tegesesin<\/em> vs.<\/em> kirjakeelne ma teeks<\/em>.<\/p>\n\n\n\n

Foto: Vaade Pirda talule J\u00f5uga k\u00fclas Iisaku kihelkonnas. Allikas: Uudo Rips, ERM Fk 1203:20<\/a><\/em><\/font><\/p>\n<\/div>

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

c. L\u00f5unaeesti keel<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Mulgi<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

Mulgi (Glottokood: mulg1249<\/a>) on l\u00e4\u00e4nepoolseim l\u00f5unaeesti keelekuju ja seda r\u00e4\u00e4gitakse V\u00f5rtsj\u00e4rvest l\u00e4\u00e4nes ja kuni L\u00e4ti piirini l\u00f5unas. Ajalooliselt r\u00e4\u00e4giti mulgi keelt ka L\u00e4tis P\u00f5hja-Vidzeme piirkonnas. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel r\u00e4\u00e4kis mulgi keelt 9698 inimest. Kirjalikest l\u00f5unaeesti variantidest on mulgi kirjakeel k\u00f5ige hiljem v\u00e4lja arenenud. Praegu koostatakse mulgi keele s\u00f5naraamatut ja mulgikeelne ajaleht \u00dcitsainus Mulgimaa<\/a> ilmub kord kuus. Mulgi Kultuuri Instituut<\/a> korraldab mulgi keele ja kultuuriga seotud t\u00f6\u00f6d ja \u00fcritusi. Mulgi on l\u00f5unaeesti keelekujudest k\u00f5ige sarnasem p\u00f5hjaeesti keelele \u2013 eriti l\u00e4\u00e4nemurdele, millega see piirneb. Ida-Mulgi murrakuid iseloomustab suurem sarnasus Tartu l\u00f5unaeesti variandiga ja neis on rohkem t\u00fc\u00fcpilisi l\u00f5unaeesti jooni. Mulgi keelele on iseloomulik a<\/em> ja \u00e4<\/em> muutumine e<\/em>-ks alates kolmandast silbist, nt mulgi armasteme<\/em> vs.<\/em> kirjakeelne armastama<\/em>. L\u00e4ti ja liivi keele kontaktide t\u00f5ttu on mulgi keeles ka \u00fchiseid s\u00f5nu m\u00f5lemaga, nt mulgi puuts<\/em>, to\u0155t<\/em> ja l\u00e4ti p\u016bce<\/em> \u2018kakk\u2019, st\u0101r\u0137is<\/em> \u2018toonekurg\u2019, mulgi kurtma<\/em>, uisk<\/em> vs.<\/em> Salatsi liivi kurt<\/em> ~ k\u016brt<\/em> \u2018seisma\u2019, \u016b\u0161k<\/em> \u2018uss\u2019.<\/p>\n\n\n\n

Foto: Mulgi s\u00f5naraamatu t\u00f6\u00f6r\u00fchm (vasakult: Alli Laande, Marili Tomingas, Kristi Ilves, Karl Pajusalu). Allikas: Uldis Balodis, Mustla, Eesti, 2022.<\/em><\/font><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n

Seto<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

Seto (Glottokood: seto1244<\/a>) on idapoolseim l\u00f5unaeesti keelekuju ja seda r\u00e4\u00e4gitakse piirkonnas, mis ulatub \u00fcle praeguse Eesti-Vene piiri. See jaotus tekkis selle territooriumi annekteerimise tulemusena N\u00f5ukogude okupatsiooni ajal. Seto keele r\u00e4\u00e4kijaid elab m\u00f5lemal pool piiri. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel r\u00e4\u00e4kis seto keelt 12 549 inimest. Seto keeles on aastak\u00fcmneid eksisteerinud elav kirjandustraditsioon, mille raames ilmub regulaarselt mitmesuguseid v\u00e4ljaandeid. Seto keele ja kultuuri alast t\u00f6\u00f6d koordineerib Seto Instituut<\/a> ning setokeelne ajaleht Setomaa<\/a> ilmub kord kuus. Lisaks \u00e4<\/em>, \u00fc<\/em>, \u00f5<\/em> vokaalharmooniale esineb m\u00f5nes seto variandis ka piiratud \u00f6<\/em>-harmooniat, nt j\u00e4n\u00f6<\/em> \u2018j\u00e4nku\u2019. Seto keelele on ainulaadne h<\/em> esinemine k\u00f5igis positsioonides, sealhulgas sees\u00fctlevas k\u00e4\u00e4ndes ja s\u00f5na l\u00f5pus, nt h\u00f5b\u00f5hh\u00f5h<\/em> \u2018h\u00f5bedas\u2019, imeh<\/em> \u2018ime\u2019. S\u00f5nal\u00f5puline k\u00f5risulgh\u00e4\u00e4lik t\u00e4idab olulisi grammatilisi funktsioone, t\u00e4histades teise isiku ainsuse k\u00e4skivat k\u00f5neviisi ja nimetava mitmuse vormi, nt annaq<\/em> \u2018anna!\u2019, tar\u00f5q<\/em> \u2018toad\u2019. Enamik konsonante v\u00f5ib olla palataliseeritud. Seto keeles on ka palju vene laens\u00f5nu, nt seto paaba<\/em>, tsuuda<\/em> vs.<\/em> vene \u0431\u0430\u0431\u0430<\/em> (b\u00e1ba<\/em>) \u2018vana naine\u2019, \u0447\u0443\u0434\u043e<\/em> (t\u0161\u00fado<\/em>) \u2018ime\u2019. Seto ja v\u00f5ru keel on l\u00f5unaeesti keele sees tihedalt seotud, kuid neid eristavad eelk\u00f5ige s\u00f5navara ja h\u00e4\u00e4ldus. Kultuuriliselt eristuvad traditsiooniliselt luteriusulised v\u00f5ru keele r\u00e4\u00e4kijad ja \u00f5igeusklikud seto keele r\u00e4\u00e4kijad ka usulise kuuluvuse poolest. Kraasna ja Lutsi keelesaare variandid on seto keelega eriti tihedalt seotud.<\/p>\n\n\n\n

Foto: Seto ts\u00e4i- ehk teemaja, mille nimi on kirjutatud seto keeles. Allikas: Uldis Balodis, V\u00e4rska, Setomaa, Eesti, 2019.<\/em><\/font><\/p>\n<\/div>

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Tartu<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

Tartu (Glottokood: tart1244<\/a>) on l\u00f5unaeesti keelekuju, mis on levinud l\u00f5unaeesti keeleala p\u00f5hjaosas, V\u00f5rtsj\u00e4rve ja Peipsi j\u00e4rve vahel, v\u00f5ru keelealast p\u00f5hja pool. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel r\u00e4\u00e4kis tartu keelt 4109 inimest. L\u00f5unaeesti kirjakeele vorm \u2013 nn tartu keel \u2013 kujunes 17.\u201319. sajandil ja p\u00f5hines l\u00f5unaeesti tartu ja v\u00f5ru keelevariandil. Tartu keel on k\u00f5ige sarnasem mulgi keelele. Erinevused ilmnevad n\u00e4iteks illatiivivormide moodustamises \u2013 tartu illatiivi tunnus on -de<\/em>, samas kui mulgi kasutab -s(se)<\/em>, nt tartu kambrede<\/em>, mulgi kamres<\/em> \u2018tubadesse\u2019. Tartu keelele on iseloomulik ka isikul\u00f5ppude kasutamine mineviku kesks\u00f5na ja eituse vormides, nt olluva<\/em> \u2018nad on olnud\u2019, n\u00e4nn\u00fcmi<\/em> \u2018me oleme n\u00e4inud\u2019, ei annava<\/em> \u2018nad ei anna\u2019. Tartu murrakuid, mis piirnevad p\u00f5hjaeesti keelega p\u00f5hjas, mulgi keelega l\u00e4\u00e4nes ja v\u00f5ro keelega l\u00f5unas, iseloomustavad t\u00e4iendavad sarnasused nende variantidega.<\/p>\n\n\n\n

Foto: P\u00fcha Maarja luteri kirik Otep\u00e4\u00e4 l\u00e4hedal. Allikas: Uldis Balodis, Otep\u00e4\u00e4, Eesti, 2019.<\/em><\/font><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n

V\u00f5ro<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

V\u00f5ro (ISO 639-3: vro<\/a>, Glottocode: voro1243<\/a>) on l\u00f5unaeesti keelekuju, mis on kasutusel Kagu-Eestis Peipsi j\u00e4rvest kuni L\u00e4ti piirini, Tartu keelealast l\u00f5una pool ja Setomaast l\u00e4\u00e4ne pool. V\u00f5ro keelt r\u00e4\u00e4gitakse piiratud m\u00e4\u00e4ral ka naaberpiirkondades L\u00e4tis, nt Vana-Laitsna (l\u00e4ti Veclaicene<\/em>). V\u00f5ro on k\u00f5ige laialdasemalt r\u00e4\u00e4gitav l\u00f5unaeesti keele variant. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel r\u00e4\u00e4kis v\u00f5ro keelt 74 499 inimest. V\u00f5ro keele ja kultuuri alast t\u00f6\u00f6d koordineerib V\u00f5ro Instituut<\/a> ning kaks korda kuus ilmub v\u00f5rokeelne ajaleht Uma Leht<\/a>. Nagu eespool Seto kirjelduse juures \u00f6eldud, on v\u00f5ro ja seto l\u00f5unaeesti keele sees eriti tihedalt seotud ning neid on m\u00f5nikord kirjeldatud kui \u00fche l\u00f5unaeesti murde kahte allvarianti. Siiski on nende vahel erinevusi. N\u00e4iteks on seto keelt m\u00f5jutanud vene keel h<\/em>\u2013 ja l<\/em>-h\u00e4\u00e4likute h\u00e4\u00e4lduses. Paljudel levinud s\u00f5nadel on erinev h\u00e4\u00e4ldus, nt v\u00f5ro h\u00e4\u00e4<\/em>, seto h\u00fc\u00e4<\/em> \u2018hea\u2019, v\u00f5ro h\u00e4ste<\/em>, seto h\u00f6ste<\/em> \u2018h\u00e4sti\u2019, v\u00f5ro eg\u00e4<\/em>, seto \u00f5ga<\/em> \u2018iga\u2019. Morfoloogilised erinevused h\u00f5lmavad erinevaid translatiivseid l\u00f5ppe: v\u00f5ro kasutab \u2013ss<\/em>, seto aga \u2013st<\/em>. M\u00f5lemat t\u00fc\u00fcpi vorme leidub Lutsi keelesaare variandis.
<\/p>\n\n\n\n

Foto: Kaks meest ootamas bussipeatuses. Allikas: Uldis Balodis, Orava, V\u00f5rumaa, Eesti, 2019.<\/em><\/font><\/p>\n<\/div>

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

(2) L\u00e4\u00e4nemeresoome keeled ja variandid L\u00e4tis<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

a. L\u00f5unaeesti keelesaared<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Leivu<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

Leivu (Glottokood: leiv1235<\/a>) on varaseim l\u00f5unaeesti keelekuju ja leivu keel eraldus ajaloolisest l\u00f5unaeesti keelest. Seet\u00f5ttu on leivu kaugem sugulane lutsi, kraasna, v\u00f5ro ja seto keelega kui need omavahel. Leivu v\u00f5ib olla j\u00e4reltulija dokumenteerimata Atzele maa keelele, mis asus t\u00e4nap\u00e4eva Kirde-L\u00e4tis. Viimane teadaolev leivu emakeelne k\u00f5neleja oli p\u00e4rit Paju\u0161illa (K\u0101rklupe) k\u00fclast ja suri 1988. aastal. Nagu teisedki l\u00f5unapoolsed l\u00e4\u00e4nemeresoome keeled, millel ei ole enam emakeelseid k\u00f5nelejaid, on ka leivu j\u00e4reltulijad teadlikud oma p\u00e4randist. Projekti p\u00f5hit\u00e4itja Pire Teras on kirjeldanud leivu h\u00e4\u00e4likus\u00fcsteemi ja selle ainulaadseid prosoodilisi jooni. Leivus on palju l\u00e4ti keele laene, nt bik\u0161ikseq<\/em> \u2018p\u00fcksid (deminutiiv)\u2019, zen\u02b9t\u02b9<\/em>, brougan<\/em>, laimig<\/em>, dau\u017e\u02b9ma<\/em>, vrd l\u00e4ti bikses<\/em> \u2018p\u00fcksid\u2019, z\u0113ns<\/em>, ze\u0146\u0137is<\/em> \u2018poiss\u2019, br\u016btg\u0101ns<\/em> \u2018peigmees\u2019, laim\u012bgs<\/em> \u2018\u00f5nnelik\u2019, dauz\u012bt<\/em> \u2018peksma\u2019. Lisaks l\u00e4ti laenudele iseloomustab leivu keelt katketooni ehk st\u00f8d<\/em>\u2019i kujunema hakkamine. See tunnus on iseloomulik l\u00e4ti keelele ja esineb toonivastandusena liivi keeles, samas kui lutsi ja t\u00f5en\u00e4oliselt ka kreevini vadja keeles esineb see vaid h\u00e4\u00e4ldusvariandina. Leivu rahvast ja kogukondi kirjeldatakse t\u00e4psemalt siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Foto: Eesti keeleteadlane Paul Ariste (keskel) koos Leivu k\u00f5nelejate Alfred Petersoni (vasakul) ja Alide Petersoniga (paremal). Allikas: Valter Niilus, 1935, Paikna (Pai\u0137\u0113ni), L\u00e4ti, ERM Fk 724: 3<\/a><\/em><\/font><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n

Lutsi<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

Lutsi (Glottokood: luts1235<\/a>) on l\u00f5unaeesti keelekuju, mida on r\u00e4\u00e4gitud mitmeid sajandeid, olles enamasti teistest l\u00f5unaeesti keele k\u00f5nelejatest Eestis eraldatud. Lutsit iseloomustab pikaajaline ja intensiivne kontakt l\u00e4ti ja latgali keelega ning samuti vene, poola, valgevene ja jidi\u0161i keelega. 19. sajandi l\u00f5pus r\u00e4\u00e4giti lutsi keelt mitmek\u00fcmnes k\u00fclas Ludza linna p\u00f5hja-, ida- ja l\u00f5unaosas (ajaloolistes M\u0113rdzene (Mihalova), Pilda, Nirza ja Bri\u0123i (Janovole) kihelkonnas). Viimased k\u00f5nelejad elasid J\u0101ni k\u00fcl\u00e4s (Lielie Tjap\u0161i) ja Kirbu k\u00fcl\u00e4s (\u0160kirp\u0101ni) Ludza l\u00f5unaosas. Viimane emakeelne k\u00f5neleja elas kuni 1983. aastani, viimane vestlusoskusega k\u00f5neleja suri 2006. aastal, viimane osaline k\u00f5neleja suri 2014. aastal. 2020. aastatel on alles mitu lutside ja lutsi keele m\u00e4letajat. Lutsi j\u00e4reltulijad on teadlikud oma p\u00e4randist ja suhtuvad sellesse positiivselt. Keele elustamise algatused on juba k\u00e4imas. Projekti p\u00f5hit\u00e4itja Uldis Balodis on avaldanud lutsi keele ja kultuuri \u00f5piku<\/a>. Lutsis nagu teisteski L\u00e4tis r\u00e4\u00e4gitavates l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltes esineb katketoon ehk st\u00f8d<\/em>, kuid ainult teatud vokaalidevaheliste konsonantide h\u00e4\u00e4ldusvariandina. Lutsis esinevad nii setole kui ka v\u00f5role iseloomulikud vormid. Seega esinevad lutsis seto-laadsed vormid h\u00fc\u00e4<\/em>, h\u00f6ste<\/em>, \u00f5ga<\/em>, aga ka v\u00f5ro-laadne eg\u00e4<\/em>. Samuti on lutsis nii h<\/em>-inessiiv (nagu setos ja v\u00f5ros) kui ka n<\/em>-inessiiv (nagu v\u00f5ro l\u00e4\u00e4nepoolsetes murrakutes) ning st<\/em>-translatiiv (nagu setos) ja s<\/em>-translatiiv (nagu v\u00f5ros). Lutsi rahvast ja kogukondi kirjeldatakse t\u00e4psemalt siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Foto: Lutsi j\u00e4reltulijad koos projekti teaduri Uldis Balodisega lutsi keele ja kultuuri \u00f5piku esitlusel. Allikas: Uldis Balodis, Ludza, L\u00e4ti, 2020.<\/em><\/font><\/p>\n<\/div>

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

b. Liivi keel<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Kuramaa liivi<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

Kuramaa liivlased (ISO 639-3: liv<\/a>, Glottocode: west1760<\/a>) elasid ajalooliselt kalurik\u00fclade ahelikus Kuramaa (l\u00e4ti Kurzeme<\/em>) p\u00f5hjarannikul L\u00e4tis piirkonnas, mida tuntakse kui L\u012bv\u00f5d r\u0101nda<\/em> (Liivi rand). 1950. aastatel sunniti Kuramaa liivlased oma kodurannikult lahkuma N\u00f5ukogude okupatsioonire\u017eiimi militariseerimise t\u00f5ttu. T\u00e4nap\u00e4eval elab enamik liivlasi Riias, Ventspilsis ja Kolkas. 2020. aastatel on umbes 20 vestlusoskusega (peamiselt L2) k\u00f5nelejat ja umbes 200 inimest, kellel on liivi keelest algteadmised. M\u00f5ned L2 k\u00f5nelejad on keeleteadlased ega ole liivlaste j\u00e4reltulijad. Kuramaa liivi keel on ainus L\u00e4tis r\u00e4\u00e4gitav l\u00e4\u00e4nemeresoome keel, mida on \u00f5petatud koolides. L\u00e4ti s\u00f5dadevahelise iseseisvuse ajal anti liivi keele tunde rannak\u00fclade koolides. Sel ajal avaldati ka raamatuid ja regulaarselt ilmus ajaleht L\u012bvli<\/a>. Praegu on k\u00e4imas keele elustamise tegevused, mida juhib L\u00e4ti \u00dclikooli Liivi Instituut<\/a>, mis koordineerib ja toetab t\u00f6\u00f6d k\u00f5igis liivi keele ja kultuuriga seotud valdkondades. Tartu \u00dclikool on toetanud liivi keele uurimist ja pakkunud keelekursusi \u00fcle sajandi. 2023. aastal avaldati esimene eestikeelne liivi keele \u00f5pik<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Foto: Liivi laste ja noorte suvekooli \u201eMierlinkizt\u201c osalejad iga-aastastel Liivi pidustustel, kus austatakse Mierjem\u0101<\/em> (Mereema). Allikas: Uldis Balodis, Ir\u0113 (Mazirbe), L\u00e4ti, 2023.<\/em><\/font><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n

Salatsi liivi<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

Salatsi liivlased (ISO 639-3: liv<\/a>, Glottocode: east2326<\/a>) on Vidzeme (Metsepole) liivlaste j\u00e4reltulijad, kes elasid L\u00e4\u00e4ne-Vidzemes ja v\u00e4ikeses Eesti rannikupiirkonnas H\u00e4\u00e4demeeste l\u00f5unaosas. T\u00e4nap\u00e4eva j\u00e4reltulijad on teadlikud oma p\u00e4randist ja suhtuvad sellesse positiivselt. Salatsi liivi keel on ainus dokumenteeritud Vidzeme liivi keele variant ja seda r\u00e4\u00e4giti ajalooliselt Sv\u0113tciemsi l\u00e4hedal Salacgr\u012bvast l\u00f5una pool L\u00e4tis. Viimased teadaolevad k\u00f5nelejad elasid 1860. aastatel, kuid Salatsi liivi keele m\u00e4letajaid dokumenteeriti veel 20. sajandi alguses. Projekti vastutav t\u00e4itja Karl Pajusalu on hiljuti avaldanud \u201eSalatsi liivi keele teejuhi\u201c (2023) koost\u00f6\u00f6s Eberhard Winkleriga eesti<\/a> ja l\u00e4ti keeles ning mitmeid Salatsi liivi luulekogusid (autorina \u0136empi K\u0101rl). L\u00e4ti \u00dclikooli Liivi Instituut, Tartu \u00dclikool ja G\u00f6ttingeni \u00dclikool tegelevad Salatsi liivi keele uurimisega.<\/p>\n\n\n\n

Foto: Vidzeme liivlaste j\u00e4reltulijad \u2013 Lielnorsi perekonna liikmed \u2013 uurivad oma sugupuud. Allikas: Rasma Nori\u0146a, Riia, L\u00e4ti, 2012.<\/em><\/font><\/p>\n<\/div>

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

(3) L\u00f5una-l\u00e4\u00e4nemeresoome keeled Venemaal<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

a. Vadja keel<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Vadja (ISO 639-3: vot<\/a>, Glottocode: voti1245<\/a>) kodumaa on Ingerimaal ning vadja ja isuri keele k\u00f5nelejate k\u00fclad on ajalooliselt asunud l\u00e4hestikku v\u00f5i k\u00f5rvuti. See piirkond asub Kingissepa rajoonis Leningradi oblastis Venemaa F\u00f6deratsioonis, t\u00e4nap\u00e4eva Eesti piiri l\u00e4hedal. Ajalooliselt elasid vadjalased ka teistes piirkondades, millest m\u00f5ned ulatusid Kirde- ja Ida-Eestisse. Kreevini keel (ISO 639-3: zkv<\/a>, Glottocode: krev1234<\/a>) \u2013 vadja keele variant \u2013 oli kasutusel kuni 19. sajandini L\u00f5una-Kesk-L\u00e4tis Bauska l\u00e4hedal. Praegu elavad vadja keele k\u00f5nelejad endiselt Lauga j\u00f5e (vene keeles: Luga) suudme l\u00e4hedal J\u00f5g\u00f5per\u00e4 (Krakolje), Liivt\u0161\u00fcl\u00e4 (Peski) ja Luutsa\/Luuditsa (Luzhits\u00f5) k\u00fclas. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel<\/a> elas Venemaa F\u00f6deratsioonis 64 vadjalast. Samuti oli 2010. aastal teada 68 vadja keele k\u00f5nelejat. Vadja keele dokumenteerimine j\u00e4tkub ning viimastel aastatel on vadja keele uurija Heinike Heinsoo avaldanud mitmeid keele\u00f5ppeks m\u00f5eldud raamatuid (nt \u00f5pik, lugemik, vestmik).<\/p>\n\n\n\n

Foto: Vadja keele uurija Heinike Heinsoo (vasakul) koos projekti p\u00f5hit\u00e4itja Eva Saarega (paremal) v\u00e4lit\u00f6\u00f6del isuri ja vadja k\u00fclades. Allikas: UT AEDKL, DF0041-002<\/a>; Monast\u00f5rki, Venemaa, 2015.<\/em><\/font><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

b. Isuri keel<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

\n

Isurid (ISO 639-3: izh<\/a>, Glottocode: ingr1248<\/a>) on ajalooliselt elanud mitmes k\u00fclas Lauga (vene keeles: Luga) ja Hevaha (Kova\u0161i) j\u00f5e \u00e4\u00e4res ning Soikkola (Soikino) ja Kurgola (Kurgolovo) poolsaarel. Need piirkonnad asuvad Kingissepa ja Lomonossovi rajoonis Leningradi oblastis Venemaa F\u00f6deratsioonis. 2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaa F\u00f6deratsioonis 266 isurit. Samuti oli 2010. aastal<\/a> teada 123 isuri keele k\u00f5nelejat. Erinevalt teistest selle projekti keeltest on isuri p\u00f5hja-l\u00e4\u00e4nemeresoome keel, kuid jagab l\u00f5una-l\u00e4\u00e4nemeresoome keeltega teatud (morfo)fonoloogilisi ja morfos\u00fcntaktilisi uuendusi ning omap\u00e4raseid t\u00fcpoloogilisi jooni.<\/p>\n\n\n\n

Foto: ERMi uurija R. Piiri intervjueerib Natalja Nikiforovat (Ilja Konstantinovi abikaasa), s\u00fcndinud 1909 (isurid). Allikas: Aado Lintrop, 1979, ERM Fk 1979:60. ERM Fk 1979:60<\/a><\/em><\/font><\/p>\n<\/div>

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

c. L\u00f5unaeesti keelevariandid<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>
\n

Idaseto<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

Idaseto (Glottocode: east2808<\/a>) on l\u00f5unaeesti keelekuju, mis on kasutusel Petseris (Pechory) ja teistes Seto k\u00fclades, mis asuvad t\u00e4nap\u00e4eva Eesti-Vene piirist ida pool. Idasetot on tugevalt m\u00f5jutanud kontakt vene keelega, samas kui kontakt l\u00e4\u00e4nepoolsete seto variantide v\u00f5i eesti kirjakeelega on olnud v\u00e4hene. Kuigi vene laens\u00f5nu leidub ka teistes seto variantides, on m\u00f5ned neist idasetos sagedasemad, nt joos\u015b<\/em>, koomot<\/em>, r\u00e4bin\u00e4s<\/em>, ts\u00e4\u00e4ds\u00e4<\/em>, plaavatama<\/em>, vrd \u0451\u0436<\/em> (jo\u017e<\/em>) \u2018siil\u2019, \u043a\u043e\u043c\u043d\u0430\u0442\u0430<\/em> (k\u00f3mnata<\/em>) \u2018tuba\u2019, \u0440\u044f\u0431\u0438\u043d\u0430<\/em> (rjab\u00edna<\/em>) \u2018pihlakas\u2019, \u0434\u044f\u0434\u044f<\/em> (dj\u00e1dja<\/em>) \u2018onu\u2019, \u043f\u043b\u0430\u0432\u0430\u0442\u044c<\/em> (pl\u00e1vat<\/em>) \u2018ujuma\u2019.<\/p>\n\n\n\n

Foto: Maantee Seto k\u00fcla Mitkovitsy l\u00e4hedal. Allikas: Uldis Balodis, Mitkovitsy ja Podles\u2019e, Setomaa, 2019.<\/em><\/font><\/p>\n<\/div><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\n

Kraasna<\/strong><\/font><\/p>\n\n\n\n

Ainus kolmest l\u00f5unaeesti keelesaare keelest (kraasna, leivu, lutsi), mida ajalooliselt ei r\u00e4\u00e4gitud L\u00e4tis. Kraasna keelt (Glottocode: kraa1234<\/a>) dokumenteerisid 20. sajandi alguses eesti uurija Oskar Kallas ja soome uurija Heikki Ojansuu. Seda r\u00e4\u00e4giti k\u00fclade v\u00f5rgustikus Krasnogorodski linna l\u00e4hedal Venemaal, t\u00e4nap\u00e4eva L\u00e4ti piiri l\u00e4hedal ja vaid m\u00f5nek\u00fcmne kilomeetri kaugusel lutsi p\u00f5hjapoolseimatest k\u00fcladest. Kraasna oli esimene l\u00f5unaeesti keelesaarevariant, mille igap\u00e4evane kasutus lakkas \u2013 t\u00f5en\u00e4oliselt juba enne teist maailmas\u00f5da. 1952. ja 1966. aastal leidis eesti uurija Paulopriit Voolaine veel m\u00f5ned inimesed, kellel oli fragmentaarne teadmine kraasna keelest, ning 2004. aastal leidis Tartu \u00dclikooli ekspeditsioon Ivatsova k\u00fclas kaks perekonda, kes olid endiselt teadlikud oma eesti p\u00e4ritolust. Kraasna rahvast ja nende kogukondi kirjeldatakse t\u00e4psemalt siin<\/a>.<\/p>\n\n\n\n

Foto: Kraasna keele m\u00e4letaja Jegor Vassiljev koos oma abikaasaga. Allikas: Paulopriit Voolaine, 1966, M\u00f5isa (Myza), Venemaa,<\/em><\/font> ERM Fk 1508: 138<\/a><\/em><\/font><\/p>\n<\/div>

\"\"<\/figure><\/div>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4isepilt: Liivi keele v\u00e4lit\u00f6\u00f6de \u00fcleskirjutused, mille tegi Oskar Loorits Didrik Brenkoult S\u012bkr\u00f5gis (S\u012bkrags) L\u00e4tis 1922. Allikas: Tartu \u00dclikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv, arhiivinumber LFS0244.<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

(1) Eesti keele ala a. Eesti kirjakeel Eesti keel (ISO 639-3: est, ekk, Glottocode: esto1258) on Eesti Vabariigi ametlik keel ja \u00fcks Euroopa Liidu ametlikest keeltest. 2022. aasta seisuga r\u00e4\u00e4kis eesti keelt ligikaudu 1,2 miljonit inimest \u00fcle maailma. Esimesed kirjalikud …<\/p>\n","protected":false},"author":341,"featured_media":763,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-897","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/897","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/341"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=897"}],"version-history":[{"count":25,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/897\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1002,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/897\/revisions\/1002"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/763"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=897"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}