<\/p>\n\n\n\n
T\u00fcpoloogilist nihet<\/strong> saab vaadelda \u00fcksiku keele v\u00f5i keeler\u00fchma tasandil, uurides \u00fcht struktuurilist tunnust, tunnuste r\u00fchma v\u00f5i t\u00fc\u00fcpi v\u00f5i keele grammatilise struktuuri \u00fcldpilti (vt nt Hewson 1996; Hintz 2016; Heine & Kuteva 2006). K\u00e4esolev projekt l\u00e4heneb teemale laiemalt: uurime Uurali keelkonna l\u00e4\u00e4nepoolse alar\u00fchma \u2013 l\u00f5una-l\u00e4\u00e4nemeresoome (LL) keelte \u2013 struktuurilist eristumist. Uuring \u00fchendab areaalse ja intrageneetilise t\u00fcpoloogia vaatenurgad ning seob need Euroopa ja Kesk-Balti (KB) piirkonna keelte ning laiemalt Uurali keelkonna kontekstiga.<\/p>\n\n\n\n L\u00e4\u00e4nemeresoome ja saami keeled <\/strong>moodustavad Uurali keelkonna l\u00e4\u00e4nepoolseimad r\u00fchmad, koos mordva, mari ja permi keeltega vastanduvad nad idapoolsetele mansile, handile ja samojeedi keeltele (vt Saarikivi 2022). V\u00f5ttes arvesse nii l\u00e4\u00e4ne- kui ka ida-uurali keeli, n\u00e4ivad paljude uurali keelte foneetika ja grammatika t\u00fcpoloogiliselt sarnased: neil on suhteliselt lihtne silbistruktuur, s\u00f5naalguline r\u00f5hk, ees- ja tagavokaalide harmoonia, aglutineeriv morfoloogia, parempoolsed nimis\u00f5nafraasid, SOV-s\u00f5naj\u00e4rg jne (vt Comrie 1988; Abondolo & V\u00e4lij\u00e4rvi 2023). Siiski paistavad l\u00e4\u00e4nemeresoome ja saami keeled silma fusiivsete keelte suunas liikumisega, samas kui teised uurali keeled s\u00e4ilitavad aglutineeriva iseloomu (Laakso 2021).<\/p>\n\n\n\n L\u00f5una-l\u00e4\u00e4nemeresoome keeled <\/strong>(eesti, l\u00f5unaeesti, liivi, vadja) on mitmes m\u00f5ttes ebat\u00fc\u00fcpilised uurali keeled. N\u00e4iteks esinevad neil keerulised fonoloogilised vaheldused, p\u00f5hiliselt SVO-s\u00f5naj\u00e4rg, uuenduslikud viisid v\u00e4ljendada kaudset evidentsiaalsust ja k\u00e4ske (Metslang 2009; Laakso 2021). Nende fonoloogilistes s\u00fcsteemides on n\u00e4iteks kolmeseid kvantiteedivastandusi, toonivastandusi ning spetsiifilisi viise, kuidas s\u00f5naprosoodia ja intonatsioon omavahel suhestuvad (Lehiste jt 2008; Balodis jt 2016; Pajusalu 2012, 2022). Neid unikaalseid n\u00e4htusi ei ole veel s\u00fcsteemselt uuritud. Samuti puuduvad uuringud, mis h\u00f5lmaksid m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset hulka erinevatesse struktuuridomeenidesse (fonoloogia, morfoloogia, s\u00fcntaks) kuuluvaid tunnuseid ja v\u00f5taksid mikroareaalse vaatenurga, mille eesm\u00e4rk on maksimaalne keelevariantide katvus selles piirkonnas.<\/p>\n\n\n\n Areaalne t\u00fcpoloogia<\/strong> t\u00e4iendab maailmat\u00fcpoloogiat, tuvastades mikrovariatsiooni konkreetses piirkonnas (Daniel 2012; Hickey 2017). LL piirkond koos oma l\u00f5unapoolsemate variantidega (Kuramaa ja Salatsi liivi, l\u00f5unaeesti tartu, mulgi, v\u00f5ro, seto, kraasna, lutsi \u00a0ja leivu) ning mitte-suguluses kontaktkeeled (balti, slaavi ja (ajaloolised) germaani keeled) moodustavad koos KB keeleala, mida iseloomustavad mitmed \u00fchised jooned fonoloogias, morfoloogias ja s\u00fcntaksis (Norvik jt 2021; Wiemer jt 2014 soome-ugri, balti ja slaavi keelte \u00fchiste tunnuste kohta). Seda v\u00f5ib k\u00e4sitleda osana laiemast L\u00e4\u00e4nemere piirkonnast, mille sarnased keelejooned ja uuendused on p\u00e4lvinud suuremat t\u00e4helepanu alates Stolzi (1991) ja Dahli & Koptjevskaja-Tamme (2001a, b) t\u00f6\u00f6dest. Ei ole leitud \u00fchtegi L\u00e4\u00e4nemere piirkonda \u00fchendavat keeleliste tunnuste kogumit, mis on viinud aruteluni kontaktide superpositsioonitsooni ja \u00fcksteisele mikrotasandil l\u00e4henemise \u00fcle (Koptjevskaja-Tamm & W\u00e4lchli 2001). Sama kehtib ka KB piirkonna kohta (Norvik jt 2021). <\/p>\n\n\n\n See v\u00f5ib peegeldada asjaolu, et l\u00e4\u00e4nemeresoome ja saami keeli on erineval m\u00e4\u00e4ral m\u00f5jutanud l\u00e4\u00e4nepoolsed mitte-suguluses kontaktkeeled (vt nt Larsson 2001; Tauli 1964; Korhonen 1996 [1980]).<\/p>\n\n\n\n Keelekontakti<\/strong> tulemusena muutuvad keelte struktuurid ja inventarid sarnasemaks. Selle p\u00f5hjuseks v\u00f5ib olla vormiline sarnasus (n\u00e4htuse laenamine), struktuurne sarnasus (mustri laenamine) v\u00f5i nende kombinatsioon (Matras & Sakel 2007; Gardani 2020). Keele erinevate elementide laenatavus on erinev, kuid siiski saab luua laenatavuse skaalad (Thomason & Kaufman 1988; Matras 2009; Gardani 2012). Keele sisemised eeldused m\u00e4\u00e4ravad, kui t\u00f5en\u00e4oline on kontaktkeelest uuenduste omaks v\u00f5tt, ja ennustavad uuenduse positsiooni laenatavuse skaalal (vt nt Thomason & Kaufman 1988). Paljude LL keelte erijoonte v\u00f5rdlemine indoeuroopa keeltest naaberkeeletega annab v\u00e4\u00e4rtuslikku teavet laenatavuse skaalade testimiseks ja keelesiseste muutuse eelduste kindlaks tegemiseks.<\/p>\n\n\n\n Keele arengut m\u00f5jutavad ka \u00fchiskondlikud tegurid<\/strong>: standardkeele olemasolu, selle areng ja kasutusvaldkonnad, erinevate keelte kasutus ja staatus \u00fchiskonnas, keele kasutus emakeelena v\u00f5i teise keelena. Selles osas esindavad LL keeled erinevaid olukordi (vt nt Keevallik & Pajusalu 1995; Metslang 2022; Heinsoo & Saar 2015).<\/p>\n\n\n\n T\u00fcpoloogiline nihe v\u00f5ib toimuda ka keelesiseste tegurite<\/strong> tulemusena (Aikhenvald 2006). N\u00e4iteks fonoloogilise kvantiteedi (Q) kolmene vaheldus suurendas v\u00f5imalust v\u00e4ljendada k\u00e4\u00e4ndevorme fusiivselt ilma k\u00e4\u00e4ndesufikseid kasutamata, vt eesti Q2 kooli<\/em> [ko\u02d0li] \u2018kool (omastav)\u2019 ja Q3 kooli [ko\u02d0\u02d0li] \u2018kool (osastav)\u2019; selles pikas ja \u00fclipikas kvantiteedivahelduses on oluline ka tonaalne vastandus (Lippus jt 2009, 2011; Asu jt 2016: 141). Balti v\u00f5i Skandinaavia kontaktide m\u00f5ju tonaalse vastanduse arengule on usutav, kuid selle keeruka prosoodilise vahelduse fonologiseerimiseks peab olema keelesisene sobivus (Pajusalu 2012; Prillop jt 2020).<\/p>\n\n\n\n \u00dcks projekti keskseid \u00fclesandeid on uurida l\u00e4hemalt v\u00e4idetavat nihet (enam) fusiivse morfoloogilise t\u00fc\u00fcbi suunas<\/strong>, mida v\u00e4hemalt osaliselt v\u00f5ib seostada kontaktidega. Eesti keele puhul on ulatuslikke t\u00fcpoloogilisi muutusi prosoodias ja k\u00e4\u00e4ndes traditsiooniliselt seletatud kontaktkeelte, eriti kesk-alamsaksa keele m\u00f5juga (Prillop jt 2020: 30). Fusiivsete joonte kujunemine liivi keeles on seotud l\u00e4ti v\u00f5i vanemate germaani kontaktidega (Gr\u00fcnthal 2015). Keeled erinevad selles, mil m\u00e4\u00e4ral on neis esindatud erinevaid t\u00fc\u00fcpe iseloomustavad tunnused; see kehtib ka LL keelte kohta (Viitso 1990, W\u00e4lchli 2000, Laakso 2021). S\u00fcnon\u00fc\u00fcmia ja redundantsuse suurenemise tulemusena on n\u00e4ha keerukuse suurenemist (Dahl 2004).<\/p>\n\n\n\n LL keelte ja isuri keele t\u00fcpoloogilise nihke uurimiseks kasutatakse uusi ulatuslikke andmestikke<\/strong>, nagu Grambank ja UraTyp (https:\/\/uralic.clld.org\/; vt Norvik jt 2021; Skirg\u00e5rd jt (esitatud) ning andmestike kirjeldus allpool). N\u00e4iteks UraTypi andmetel p\u00f5hinevas uuringus n\u00e4itas jaotus fonoloogia, morfoloogia ja s\u00fcntaksi alusel, et l\u00e4hedased sugulaskeeled v\u00f5ivad s\u00f5ltuvalt domeenist kuuluda erinevatesse r\u00fchmadesse (vt Norvik jt 2022a). S\u00fcvitsi minev mikroareaalne uuring on vajalik, et saada parem \u00fclevaade tihedas kontaktis olevate keelte k\u00e4itumisest. Kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete uurimismeetodite kombineeritud kasutamine v\u00f5imaldab selgitada LL keelte t\u00fcpoloogiliselt haruldaste joonte arengut ja olemust ning aidata kaasa keerukate t\u00fcpoloogiliste muutuste \u00fcldisele m\u00f5istmisele.<\/p>\n\n\n\n K\u00e4esolev projekt keskendub kolmele LL keelele \u2013 eesti, l\u00f5unaeesti ja liivi<\/strong> \u2013 ning samuti isuri keelele kui p\u00f5hjapoolsele l\u00e4\u00e4nemeresoome (PL) keelele, millel on mitmeid LL keeltega sarnaseid uuenduslikke t\u00fcpoloogilisi jooni. K\u00f5ik need keeled, v\u00e4lja arvatud eesti keel, on t\u00f5siselt ohustatud, mis teeb nende uurimise kiireloomuliseks. Praegu on Kuramaa liivi keele k\u00f5nelejaid teise keelena vaid umbes kaksk\u00fcmmend. Kuramaa liivi keel on aluseks liivi standardkeelele (vt Ern\u0161treits 2012, 2013). Liivi keele teine peamine variant, Salatsi liivi, h\u00e4\u00e4bus 19. sajandil, kuid hiljuti on\u00a0 avaldatud selle p\u00f5hiandmed ja grammatika \u00fclevaade (Winkler & Pajusalu 2016, 2018). Liivi keele sotsiolingvistilist olukorda ja struktuuri on viimase k\u00fcmnendi jooksul p\u00f5hjalikult uuritud (nt Pajusalu 2014; Norvik 2015; Kallio 2016; Kiparsky 2017; O\u2019Rourke 2018), kuid liivi keele v\u00f5rdlevaid anal\u00fc\u00fcse on v\u00e4he (vrd W\u00e4lchli 2000; Gr\u00fcnthal 2003, 2015).<\/p>\n\n\n\n Siinses projektis p\u00f6\u00f6ratakse erilist t\u00e4helepanu ka l\u00f5unaeesti keelesaartele: Leivu<\/strong> ja Lutsi<\/strong> L\u00e4tis ning Kraasna<\/strong> Venemaal (vt Balodis & Pajusalu 2021; Weber 2021). Kraasna keel oli kasutuses kuni 20. sajandi esimeste k\u00fcmnenditeni. Leivu ja lutsi keele viimased emakeelsed k\u00f5nelejad surid suhteliselt hiljuti, aga kohalikud kogukonnad on aktiivsed, et s\u00e4ilitada oma p\u00e4rimuskultuuri\u00a0 (Balodis 2021). L\u00f5unaeesti keel oli esimene, mis eraldus algl\u00e4\u00e4nemeresoome keelest (Sammallahti 1977; Kallio 2014; Prillop jt 2020). Liivi keel eraldus j\u00e4rgmisena p\u00e4rast l\u00f5unaeesti keelt (Viitso 1985). Leivu keel oli esimene, mis eraldus l\u00f5unaeesti keele\u00fchtsusest (Kallio 2021). Leivu keelel on ka vanad kontaktid liivi keelega (Viitso 2009). Seet\u00f5ttu on leivu ja lutsi keel t\u00e4htsad LL keeleala kujunemise m\u00f5istmiseks nii ajaloolisest kui ka t\u00fcpoloogilisest vaatenurgast (vt Norvik jt 2021).<\/p>\n\n\n\n Isuri keel<\/strong> on \u00fcks nooremaid PL keeli (Kallio 2007: 243; Pajusalu 2014; Prillop jt 2020) ning geograafiliselt l\u00e4him PL keel l\u00f5unaeesti keelele. Huvitaval kombel jagavad isuri ja LL keeled, sh l\u00f5unaeesti keel, teatud (morfo)fonoloogilisi ja morfos\u00fcntaktilisi uuendusi ning omap\u00e4raseid t\u00fcpoloogilisi jooni (vt nt Markus jt 2013; Saar 2017, 2019). Kuna isuri keel on \u00fcks v\u00e4him uuritud l\u00e4\u00e4nemeresoome keeli, vajab selle seos keelkonna teiste keeltega p\u00f5hjalikumat anal\u00fc\u00fcsi.<\/p>\n\n\n\n Erinevate keelevaldkondade ja nende v\u00f5imalike omavaheliste seoste \u00fchisuuring on t\u00fcpoloogilistes uuringutes saanud suhteliselt v\u00e4he t\u00e4helepanu (vt nt Plank 1998; Luraghi 2017; Klumpp jt 2018; Miestamo 2018). Uute ulatuslike andmebaaside nagu Grambank ja UraTyp loomine avab uusi v\u00f5imalusi, sealhulgas piirkonnaspetsiifilistele uuringutele. Siinne projekt v\u00f5imaldab heita rohkem valgust LL piirkonnale, kuna seni ei ole selle piirkonna keeli s\u00fcstemaatiliselt uuritud viisil, nagu me siin plaanime teha.<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n P\u00e4isepilt: Leivu keele v\u00e4lit\u00f6\u00f6de m\u00e4rkmed, mille kirjutas \u00fcles Heli T\u00f5ugjas K\u0101rlis B\u016bmaniselt Ilzenes L\u00e4tis 1956. (Allikas: Tartu \u00dclikooli eesti murrete ja sugulaskeelte arhiiv, arhiivinumber T0258<\/a>)<\/em><\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" T\u00fcpoloogilist nihet saab vaadelda \u00fcksiku keele v\u00f5i keeler\u00fchma tasandil, uurides \u00fcht struktuurilist tunnust, tunnuste r\u00fchma v\u00f5i t\u00fc\u00fcpi v\u00f5i keele grammatilise struktuuri \u00fcldpilti (vt nt Hewson 1996; Hintz 2016; Heine & Kuteva 2006). K\u00e4esolev projekt l\u00e4heneb teemale laiemalt: uurime Uurali keelkonna …<\/p>\n","protected":false},"author":341,"featured_media":762,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"open","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-893","page","type-page","status-publish","has-post-thumbnail","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/893","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/341"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=893"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/893\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1056,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/893\/revisions\/1056"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/762"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esttyp\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=893"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}