{"id":82,"date":"2024-04-04T04:56:31","date_gmt":"2024-04-04T01:56:31","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/2008-elutoo-preemia-laureaat-mart-viikmaa\/"},"modified":"2024-04-04T04:57:13","modified_gmt":"2024-04-04T01:57:13","slug":"2008-elutoo-preemia-laureaat-mart-viikmaa","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/2008-elutoo-preemia-laureaat-mart-viikmaa\/","title":{"rendered":"2008 elut\u00f6\u00f6 preemia laureaat Mart Viikmaa"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify\">\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1200\" height=\"1456\" class=\"alignnone wp-image-194\" style=\"width: 460px;height: 600px;margin: 10px;float: left\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/345\/mart_viikma.png\" title=\"mart_viikma.png\" alt=\"Mart Viikmaa, elut\u00f6\u00f6 preemia laureaat aastal 2008\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/345\/mart_viikma.png 1200w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/345\/mart_viikma-247x300.png 247w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/345\/mart_viikma-844x1024.png 844w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/345\/mart_viikma-768x932.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 1200px) 100vw, 1200px\">Mart Viikmaa (4. september 1938\u201313. mai 2018) s\u00fcndis L\u00e4\u00e4nemaal Karuse vallas (n\u00fc\u00fcdne Hanila vald) kuuenda lapsena 8-lapselisse perekonda Rame k\u00fclas. Oma autobiograafias kirjutab ta: \u201cMinu lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus Rame lahe, Laelatu puisniidu, Heinlahe ja Nehatu j\u00e4rvede ja soo vahel ja sees.\u201c<\/p>\n<p>Mart k\u00e4is aastatel 1946\u20131957 Nehatu Algkoolis, Vatla 7-klassilises ja Lihula Keskkoolis. 4. klassis (1949) sai temast omal algatusel Looduseuurijate Seltsi usaldusmees ning juba kooliajal tegi ta kevadisi ja s\u00fcgisesi ornitofenoloogilisi vaatlusi ja r\u00f5ngastas linde. Mart Viikmaa s\u00fcgav huvi looduse, sh inimese vastu s\u00fcvenes ja saatis teda l\u00e4bi kogu tema elu. Seega astumine 1957.a. Tartu \u00dclikooli bioloogia osakonda oli asjade loogiline j\u00e4tk. Mart Viikmaa l\u00f5petas TR\u00dc 1962. aastal zooloogina, diplomit\u00f6\u00f6 Salme Auli juhendamisel teemal \u201cR\u00e4staste (Turdus) perekonna pesapoegade morfoloogilisest arengust\u201d.<br>Oma elu suurimaks seikluseks pidas ta \u00fclikooli ajal (1959.a. suvel-s\u00fcgisel) toimunud meres\u00f5itu madrusena P\u00f5hja-J\u00e4\u00e4merel ja Jenisseil marsruudil Arhangelsk-Dikson-Tiksi-Igarka-Murmansk ja selle reisi k\u00e4igus sooritatud matku Tiksi-l\u00e4hedassse tundrasse ja Igarka \u00fcmbruse taigasse.\u00a0<br>Aspirantuuris (1962-65) omandas Mart Viikmaa Kalju P\u00f5ldvere juhendamisel histoloogilise ja ts\u00fctoloogilise uurimist\u00f6\u00f6 meetodid. Oktoobris 1965 asus ta nooremteadurina t\u00f6\u00f6le arstiteaduskonna Meditsiini Kesklaboratooriumis.\u00a0<\/p>\n<p>1968.a septembris asus ta t\u00f6\u00f6le geneetika ja darvinismi kateedris, millest peagi sai juba geneetika ja ts\u00fctoloogia kateeder, alguses assistendina ning peagi vanem\u00f5petajana.\u00a0<br>1969.a. kevadsemestril l\u00e4bis Moskva \u00dclikoolis t\u00e4ienduskursuse biof\u00fc\u00fcsika alal.<br>Alates septembrist 1982 oli Mart Viikmaa \u00dcld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi vanemteadur\u00a0olles seal m\u00f5nda aega ka inimesegeneetika labori juhataja. Samal ajal luges ta kohakaasluse korras m\u00f5nd loengukursust geneetika ja ts\u00fctoloogia kateedris. Alates 1982.a. l\u00f5pust kuni lahkumiseni oli tema lahutamatuks kaaslaseks personaalarvuti \u2013 esimene arvuti Apple II+. Mart Viikmaa kirjutas programme bioloogiliste andmete ja protsesside anal\u00fc\u00fcsiks ja modelleerimiseks mitte ainult enda t\u00f6\u00f6 jaoks, vaid ka abiks kolleegidele.\u00a0<br>1992. aastast t\u00f6\u00f6tas ta kahes kohas\u00a0\u2013 \u00fcld- ja molekulaarpatoloogia instituudi inimesebioloogia ja -geneetika \u00f5ppetooli vanemteadurina (alates 1999.a. teadurina) ning molekulaar- ja rakubioloogia Instituudi geneetika \u00f5ppetooli dotsendina (alates 1999.a. lektorina).\u00a0<\/p>\n<p>Mart Viikmaa on lugenud loengukursusi \u00fcld-, inimese-, populatsiooni- ja ps\u00fchhogeneetikast, \u00fcld-, arengu- ja inimesebioloogiast ning biof\u00fc\u00fcsikast.\u00a0<br>Ta on viinud l\u00e4bi uurimusi ja kirjutanud artikleid histoloogia, ts\u00fctoloogia, ts\u00fctogeneetika, rakutehnoloogia, \u00fcld-, arengu- ja evolutsioonibioloogia ning eestlaste populatsioonigeneetika alalt. Lisaks sellele on ta kirjutanud hulga artikleid ENE ja EE k\u00f6idetesse, ning toimetanud mitut k\u00f5rg- ja keskkooli\u00f5pikut, koostanud arvutiprogramme bioloogiliste andmete ja protsesside anal\u00fc\u00fcsiks ning modelleerimiseks.\u00a0<br>Aktiivse inimesena kuulus hr Viikmaa Eesti Geneetikute ja Selektsion\u00e4\u00e4ride Seltsi ja oli selle sekret\u00e4r, ta oli veel Eesti Meditsiinigeneetikute Seltsi sekret\u00e4r ja ELUSi teoreetilise bioloogia sektsiooni esimees.\u00a0<br>Alates 1998.a. oktoobrist magister scientiarum (MSc) geneetika erialal.<br>Oma pensioleminekust kirjutas ta ise nii \u201c2004.a. veebruaris vallandati mind Tartu \u00dclikoolist minu \u00fclem\u00e4\u00e4rase vanuse (65) t\u00f5ttu.\u201d Pensionil olles j\u00e4tkas ta aktiivset uurimist\u00f6\u00f6d, kirjutas artikleid ja andis v\u00e4lja raamatuid. Viimaseks avalikuks esinemiseks j\u00e4i 5.04.2018, mil ta esitles oma v\u00e4rskelt ilmunud raamatut \u201cP\u00e4rilikkuseteaduse teerajajad\u201d Eesti Loodusuurijate Seltsis.<\/p>\n<p>Mart Viikmaal oli suurep\u00e4rane keeletaju, tema teaduslikud tekstid, ettekanded ja loengud olid selged, \u00fclevaatlikud ja kaasahaaravad. Ta suutis keerulisi detaile esitada kujundlikult, kuid samal ajal teadusliku t\u00e4psusega. Oma terminoloogia alast t\u00f6\u00f6d jagas ta meelsasti teistega \u2013 n\u00e4itena internetis k\u00f5igile k\u00e4ttesaadav ja laialt kasutatav <a data-url=\"http:\/\/webhost.ut.ee\/~martv\/genolex.html\" href=\"http:\/\/webhost.ut.ee\/~martv\/genolex.html\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Klassikalise geneetika leksikon<\/a>.<br>Koost\u00f6\u00f6s Maie Toomi ja Margit Telleriga avaldati \u00f5pik \u201cBioloogiam\u00f5isted g\u00fcmnaasiumile\u201d.\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tTunnustused:<br>\u201cEesti Eluteaduse Hoidja\u201d auhind (nr 3), 1984;<br>Tartu \u00dclikooli v\u00e4ike medal, 2004;<br>Eesti Inimesegeneetika \u00dchingu auhind \u201cElut\u00f6\u00f6 Geneetikuna\u201d, 2008;<br>Eesti Bioloogia\u00f5petajate \u00dchingu auliige, 2009.\u00a0\n<\/p>\n<p style=\"text-align: justify\">\n\tAllikad:<br>https:\/\/et.wikipedia.org\/wiki\/Mart_Viikmaa<br>http:\/\/webhost.ut.ee\/~martv\/CV.html<br>https:\/\/www.loodusajakiri.ee\/bioloog-mart-viikmaa-intervjuu-parilikkuseteaduse-teerajajatest\/<br>https:\/\/muuseumid.laaneranna.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/31\/2018\/07\/Rame_kyla_poiss_juba_30_aastat_Tartus_teadlaseks.pdf<br>Mart Viikmaa, Maie Toom, Margit Teller. <a data-url=\"http:\/\/www.keeleveeb.ee\/dict\/school\/biology\/\" href=\"http:\/\/www.keeleveeb.ee\/dict\/school\/biology\/\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Bioloogia m\u00f5isted gu\u0308mnaasiumile<\/a><br>Leiu\u00a0Heapost: In Memoriam Mart Viikmaa<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u00a0 Mart Viikmaa (4. september 1938\u201313. mai 2018) s\u00fcndis L\u00e4\u00e4nemaal Karuse vallas (n\u00fc\u00fcdne Hanila vald) kuuenda lapsena 8-lapselisse perekonda Rame k\u00fclas. Oma autobiograafias kirjutab ta: \u201cMinu lapsep\u00f5lv m\u00f6\u00f6dus Rame lahe, Laelatu puisniidu, Heinlahe ja Nehatu j\u00e4rvede ja soo vahel ja &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":182,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-82","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/82","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/users\/182"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=82"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/82\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":266,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/82\/revisions\/266"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=82"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}