{"id":77,"date":"2024-04-04T04:56:30","date_gmt":"2024-04-04T01:56:30","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/2013-elutoo-preemia-laureaat-richard-villems\/"},"modified":"2024-04-04T04:57:13","modified_gmt":"2024-04-04T01:57:13","slug":"2013-elutoo-preemia-laureaat-richard-villems","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/2013-elutoo-preemia-laureaat-richard-villems\/","title":{"rendered":"2013 elut\u00f6\u00f6 preemia laureaat Richard Villems"},"content":{"rendered":"<p>\r\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"480\" height=\"574\" class=\"alignnone wp-image-171\" style=\"width: 270px;height: 323px;border-width: 0px;border-style: solid;margin: 20px;float: left\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/345\/villems_02.jpg\" title=\"Akad. prof. Richard Villems. Foto autor J\u00fcri Parik, erakogu\" alt=\"Akad. prof. Richard Villems. Foto autor J\u00fcri Parik, erakogu\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/345\/villems_02.jpg 480w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/345\/villems_02-251x300.jpg 251w\" sizes=\"auto, (max-width: 480px) 100vw, 480px\">\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tAkad. prof. Richard Villems on l\u00e4bi aegade \u00fcks Eesti silmapaistvamaid teadlasi, kelle tulemused molekulaarbioloogias ja geneetikas on olnud aastak\u00fcmneid m\u00f5juandvad nii Eesti kui rahvusvahelisel mastaabis. Aastal 2020 on j\u00f5unud prof. Villemsi avaldatud teadusartiklite koguarv peaaegu 200-ni ning neid on tsiteeritud \u00fcle 20,000 korra. Tema tegevus on olnud laiahaardeline ja ei sisalda mitte ainult tulemusrikast uurimist\u00f6\u00f6d, vaid ka teadustegevuse juhtimist, teadusliku m\u00f5tteviisi arendamist ja tutvustamist, \u00f5petamist ja juhendamist, molekulaarbioloogia ning evolutsiooni- ja populatsioonigeneetika koolkondade kasvatamist. Kokku on ta juhendanud u\u0308le 20 doktorit\u00f6\u00f6 ja k\u00fcmneid noori teadlasi. \u00a0Akad. Villemsi jalaj\u00e4lje t\u00e4htus ja m\u00f5jukus nii ajalises plaanis kui ka horisontaalselt valdkondade \u00fcleselt on \u00fcha kasvamas.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tRichard Villems on su\u0308ndinud 28. novembril 1944 P\u00e4rnus. 1968. aastal Tartu \u00dclikooli (T\u00dc) arstiteaduskonna l\u00f5petamise j\u00e4rel p\u00fchendus ta teadust\u00f6\u00f6le, j\u00e4tkates tudengip\u00f5lves alustatud uurimist\u00f6\u00f6d kuulsas T\u00dc \u201cvana\u201d keemiahoone (praegusel aadressil Jakobi 2) 414 toas Artur Linnu laboris ribosoomide RNA-valgu interaktsioonide teemal. Sellest tollal v\u00e4ga uudses suunaga laboris alustas oma teadust\u00f6\u00f6d terve plejaad Eesti molekulaarbioloogia teadlasi. 1972. aastal sai Richard Villems meditsiinikandidaadi teaduskraadi biokeemia erialal T\u00dc arstiteaduskonna juures ning 1984. aastal bioloogiadoktori (molekulaarbioloogia) kraadi Moskva Riikliku \u00dclikooli juures (v\u00e4itekirja teema \u201eRibosoomi subribosoomsed kompleksid\u201c). Ta on teinud teadust\u00f6\u00f6d Novosibirski (1972-1973), Uppsala (1975-1976 ja 1982, 2008) ja Edinburghi (1977-1978) u\u0308likoolide juures. Alates 1987. aastast on ta t\u00f6\u00f6tanud Tartu \u00dclikoolis professorina ja samal, 1987. aastal, valiti ta ka Eesti Teaduste Akadeemia (TA) liikmeks. Aastatel 1994 \u2013 1999 oli ta ka Eesti TA asepresident ning 2004 \u2013 2014 Eesti TA president.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\t1986. aastal loodi Richard Villemsi initsiatiivil ja juhtimisel Eesti Biokeskus, mille k\u00e4ivitamiseks saadi tema eestk\u00f5nelemisel oluline investeering toonaselt N\u00f5ukogude Liidu keskv\u00f5imult molekulaarbioloogia alase uurimist\u00f6\u00f6 jaoks vajaliku aparatuurse infrastruktuuri loomiseks Tartusse. T\u00e4nu sellele tekkis Eestis v\u00f5imalus arendada innovaatilist teadust\u00f6\u00f6d, mis varem olid m\u00f5eldamatu. Selle investeeringu m\u00f5ju ulatus ka taasiseseisvumise algaastatesse kui majanduslikult olid teaduses keerulised ajad. Richard Villems juhtis Eesti Biokeskust 30 aastat, 1986 kuni 2016. 2018.a. liitus EBK T\u00dc Eesti Geenivaramuga (EGV), mille tulemusena tekkis T\u00dc genoomikainstituut (GI), mille teadust\u00f6\u00f6sse on ta kaasatud juhtivteadurina. Richard Villemsil on kriitiline panus ka T\u00dc molekulaar- ja rakubioloogia (MRI) instituudi loomisel (1990) ja laiendamisel (1997, Citrina maja), kus ta on tegev arheogeneetika professorina ja evolutsioonilise bioloogia \u00f5ppetooli juhatajana. \u00a0Tal oli ka v\u00f5tmeroll T\u00dc Omikumi maja valmimisel (2012), kus t\u00e4na tegutseb EGV, GI ning erinevad geneetika tuumiklaborid.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tRichard Villemsi teaduslik t\u00f6\u00f6 ja juhendamine ning administratiivne tegevus 1980-90 ndatel aastatel pani Eestis aluse erinevatele molekulaarbioloogia ja molekulaargeneetika uurimissuundadele, mille m\u00f5ju teaduse, biotehnoloogia-alase ettev\u00f5tluse ja ka u\u0308hiskonna arengusse j\u00e4rgnevatel aasatk\u00fcmnetel on mitmekihiline. T\u00dc \u201cvana\u201d keemiahoone 414 p\u00e4evil ja Biokeskuse algaastatel oli p\u00f5hifookuseks k\u00fcll veel ribosoomide uurimine, aga omadatud kogemusele toetudes l\u00e4ksid \u00f5pilased edasi erinevatesse uurimissuundadesse \u2014 neurobioloogia, bakteri ja inimesegeneetika, viroloogia, genoomika, populatsioonigeneetika ja teiste eluteaduste molekulaarsete aluste v\u00e4ljaselgitamisele. Villemsi selle perioodi silmapaistvamad \u00f5pilased on akadeemikud Mart Saarma (Helsingi \u00fclikooli biotehnoloogia instituudi direktor 1990-2008, endine Euroopa Teadusn\u00f5ukogu asepresident eluteaduse vallas), Mart Ustav (T\u00dc Tehnoloogia Instituudi ja edukate biotehnoloogia ettev\u00f5tete rajaja, s.h. Quattromed ja Icosagen Group), Andres Metspalu (EGV rajaja, endine Euroopa Inimese geneetika \u00fchingu esimees), professorid Toivo Maimets (pikaajaline T\u00dc MRI direktor, endine EV haridus- ja teadusminister) ja Jaanus Remme (T\u00dc MRI molekulaarbioloogia \u00f5ppetooli kauaaegne juhataja 1997-2019). Oma \u00f5pilaste kaudu on j\u00f5udnud Richard Villemsi m\u00f5ju omakorda ka nende rohkete juhendatavate \u2013 mitme j\u00e4rgmise p\u00f5lvkonna teadlasteni.\u00a0\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tRichard Villemsi enda teadustegevus suundus alates 1990ndatest evolutsiooni- ja populatsiooni- geneetika valdkonda, kus on ta praegu \u00fcks maailma juhtivaid teadlasi. Ta on rajanud tugeva teaduskoolkonna, kes teemasid rahvusvahelisel areenil edasi kannavad \u00a0nagu prof. Toomas Kivisild (Cambridge\/Leuven \u00fclikool), oma erialal tuntud ja k\u00f5rgelt tsiteeritud teadlased Ene Metspalu, Siiri Rootsi, Mait Metspalu, Kristiina Tambets. Koolkonna tuntus on toonud Tartusse ka k\u00fcmneid v\u00e4listeadlasi ja doktorante. \u00a0Richard Villems on oskuslikult koordineerinud rahvusvahelist laiahaardelist meeskonnat\u00f6\u00f6d Novosibirskist, Moskvast ja Ba\u0161kiiriast Iisraeli ja Indiani, koost\u00f6\u00f6s Inglismaa, USA, Taani ja paljude teiste riikide teadlastega, ilma milleta on inimkonnale suunatud \u00a0populatsioonigeneetika uuringud v\u00f5imatud. Tema Y-kromosoomi-p\u00f5hised uuringud on olnud aluseks inimese isaliinide detailsetele fu\u0308logeneetilistele rekonstruktsioonidele ajas ning ruumis, v\u00f5imaldades olulisi avastusi erinevate maailma osade meeste p\u00e4ritolu, r\u00e4nnete, efektiivse populatsioonisuuruse du\u0308naamika, aga ka kultuuri, nt keelevahetuste kohta \u2013 nu\u0308u\u0308disinimese isaliinide puu Aafrikas toimunud esimese lahknemise aja leidmisest kuni Y haplogrupi N3a ekspansioonini idast, mis t\u00f5en\u00e4oselt t\u00f5id kaasa ka soomeugri keelte saabumise Eestisse ja naaberaladele. Mitokondriaalse DNA analu\u0308u\u0308s on andnud samav\u00f5rd originaalseid ning mitmekesiseid tulemusi emaliinide osas \u2013 sh mtDNA fu\u0308logeneesi puu \u201cpea pealt jalgadele keeramine\u201d, mis aitas rekonstrueerida nu\u0308u\u0308disinimeste viimase u\u0308hise eellase mitokondri genoomi, v\u00f5ttes v\u00f5rdluseks neandertaallaste mtDNA genoomid. Richard Villemsi initsitatiivil on loodud Eestis ka uus teadussuund, arheogeneetika, mille eesm\u00e4rgiks on saada teavet minevikus elanud rahvastest ja nende r\u00e4nnetest, ja selle kaudu ka laiemalt inimese arenguloost viimaste aastasadade ja tuhandete jooksul. Richard Villems on 2017. a. loodud T\u00dc arheoloogia, geneetika ja lingvistika sidusuuringute kolleegiumi asutajaliige.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tSuurep\u00e4raste teadusuuringute k\u00f5rval on Richard Villemsil olnud v\u00e4ljapaistev roll Eesti teadustegevuse korraldamisel ja juhtimisel. Tal on olnud kandev roll Eesti TA juhtimisel, ning aktiivselt osalenud Eesti Teadus- ja Arendusn\u00f5ukogu t\u00f6\u00f6s, EV Presidendi akadeemilise n\u00f5ukogu\/m\u00f5ttekoja tegemistes ja paljudes teistes otsustuskogudes. Richard Villems on olnud n\u00f5uandjaks mitmetes Euroopa Liidu n\u00f5uandvates kogudes v\u00f5i hindamiskomisjonides ja selle kaudu kaasa l\u00f6\u00f6nud rahvusvahelise teaduspoliitika kujundamisel. Richard Villemsit on autasustatud Eesti TA medaliga (1994), Valget\u00e4he III (1998) ja Valget\u00e4he II klassi teenetem\u00e4rgiga (2006), Tartu \u00dclikooli medaliga 1982, T\u00dc suure medaliga (2009), T\u00dc rektori aukirjaga (2019) ning TA k\u00f5rgeima autasu K.E. von Baeri medaliga (2015). Ta valiti Tartu linna aukodanikuks 2000. Ta on mitme riigi teaduste akadeemiate v\u00e4lisliige: Kuningliku Rootsi Teaduste Akadeemia (1989), Soome Akadeemia (2000), L\u00e4ti Teaduste Akadeemia (2005), Leedu Teaduste Akadeemia (2006), Bashkortostani Vabariigi Teaduste Akadeemia (2012). Aastal 2013 sai ta Eesti Inimese Geneetika \u00dchingu elut\u00f6\u00f6 preemia. Richard Villems on kolmel korral saanud riigi teaduspreemia \u2013 1980 ja 2017 aastapreemia molekulaarbioloogia ja keemia valdkonnas. Aastal 2020 anti akad. Richard Villemsile elut\u00f6\u00f6 preemia, mis on Eesti riigi k\u00f5rgeim tunnustus silmapaistvatele teadlastele.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tRichard Villems on olnud ja on j\u00e4tkuvalt kompromissitu teaduse kvaliteedi eest seisja ja sellisena m\u00f5jutanud mitte ainult oma kaasteelisi, vaid ka j\u00e4rgmist p\u00f5lvkonda edukaid teadlasi nii Eestis kui ka rahvusvahelises mastaabis. Kolleegina on ta motiveeriv ja eeskuju andev, kuidas julgeda k\u00fcsida uusi k\u00fcsimusi ja suunata pilku k\u00f5rgele ja kaugele, et n\u00e4ha tervikpilti.\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tLingid teadust\u00f6\u00f6le:<br>ETIS: https:\/\/www.etis.ee\/CV\/Richard_Villems\/est\u00a0<br>Eesti Teaduste Akadeemia: https:\/\/www.akadeemia.ee\/member\/villems\/\u00a0<br>Google scholar: https:\/\/scholar.google.com\/citations?hl=en&amp;user=FU7NO7wAAAAJ&amp;view_op=list_works\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\tM\u00f5ned meediakajastused l\u00e4bi aegade:<br>https:\/\/arhiiv.err.ee\/vaata\/akadeemikud-richard-villems\u00a0\u00a0<br>https:\/\/arhiiv.err.ee\/vaata\/avatud-ulikool-soome-ugri-geneetilise-ajaloo-taustast-professor-richard-villems\u00a0<br>https:\/\/arhiiv.err.ee\/vaata\/uudised-uudised-eesti-teaduste-akadeemia-president-richard-villems\u00a0<br>https:\/\/www.postimees.ee\/45482\/richard-villems-maailma-teaduse-jaoks-on-obama-parem\u00a0<br>http:\/\/kes-kus.ee\/akadeemik-richard-villems-eesti-teaduste-akadeemia-paraaduks\/\u00a0<br>https:\/\/vikerraadio.err.ee\/787912\/hoimurahvastest-richard-villems-soome-ugri-geneetikast\u00a0<br>https:\/\/novaator.err.ee\/258143\/baeri-medali-sai-richard-villems\u00a0<br>https:\/\/www.sirp.ee\/s1-artiklid\/c21-teadus\/keemiahoone-ruum-nr-414\/\u00a0<br>https:\/\/novaator.err.ee\/1032034\/teaduse-elutoopreemia-palvisid-juri-allik-ja-richard-villems\u00a0<br>\u00a0\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\t\u00a0\r\n<\/p>\r\n<br><figure class=\"wp-block-gallery has-nested-images columns-3 is-cropped wp-block-gallery-1 is-layout-flex wp-block-gallery-is-layout-flex\"><figure class=\"wp-block-image size-large\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/345\/villems.jpg\"><img decoding=\"async\" data-id=\"170\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/345\/villems.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-ima&gt;&lt;\/figcaption&gt;&lt;\/figure&gt;&lt;\/figure&gt;\"><\/a><\/figure><\/figure>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Akad. prof. Richard Villems on l\u00e4bi aegade \u00fcks Eesti silmapaistvamaid teadlasi, kelle tulemused molekulaarbioloogias ja geneetikas on olnud aastak\u00fcmneid m\u00f5juandvad nii Eesti kui rahvusvahelisel mastaabis. Aastal 2020 on j\u00f5unud prof. Villemsi avaldatud teadusartiklite koguarv peaaegu 200-ni ning neid on tsiteeritud &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":182,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-77","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/77","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/users\/182"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=77"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/77\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":309,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/77\/revisions\/309"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=77"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}