{"id":468,"date":"2024-10-29T09:58:11","date_gmt":"2024-10-29T07:58:11","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/?page_id=468"},"modified":"2024-10-29T16:20:05","modified_gmt":"2024-10-29T14:20:05","slug":"2024-elutoo-preemia-laureaat-tonis-timmusk","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/2024-elutoo-preemia-laureaat-tonis-timmusk\/","title":{"rendered":"2024 elut\u00f6\u00f6 preemia laureaat T\u00f5nis Timmusk"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n\n\n\n

\"\"
Foto autor: Siiri Sarv<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n

Eesti inimesegeneetika \u00dching autasustas Viljandis toimunud aastakonverentsil elut\u00f6\u00f6preemiaga professor T\u00f5nis Timmuskit kauaaegse panuse eest n\u00e4rvis\u00fcsteemi funktsioneerimise ja sellega seonduvate haiguste tekke geneetiliste mehhanismide uurimise eest.<\/strong><\/p>\n\n\n\n

T\u00f5nis Timmusk l\u00f5petas 1982. a geneetik-ts\u00fctoloogina Tartu \u00dclikooli bioloogia-geograafia teaduskonna, kus tema arengubioloogia teemaline diplomit\u00f6\u00f6 valmis professor J\u00fcri K\u00e4rneri juhendamisel. Oma teadlaskarj\u00e4\u00e4ri alustas ta 1985. a Tallinnas, Keemilise ja Bioloogilise F\u00fc\u00fcsika Instituudi (KBFI) molekulaargeneetika laboris professor Mart Saarma uurimisr\u00fchmas. Uurimisobjektiks said n\u00e4rvikasvufaktorite geenide struktuur ja regulatsioon n\u00e4rvirakkude arengus ja funktsioneerimises. Neurotrofiinid nagu NGF (esimesena tuvastatud n-\u00f6 protot\u00fc\u00fcpne n\u00e4rvikasvufaktor) ja BDNF (aju p\u00e4ritolu neurotroofne tegur) jt hoiavad elus vajaliku arvu eri t\u00fc\u00fcpi neuroneid nii arenevas kui ka t\u00e4iskasvanud n\u00e4rvis\u00fcsteemis. Neurotrofiinide alatoimimist on seostatud mitmete neurodegeneratiivsete haigustega nagu Parkinsoni ja Huntingtoni t\u00f5ved. Peamiseks r\u00f5huasetuseks kujunes professor Timmuskil BDNF-i kodeeriva geeni struktuuri ja regulatsiooni lahtimuukimine. Lisaks teatud neuronite elushoidmisele on BDNF-il mitmeid muid olulisi rolle, sealhulgas neuronitevahelises ehk s\u00fcnaptilises plastilisuses, v\u00f5imaldades sel muuhulgas osaleda impulssiivsuse allasurumises. Poole v\u00f5rra v\u00e4hendatud BDNF-iga katseloomadel esineb oluline agressiivsuse ja rasvumiseni viiva s\u00f6\u00f6giisu t\u00f5us.

Prof T\u00f5nis Timmusk kaitses Karolinska Instituudis professor H\u00e5kan Perssoni laboris Madis Metsise juhendamisel 1994. aastal doktorit\u00f6\u00f6, j\u00e4tkates Eestis alustatud BDNF-i geeni temaatikat. Doktorit\u00f6\u00f6 raames valmis \u00fcks professor Timmuski teadlaskarj\u00e4\u00e4ri olulisemaid artikleid BDNF-i geeni struktuurist ja regulatsioonist. See ilmus neuroteaduse tippajakirjas Neuron ja sai edaspidi suundarajavaks ta enda teadlaskarj\u00e4\u00e4rile kui ka BNDF-i jt neurotrofiinide geenide uurijatest kolleegidele laias maailmas.
1990. ja 2000. aastatel j\u00e4tkas professor Timmusk BNDF-i, GDNF-i (gliia-p\u00e4ritolu neurotroofse teguri) jt neurotrofiinide geeni regulatsiooni uurimist Uppsala ja Helsingi \u00fclikoolides. Koost\u00f6\u00f6s Milano \u00fclikooli teadlastega n\u00e4itas professor Timmusk 2001. aastal Science\u2019is ja 2003. aastal Nature Genetics\u2019is ilmunud artiklites, et Huntingtoni t\u00f5ve \u2013 laastava neurodegeneratiivse haiguse \u2013 korral on BDNFi transkriptsioon (avaldumine) kortikaalsetes neuronites tunduvalt v\u00e4henenud ja selgitasid v\u00e4lja selle molekulaarse mehhanismi. Seega laiendas antud uurimus oluliselt arusaamist Huntingtoni t\u00f5ve patogeneesist.

Helsingis t\u00f6\u00f6tades panustas ta koos professor Saarma uurimisr\u00fchmaga oluliselt uudse, evolutsiooniliselt nii selgrootutes kui ka selgroogsetes konserveerunud dopaminergilise (st dopamiini kasutava) neurotroofse teguri CDNF-i avastamisse 2007. a. Klassikalised, seni tuntud neurotrofiinid esinevad ainult selgroogsetel. CDNF on rakenduslikust aspektist oluline Parkinsoni t\u00f5ve potentsiaalses ravis, sest antud haiguse korral h\u00e4vivad p\u00f6\u00f6rdumatult motoorika kontrollis osalevad keskaju dopaminergilised neuronid. N\u00fc\u00fcdseks teeb professor Saarma koos kolleegidega kliinilisi katseid CDNF valguga Parkinsoni t\u00f5ve raviks.<\/p>\n\n\n\n

2002. a asus professor Timmusk t\u00f6\u00f6le Tallinna Tehnika\u00fclikooli molekulaarbioloogia professorina, kus t\u00f6\u00f6tab seniajani. Ta on uurimisr\u00fchma juhina v\u00e4ga edukalt j\u00e4tkanud uurimusi BDNF-i geeni regulatsioonist. Uurimisr\u00fchma liikmed on kaitsnud 17 doktorit\u00f6\u00f6d ja 42 magistrit\u00f6\u00f6d. Lisaks BDNF-ile lisandus professor Timmuski uurimistemaatikasse TCF4 geen, mis on muteerunud geneetilise harvikhaiguse, Pitt-Hopkinsi s\u00fcndroomi korral. Pitt-Hopkinsi patsientidel tekib v\u00e4ga raskekujuline vaimne alaareng, nad ei \u00f5pi isegi r\u00e4\u00e4kima. Lisaks on \u00fclegenoomsed assotsiatsiooniuuringud tuvastanud TCF4 muutunud variante ka skisofreeniaga patsientidel. Professor Timmuski uurimist\u00f6id TCF-i rollist ja regulatsiooni h\u00e4iretest Pitt-Hopkinsi s\u00fcndroomis on muuhulgas korduvalt finantseerinud patsientide vanemate poolt loodud USA erafond.

Oma viljaka teadlaskarj\u00e4\u00e4ri jooksul on professor Timmuski saavutusi kahel korral p\u00e4rjatud Eesti Vabariigi teaduspreemiaga \u2013 arstiteaduse alal uurimuste ts\u00fckli \u201eN\u00e4rvis\u00fcsteemi haiguste molekulaarsetest mehhanismidest\u201c eest 2008. a ning keemia ja molekulaarbioloogia valdkonnas publikatsioonide ts\u00fckli \u201eNeuraalse aktiivsusega reguleeritud geeniekspressiooni mehhanismid\u201c eest 2020. a.

Riik tunnustas professor Timmuski teadust\u00f6\u00f6d ka Valget\u00e4he IV klassi teenetem\u00e4rgiga 2010. a.

Professor Timmusk on avaldanud \u00fcle 100 teaduspublikatsiooni, sealhulgas tippajakirjades Nature, Science, Nature Genetics, Neuron, Journal of Neuroscience jt ning tema uurimist\u00f6\u00f6 p\u00f5hjal on registreeritud 6 patenti.<\/p>\n\n\n\n

T\u00e4name professor Timmuskit tema seniste hiilgavate saavutuste eest eest ja soovime edu edaspidiseks!<\/p>\n\n\n\n

Teksti autor: Richard Tamme<\/em><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Eesti inimesegeneetika \u00dching autasustas Viljandis toimunud aastakonverentsil elut\u00f6\u00f6preemiaga professor T\u00f5nis Timmuskit kauaaegse panuse eest n\u00e4rvis\u00fcsteemi funktsioneerimise ja sellega seonduvate haiguste tekke geneetiliste mehhanismide uurimise eest. T\u00f5nis Timmusk l\u00f5petas 1982. a geneetik-ts\u00fctoloogina Tartu \u00dclikooli bioloogia-geograafia teaduskonna, kus tema arengubioloogia teemaline diplomit\u00f6\u00f6 …<\/p>\n","protected":false},"author":503,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-468","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/468","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/users\/503"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=468"}],"version-history":[{"count":16,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/468\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":503,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/468\/revisions\/503"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=468"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}