{"id":36,"date":"2024-04-04T04:56:27","date_gmt":"2024-04-04T01:56:27","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/2011-elutoo-preemia-laureaat-aavo-valdur-mikelsaar\/"},"modified":"2024-04-04T04:57:14","modified_gmt":"2024-04-04T01:57:14","slug":"2011-elutoo-preemia-laureaat-aavo-valdur-mikelsaar","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/2011-elutoo-preemia-laureaat-aavo-valdur-mikelsaar\/","title":{"rendered":"2011 elut\u00f6\u00f6 preemia laureaat Aavo-Valdur Mikelsaar"},"content":{"rendered":"

\r\n\t\"Prof\r\n<\/p>\r\n\r\n

\r\n\tProfessor Aavo-Valdur Mikelsaart tunnustati \u00fchingu poolt elut\u00f6\u00f6preemiaga 2011. aastal. Aavo-Valdur Mikelsaar kuulub Eestis vaieldamatult inimesegeneetika kui teadusvaldkonna esimese p\u00f5lvkonna eestvedajate hulka, kes on inimesegeneetikaga aktiivselt tegelenud \u00fcle 50 aasta ning on \u00fchtlasi osalenud Eesti Inimesegeneetika \u00dchingu asutamisel 2000. aastal.
Aavo-Valdur Mikelsaar \u00f5ppis toonase Tartu Riikliku \u00dclikooli arstiteaduskonnas s\u00f5jaj\u00e4rgsel ajal, mil kogu N\u00f5ukogude Liidus oli geneetika teadusalana tugevalt poliitiliselt represseeritud ning valdav ideoloogia toetas hoopis Trofim L\u00f5ssenko loodud pseudoteaduslikku \u00f5petust omandatud tunnuste p\u00e4ritavusest. Koos Hru\u0161t\u0161ovi-aegse sulaga tekkis v\u00f5imalus hakata uuesti tegelema p\u00e4rilikkuse geeniteooriaga, mida Aavo Mikelsaar ka innukalt kasutas, \u00f5ppides aspirantuuris Moskvas Teaduste Akadeemia Molekulaarbioloogia Instituudis 1967-1970. aastatel ning hiljem t\u00e4iendanud ennast Viini \u00dclikoolis 1976-77, Tampere \u00dclikoolis 1988 ja L\u00fc\u00fcbeki Meditsiini\u00fclikoolis 1993. aastal. Kandidaadikraadi kaitsmine toimus Moskvas Teaduste Akadeemia Meditsiinigeneetika Instituudis 1970. ja doktorikraadi kaitsmine samas asutuses 1980. aastal.
Prof. Aavo-Valdur Mikelsaar on \u00fcks Tartu \u00dclikooli \u00dcld- ja Molekulaarpatoloogia Instituudi rajajatest 1979. aastal. Aastast 1987 on ta olnud 25 aasta v\u00e4ltel instituudi juhataja ning Tartu \u00dclikooli arstiteaduskonnas inimesegeneetika professor aastatel 1993-2017. Alates 2017. aastast on Aavo-Valdur Mikelsaar Tartu \u00dclikooli emeriitprofessor.
Aavo-Valdur Mikelsaare pikaajaline ja mahukas teadust\u00f6\u00f6 h\u00f5lmab klassikalist ts\u00fctogeneetikat, mendeleeruvaid ja multifaktoriaalseid haigusi, haiguste molekulaarseid markereid ja uurimisv\u00f5imalusi monoklonaalsete antikehadega ning t\u00fcvirakkude temaatikat.\u00a0 Aavo-Valdur Mikelsaare kaasautorlusel on ETIS ja PubMed andmebaaside alusel aastatel 1969-2019 ilmunud \u00fcle 60 teadust\u00f6\u00f6, tema tsiteeritavuse h-indeks on Web of Science andmetel 13 ning ingliskeelses teadusruumis on igat tema teadust\u00f6\u00f6d keskmiselt tsiteeritud 24 korral. Aavo-Valdur Mikelsaar on olnud juhendajaks 11 v\u00e4itekirjale ning on pannud koos \u00f5pilastega dr. Mari Sitska, Kati Kuuse jt aluse meditsiinigeneetiku arstlikule erialale ja ts\u00fctogeneetika laboriteenustele Eestis. \u00dchtlasi on ta olnud pikka aega meditsiinigeneetika residentuuri \u00fcheks \u00fcldjuhendajaks Tartu \u00dclikoolis. Aavo-Valdur Mikelsaare erialaseid teeneid on 2001. a tunnustatud Eesti Punase Risti III klassi teenetem\u00e4rgi omistamisega.
Inimesena on Aavo-Valdur Mikelsaar elur\u00f5\u00f5mus ja silmapaistvalt hea suhtleja, kes oskab vestluskaaslastega alati \u00fchise keele leida. \u00d5pilastele ja t\u00f6\u00f6kaaslastele on ta ikka j\u00e4\u00e4nud lugupeetud vanemaks kolleegiks, kes ka emeriitprofessorina j\u00e4tkab uute ideede genereerimist ja osaleb aktiivselt teadust\u00f6\u00f6s.\r\n<\/p>\r\n

aavo_pilt_neemele_29.12.2019.pdf<\/a><\/div><\/div>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Professor Aavo-Valdur Mikelsaart tunnustati \u00fchingu poolt elut\u00f6\u00f6preemiaga 2011. aastal. Aavo-Valdur Mikelsaar kuulub Eestis vaieldamatult inimesegeneetika kui teadusvaldkonna esimese p\u00f5lvkonna eestvedajate hulka, kes on inimesegeneetikaga aktiivselt tegelenud \u00fcle 50 aasta ning on \u00fchtlasi osalenud Eesti Inimesegeneetika \u00dchingu asutamisel 2000. aastal.Aavo-Valdur Mikelsaar …<\/p>\n","protected":false},"author":182,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-36","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/users\/182"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=36"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":312,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/36\/revisions\/312"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estshg\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=36"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}