{"id":728,"date":"2026-03-20T19:06:45","date_gmt":"2026-03-20T17:06:45","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/?page_id=728"},"modified":"2026-03-25T13:21:08","modified_gmt":"2026-03-25T11:21:08","slug":"kullamaa-rohumagi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/kullamaa-rohumagi\/","title":{"rendered":"Kullamaa Rohum\u00e4gi"},"content":{"rendered":"

Gerda Porovart, Heiki Valk<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4\u00e4nemaal Kullamaa Rohum\u00e4e linnam\u00e4el toimunud kaevamiste eesm\u00e4rk oli\u00a0 t\u00e4psustada muistise vanust ja v\u00e4lja selgitada, kui pikalt oli linnus veel p\u00e4rast vallutust kasutusel. Kullamaa oli siis m\u00f5nda aega \u00fcks kahest paavsti legaadi Modena Guillelmuse (Wilhelmi) tugipunktist Eestis, kuid aastaks 1233 v\u00f5i 1234 oli M\u00f5\u00f5gavendade ordu selle h\u00e4vitanud.<\/p>\n\n\n\n

Kullamaa Rohum\u00e4ge oli varem, 1974. aastal uurinud arheoloog Jaan Tamm. Siis sooviti\u00a0 kindlaks teha, kas vallutusj\u00e4rgsel ajal j\u00f5uti linnusele ehitada ka m\u00f6rdiga seotud m\u00fc\u00fcre, ning tehti \u00fcheksa proovikaevandit \u2013 kaheksa 6\u20137 meetri pikkust ja kuni meetri laiust valli asukohta ja \u00fcks 4 \u00d7 1 meetri suurune \u00f5ue keskele. M\u00e4rke m\u00f6rdi kasutamisest n\u00e4htavale ei tulnud. Kuna tollal kaevati suurte labidatega ja pinnast ei s\u00f5elutud, leiti nelja p\u00e4evaga vaid m\u00f5ned savin\u00f5ukillud.<\/p>\n\n\n\n

2025. aastal tehti Rohum\u00e4ele kaks kaevandit \u2013 esimene (4 \u00d7 1 meetrit) \u00f5ur keskele kaevukoha juurde ja teine v\u00e4iksem vallile. \u00d5uekaevandi s\u00fcgavus k\u00fc\u00fcndis 1,1 meetrini. N\u00e4htavasti linnusekaevu kaevamisest p\u00e4rineva helepruuni segatud liivakihi all oli tume, p\u00f5lenud kive sisaldav kultuurkiht, mis sisaldas savin\u00f5ukilde ja loomaluid. Leiti ka \u00fcksikuid inimluude t\u00fckke, sealhulgas l\u00f5ualuu katke. Segatud pinnasest saadi m\u00f5ned erilised leiud \u00a0\u2013 vallutusj\u00e4rgsest ajast p\u00e4rinev ristripats ja putkega nooleots, mis Ain M\u00e4esalu hinnangul v\u00f5iks olla saksa vibuk\u00fcttide oma, samuti 13. sajandi keskpaigast v\u00f5i teisest poolest p\u00e4rinev protokivikeraamika kild. Viimane kinnitab, et elu linnusel j\u00e4tkus ka p\u00e4rast selle h\u00e4vitamist orduv\u00e4gede poolt.<\/p>\n\n\n\n

1974. aasta kaevamised n\u00e4itasid, et liivast vall on olnud vooderdatud paem\u00fc\u00fcriga, mis on pea t\u00e4ies ulatuses taaskasutuseks, arvatavasti kiriku ehitusmaterjaliks \u00e4ra viidud. N\u00fc\u00fcdses vallikaevandis tuli ilmsiks 1,6 meetri paksune liivakiht, millest leiti samuti savin\u00f5ukilde ja loomaluid. Kollases valliliivas oli kohati s\u00f6ese ja tumeda pinnase laike. Liiva all hakkasid paistma valli varasemast ehitusj\u00e4rgust p\u00e4rinev paekivide r\u00e4gastik ja nende vahel olevad tukid, kuid sealt s\u00fcgavamaks kaevamine oli kitsas \u0161urfis v\u00f5imatu.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Pilt 1. Leide Kullamaa Rohum\u00e4elt: protokivikeraamika kild, ristripats ja nooleots. Foto: Gerda Porovart<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Pilt 2. Pinnas Kullamaa Rohum\u00e4e vallis. Kaevandisse tehtud \u0161urfi \u00fclapiiril on n\u00e4hta tumeda s\u00f6ese ja <\/p>\n\n\n\n

mullase pinnase ala, kaeve p\u00f5hjas paljandub maapinnast 1,6 m s\u00fcgavusel pae- ja p\u00f5lengukiht. Foto: Gerda Porovart<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Gerda Porovart, Heiki Valk L\u00e4\u00e4nemaal Kullamaa Rohum\u00e4e linnam\u00e4el toimunud kaevamiste eesm\u00e4rk oli\u00a0 t\u00e4psustada muistise vanust ja v\u00e4lja selgitada, kui pikalt oli linnus veel p\u00e4rast vallutust kasutusel. Kullamaa oli siis m\u00f5nda aega \u00fcks kahest paavsti legaadi Modena Guillelmuse (Wilhelmi) tugipunktist Eestis, …<\/p>\n","protected":false},"author":312,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-728","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/728","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/users\/312"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=728"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/728\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":731,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/728\/revisions\/731"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=728"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}