{"id":702,"date":"2026-03-20T17:37:04","date_gmt":"2026-03-20T15:37:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/?page_id=702"},"modified":"2026-03-25T13:16:34","modified_gmt":"2026-03-25T11:16:34","slug":"hargmae-linnamagi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/hargmae-linnamagi\/","title":{"rendered":"H\u00e4rgm\u00e4e linnam\u00e4gi"},"content":{"rendered":"<p><\/p>\n\n\n\n<p>7.-12. juulil 2025 toimusid kaevamised H\u00e4rgm\u00e4e muinaslinnusel, mis asub L\u00e4tis, Valgast ligi 12 kilomeetrit loodes ja Eesti piirist kuus kilomeetrit l\u00f5una pool, vahetult Valgast Ruhjasse (R\u016bjiena) viiva maantee \u00e4\u00e4res. L\u00e4tikeelses kohanimes Er\u0123eme kajastub koha oletatav varasem nimetus \u2013\u00a0 H\u00e4rk\u00e4m\u00e4e(n). V\u00e4lit\u00f6\u00f6d toimusid Eesti-L\u00e4ti \u00fchise ettev\u00f5tmisena, kaevajateks Tartu \u00dclikooli ja L\u00e4ti \u00dclikooli \u00fcli\u00f5pilased. L\u00e4ti poolelt juhendas kaevamisi arheoloog J\u0101nis Meinerts L\u00e4ti Kultuuriakadeemiast.<\/p>\n\n\n\n<p>Uuringutega p\u00fc\u00fcti kindlaks teha, mis ajast siiani t\u00e4iesti uurimata H\u00e4rgm\u00e4e linnam\u00e4gi p\u00e4rineb. Umbkaudse viite muinasaja l\u00f5pule olid andnud m\u00f5ned juba varem m\u00e4elt leitud kedran\u00f5ude killud. Huvi suurendas asjaolu, et tegemist v\u00f5iks olla sakalastele kuulunud ja Henriku kroonikas 1208. aastal mainitud Owele v\u00f5i Purke linnusega \u2013 \u00fchtegi teist muinasaja l\u00f5pu keskset linnust, mis asuks praeguse L\u00e4ti alale ulatunud Sakala muinasmaakonna l\u00f5unaservas, Eesti piiridest teada ei ole.<\/p>\n\n\n\n<p>M\u00e4ele tehti kaks kaevandit \u2013 \u00fcks silmapaistvalt tasase platoo maanteepoolse serva l\u00e4hedusse \u00f5ueala keskosas, teine \u00f5ueplatoo t\u00f5usva idaotsa jalamile. Selgus, et pealmine tume kedrakeraamikaga kultuurkiht on ligi 35\u201350 sentimeetri paksune ja v\u00e4ga \u00fchtlane. Samas ilmnes, et enne selle kihi moodustumist on m\u00e4el tehtud suuri mullat\u00f6id. Varem keskelt n\u00e4htavasti kumerav\u00f5itu m\u00e4eselga on maha kaevatud ja saadud pinnasega n\u00f5lva suunas langevat m\u00e4eserva t\u00e4idetud, et \u00f5ueplatood suuremaks saada. M\u00e4eserva toodud liivases t\u00e4itepinnases leidus varasema kultuurkihi j\u00e4\u00e4nuseid, sealhulgas arvatavasti viikingiajast p\u00e4rit savin\u00f5ukilde.<\/p>\n\n\n\n<p>\u00dcllatuslikult selgus, et vanimad asustusj\u00e4ljed p\u00e4rinevad juba pronksiajast. Loomaluudest tehtud radios\u00fcsinikuproovid andsid tulemuseks ajavahemikud 800\u2013747, 689\u2013665 v\u00f5i \u00a0644\u2013559 eKr. Selgus, et linnuse viimase kasutusj\u00e4rgu kultuurkiht p\u00e4rineb mitte muinas- vaid keskajast. Leidude ja keraamika iseloom viitavad \u00f5ueala laiendamisele veel p\u00e4rast 13. sajandi alguse vallutust. 1320.\u20131340. aastate L\u00fc\u00fcbeki brakteaat, millised tulid Liivimaal kasutusele alates 1330. aastatest ja olid k\u00e4ibel 1370. aastateni, osutab linnuse kasutamisele isegi veel 14. sajandi keskpaiku. Keskajal on H\u00e4rgm\u00e4ed (<em>Edermis<\/em>) kirjalikes allikates esmakordselt mainitud 1323. aasta Eesti- ja Liivimaa maaisandate kohtumispaigana. Pole teada, kas v\u00e4hem kui kilomeetri kaugusele j\u00e4\u00e4v ordulinnus oli juba sel ajal olemas v\u00f5i mitte, kuid igatahes on H\u00e4rgm\u00e4el veel kaua p\u00e4rast vallutust kestnud kohaliku rahva ja ordu kaksikv\u00f5im.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"678\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/1.-Hargmae-kaevamised-HDSC_2915-1024x678.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-717\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/1.-Hargmae-kaevamised-HDSC_2915-1024x678.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/1.-Hargmae-kaevamised-HDSC_2915-300x199.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/1.-Hargmae-kaevamised-HDSC_2915-768x509.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/1.-Hargmae-kaevamised-HDSC_2915-1920x1272.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/figure>\n\n\n\n<p>Kaevamised H\u00e4rgm\u00e4e linnam\u00e4el. Foto: Heiki Valk<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"702\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Fig.-8-.Ergemes_senlietas-1024x702.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-715\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Fig.-8-.Ergemes_senlietas-1024x702.jpg 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Fig.-8-.Ergemes_senlietas-300x206.jpg 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Fig.-8-.Ergemes_senlietas-768x527.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Fig.-8-.Ergemes_senlietas-1920x1317.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><\/figure>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p>Keskaegseid leide H\u00e4rgm\u00e4e  linnam\u00e4elt. Foto: Janis Meinet<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>7.-12. juulil 2025 toimusid kaevamised H\u00e4rgm\u00e4e muinaslinnusel, mis asub L\u00e4tis, Valgast ligi 12 kilomeetrit loodes ja Eesti piirist kuus kilomeetrit l\u00f5una pool, vahetult Valgast Ruhjasse (R\u016bjiena) viiva maantee \u00e4\u00e4res. L\u00e4tikeelses kohanimes Er\u0123eme kajastub koha oletatav varasem nimetus \u2013\u00a0 H\u00e4rk\u00e4m\u00e4e(n). V\u00e4lit\u00f6\u00f6d &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":312,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-702","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/702","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/users\/312"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=702"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/702\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":719,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/702\/revisions\/719"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=702"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}