{"id":572,"date":"2025-03-06T11:55:44","date_gmt":"2025-03-06T09:55:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/?page_id=572"},"modified":"2026-03-20T17:27:53","modified_gmt":"2026-03-20T15:27:53","slug":"uuringud-2025","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/uuringud-2025\/","title":{"rendered":"Eelolevad uuringud 2026"},"content":{"rendered":"<p><\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n\n\n\n<p>2026. aastal on kavas j\u00e4tkata v\u00e4lit\u00f6id 12.-14. sajandist p\u00e4rit muististel.<\/p>\n\n\n\n<p>Juuni alguses on kavas prooviuuringud<strong>\u00a0J\u00e4neda linnam\u00e4el<\/strong> \u2013 ilusal linnusekohal, mida varem pole uuritud. Suuruse ja vallide p\u00f5hjal otsustades v\u00f5iks linnus p\u00e4rineda muinasaja l\u00f5pust.<\/p>\n\n\n\n<p>Virumaal toimuvad p\u00e4rast jaanip\u00e4eva kaevamised\u00a0<strong>\u00c4ntu Punam\u00e4el<\/strong>. Ilmselt on tegemist teise 1230. aastatel Modena Wilhelmi valduses olnud linnusega, mille M\u00f5\u00f5gavendade ordu h\u00e4vitas. Kaevamistega p\u00fc\u00fctakse t\u00e4psustada linnuse kasutusaega 13. sajandil, aga saada ka teadmisi selle varasema ajaloo kohta.\/7<\/p>\n\n\n\n<p><strong>Kullamaa Rohum\u00e4el<\/strong> on juunikuus kavas j\u00e4tkata eelmisel suvel alanud uuringuid. Kullamaa\u00a0 muinaslinnus (<em>Goldenbeke<\/em>) oli p\u00e4rast vallutust paavsti legaadi Modena Wilhelmi valduses ja selle h\u00e4vitas M\u00f5\u00f5gavendade ordu 1233. v\u00f5i 1234. aastal. Siiski saadi mullustel kaevamistel segatud pinnasest m\u00f5ned juhuleiud, mis viitavad linnuse kasutamisele veel 13. sajandi keskpaiku. Tuginedes eelmise aasta proovikaevandile p\u00fc\u00fctakse t\u00e4psustada linnusevalli ehituslugu.<\/p>\n\n\n\n<p>Linnuse vahetus l\u00e4heduses asub kalmistu, mida on uuritud 1940. aastal ja mis v\u00f5iks olla keskaegse kirikaia eelk\u00e4ija, s.t p\u00e4rineda ajast, kui kirikut veel ei olnud. Kaevamistega p\u00fc\u00fctakse t\u00e4psustada matusepaiga vanust.<\/p>\n\n\n\n<p>Augustis on kavas tehe uurimist\u00f6id Helme kihelkonnas <strong>Hummulis<\/strong>. Seal toimuvad kaevamised muinasaja l\u00f5pu p\u00f5letusmatustega \u00a0kivikalmel, kust on 12.-13. sajandi detektorileid, L\u00e4hikonnas asuvad ka k\u00e4\u00e4pad, millest m\u00f5nesid on uuritud 1898. aastal ja leitud neist nii laiba- kui ka p\u00f5letusmatuseid.<\/p>\n\n\n\n<p>Karula kihelkonnas on kavas j\u00e4tkata v\u00e4ikseid kaevamisi\u00a0 muinaskalmel\u00a0<strong>Aheru<\/strong>\u00a0j\u00e4rve l\u00e4hedal, kus 2025. aasta prooviuuringutel leiti noorema rauaaja p\u00f5letusmatuste ja keskaegsele k\u00fclakalmstule viitavaid leide. Uuringute eesm\u00e4rk on saada teadmisi muinasaja l\u00f5pu matmiskommete ja kultuuritraditsioonide kohta Karula k\u00f5rgustiku alal ja kindlaks teha, kas Karula kuppelmaastik oli muinasaja l\u00f5pul ja keskaja alguses kultuuriliselt Ugandi osa.<\/p>\n\n\n\n<p>Tartu l\u00e4hedal <strong>K\u00fclitsel <\/strong>on p\u00e4rast viljal\u00f5ikust kavas uurida maa-aluste p\u00f5letusmatustega kalmistut, mis v\u00f5iks p\u00e4rineda muinasaja l\u00f5ppj\u00e4rgust. Selleaegsete p\u00f5letusmatuste kohta on teada v\u00e4ga v\u00e4he.<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>2026. aastal on kavas j\u00e4tkata v\u00e4lit\u00f6id 12.-14. sajandist p\u00e4rit muististel. Juuni alguses on kavas prooviuuringud\u00a0J\u00e4neda linnam\u00e4el \u2013 ilusal linnusekohal, mida varem pole uuritud. Suuruse ja vallide p\u00f5hjal otsustades v\u00f5iks linnus p\u00e4rineda muinasaja l\u00f5pust. Virumaal toimuvad p\u00e4rast jaanip\u00e4eva kaevamised\u00a0\u00c4ntu Punam\u00e4el. Ilmselt &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":798,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-572","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/572","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/users\/798"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=572"}],"version-history":[{"count":7,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/572\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":697,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/572\/revisions\/697"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=572"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}