{"id":445,"date":"2025-03-04T17:53:22","date_gmt":"2025-03-04T15:53:22","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/?page_id=445"},"modified":"2025-03-05T13:51:25","modified_gmt":"2025-03-05T11:51:25","slug":"jaarja-kirikuase","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/jaarja-kirikuase\/","title":{"rendered":"J\u00e4\u00e4rja kirikuase"},"content":{"rendered":"

Kadunud Saarde kiriku j\u00e4lil<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kristo Oks<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00fclikool<\/p>\n\n\n\n

2023. aasta kevadel ja suvel toimusid Saarde vallas J\u00e4\u00e4rja k\u00fclas arheoloogilised uuringud, mille eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja selgitada Saarde keskaegse kihelkonnakiriku \u2013 Kadrina kiriku \u2013 asukoht. Ehkki k\u00f5nealuse objekti rajamise ja varasema ajaloo kohta teave puudub, on rohkem teada selle hilisema k\u00e4ek\u00e4igu kohta. 6.\u20138. augustil 1560 r\u00fc\u00fcstasid ja p\u00f5letasid tsaar Ivan IV Julma v\u00e4ed kogu J\u00e4\u00e4rja k\u00fcla, m\u00f5isa ja \u00fcmberkaudsed asulad. Kirikukellad r\u00f6\u00f6viti ja hoone h\u00e4vitati. M\u00f5isa l\u00e4heduses paiknenud p\u00fchakoja varestumist kinnitab ka Poola 1599. aasta revisjon. 17. sajandil ehitati p\u00fchakoda taas \u00fcles ning 1668. aastast on teade, et kirik on korras ja selle juures on h\u00e4sti ehitatud kirikla. 1684. aastal koliti kirik seoses J\u00e4\u00e4rja m\u00f5isa riigistamisega Kilingi m\u00f5isa juurde oma praegusesse asupaika ja J\u00e4\u00e4rjas asunud p\u00fchakoda j\u00e4eti maha. Kiriku omaaegne asukoht on seni vaid oletuslik ning p\u00f5hineb kirjalikel allikatel ja ebam\u00e4\u00e4rasel suulisel p\u00e4rimusel. Enri Pahapill on raamatus \u201eSaarde ja Kilingi-N\u00f5mme kirikulugu\u201c (1998) kirjutanud j\u00e4rgmist: \u201eVana Kadrina kirik asus J\u00e4\u00e4rja m\u00f5isas (Saarahof). Kirikisanda nurmel Pappioja kaldal. See kirik oli ehitatud kivist, 7 penikoormat P\u00e4rnu linnast ja 7 penikoormat Karksi kirikust.\u201c<\/p>\n\n\n\n

Kevadel detektiti metalliotsijatega heinamaal (pilt 1), mis valiti v\u00e4lja vanade kaartide p\u00f5hjal. Suviste t\u00f6\u00f6de eesm\u00e4rk oli leida sealt v\u00f5imalikud kirikum\u00fc\u00fcrid. Selgus, et m\u00f6\u00f6dunud sajandil on maaparanduste k\u00e4igus tehtud ulatuslikke t\u00f6id \u2013 n\u00e4iteks on segatud pinnast kuni 60 sentimeetri ulatuses s\u00fcgavkobestiga. Selleks, et maaparanduse ulatust paremini m\u00f5ista, asuti heinamaal s\u00fcstemaatiliselt \u0161urfe kaevama, et v\u00e4lja selgitada loodusliku mineraalpinnase s\u00fcgavus eri paigus. J\u00e4tkus ka detektimine. Nii kevadiste kui ka suviste detektorileidude p\u00f5hjal v\u00f5ib v\u00e4ita, et praegusel heinamaal on kunagi olnud asulakoht, mis on saanud alguse hiljemalt 14. sajandil. Leidude hulgas on ohtralt savin\u00f5ukilde (\u0161urfidest ja maapinnalt), pliikuule, paar kaubaplommi, m\u00fcnte, s\u00f5lgi, s\u00f5rmuseid, vaskgrapeni kilde, raudnaelu, sepa\u0161lakki ja kuljuseid. Savin\u00f5ukildude seas oli ka kaks Siegburgi kivikeraamilise kannu sangaosa katket. \u00dche erilise leiuna v\u00f5ib v\u00e4lja tuua s\u00f5rmuse, mille peal on korduv kiri IhESVS (pilt 2). Kuigi sedapuhku j\u00e4i kirik leidmata, \u00f5nnestus saada teavet J\u00e4\u00e4rja k\u00fcla ajaloo kohta, mis on oluline ka kohalikule kogukonnale. Uuringuid Saarde esimese kihelkonnakiriku asupaiga leidmiseks on plaanis j\u00e4tkata.<\/p>\n\n\n\n

\n
\n
\n
\"\"
Vaade Kirikisanda nurmele (all) ja n\u00fc\u00fcdseks kinnikasvanud Papiojale (taamal). Foto: Silver J\u00e4ger.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n\n\n\n
\"\"
S\u00f5rmus kirjaga IhESVS. Foto: Jaana Ratas.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kadunud Saarde kiriku j\u00e4lil Kristo Oks Tartu \u00fclikool 2023. aasta kevadel ja suvel toimusid Saarde vallas J\u00e4\u00e4rja k\u00fclas arheoloogilised uuringud, mille eesm\u00e4rk oli v\u00e4lja selgitada Saarde keskaegse kihelkonnakiriku \u2013 Kadrina kiriku \u2013 asukoht. Ehkki k\u00f5nealuse objekti rajamise ja varasema ajaloo …<\/p>\n","protected":false},"author":798,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-445","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/445","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/users\/798"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=445"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/445\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":517,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/445\/revisions\/517"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=445"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}