{"id":417,"date":"2025-02-28T18:45:32","date_gmt":"2025-02-28T16:45:32","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/?page_id=417"},"modified":"2025-06-10T13:41:57","modified_gmt":"2025-06-10T10:41:57","slug":"purtse-tarakallas","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/purtse-tarakallas\/","title":{"rendered":"Purtse Tarakallas"},"content":{"rendered":"<p><strong>Peen maa-alune jooming ristiusustatud Purtses?<\/strong><\/p>\n\n\n\n<p>Kristo Siig (Tallinna \u00fclikool), Ragnar Saage (Tartu \u00fclikool)<\/p>\n\n\n\n<p>2024. aastal toimusid Ida-Virumaal, Purtse Tarakalda linnam\u00e4el arheoloogialaagri vormis v\u00e4ljakaevamised, millega p\u00fc\u00fcdsime tabada eelneva aasta georadari ja magnetomeetri uuringutega (vt Tutulus 2023, lk 54) avastatud v\u00f5imalikke hooneasemeid. Linnam\u00e4e \u00f5uele tegime kaks kaevandit, millest kumbki sihtis \u00fchte v\u00f5imalikku hooneaset. Kaevandis 2 paljastus kamarakihi all 20\u201330-sentimeetrine keraamika ja luuleidudega kultuurkiht. Oletatav majap\u00f5hi osutus looduslikuks pinnasekihiks, kuid sattusime kogemata kolmele suurele 30\u201335-sentimeetrise l\u00e4bim\u00f5\u00f5duga postiaugule (pilt 1), mida radaripilt sugugi ei n\u00e4idanud.<\/p>\n\n\n\n<p>Kaevandis 1 avastasime maasse s\u00fcvendatud ja eeskojaga varustatud 4,5 \u00d7 4 meetrise hoone serva ja nurga (pilt 2). K\u00f5ige alt, 1,2\u20131,4 meetri s\u00fcgavuselt leidsime p\u00f5lenud puiduj\u00e4\u00e4nused, mis p\u00e4rinesid ilmselt seina- ja p\u00f5randakonstruktsioonidest. Maa sisse s\u00fcvendatud hooned ei ole k\u00fcll rauaaja Eestis v\u00e4ga tavalised, kuid m\u00f5ningaid n\u00e4iteid on teada n\u00e4iteks keskaegselt Lehmja asulakohalt. P\u00f5lenud hoonej\u00e4\u00e4nuste peal oli kuni meetripaksune ebakorrap\u00e4rane kivilasu, mis paistis olevat augu t\u00e4iteks tukkide peale kuhjatud (pilt 2). Praeguse seisuga ei ole v\u00e4listatud variant, et kivilasu p\u00e4rineb kuivm\u00fc\u00fcrina laotud seinte v\u00f5i vundamendiga hoonest, mis rajati p\u00f5lenud hoone asemele.<\/p>\n\n\n\n<p>Kaevandist 1 leidsime \u00fche katke kolmest traadist keeratud k\u00e4ev\u00f5rust (pilt 3), millesarnaseid kandsid Purtsest 20 kilomeetri kaugusel olevale Kukruse muinasaja l\u00f5pu ja keskaja alguse kalmistule maetud naised. K\u00f5ige p\u00f5nevam leid oli aga protokivikeraamika peekri kild kaevandist 1 (pilt 3). Tegemist on Reini-\u00e4\u00e4rsetest linnadest p\u00e4rit importkraamiga, mis j\u00f5udis 13. sajandil kujuneva hansakaubanduse vahendusel meie varastesse keskaegsetesse linnadesse. Muinasaegse taustaga linnam\u00e4gedelt, kus tegutsesid kohalikud eestlased, ei ole protokivikeraamikat seni leitud. Samas koguneb j\u00e4rjest enam andmeid selle kohta, et mitmeid niinimetatud muinaslinnuseid, sealhulgas Tarakallast, kasutati ja isegi tugevdati p\u00e4rast 13. sajandi alguse ristis\u00f5du edasi.<\/p>\n\n\n\n<p>Kivikeraamika leid v\u00f5ib olla tunnism\u00e4rk sellest, et kohalik \u00fclikkond mitte ainult ei hoidnud vanu linnuseid k\u00e4igus, vaid liitus kenasti uute hansakaubanduse v\u00f5rgustikega ja v\u00f5ttis omaks \u201el\u00e4\u00e4nelikke\u201c tarbimisharjumusi. Kusjuures importkraam ei pruukinud tulla Tallinna turult, vaid otse saksa kaupmeestelt, sest 13. sajandil ei olnud hansalinnad v\u00e4iksemaid sadamakohti veel k\u00f5rvale t\u00f5rjunud. \u00dcks selline asus arvatavasti Tarakalda linnusest kaks kilomeetrit \u00fclesvoolu, Purtse j\u00f5e suudmes.<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00f5ime seega ette kujutada \u00fcht m\u00f5nusat \u00f5htut \u00e4sja ristiusu vastu v\u00f5tnud Purtses. Kohaliku \u00fclikusuguv\u00f5sa liikmed istuvad maasse s\u00fcvendatud hoones peolauas. Laual on maitsvad road ja uhke \u00e4sja soetatud serviis. Huulile t\u00f5stetakse peekrid Reinimaa veiniga. Piduliste meeleolu t\u00f5useb, h\u00e4\u00e4led l\u00e4hevad \u00fcha valjemaks. \u00dcks peeker kukub p\u00f5randale puruks. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval p\u00fchib keegi, n\u00e4iteks orjatar, luuaga laua alt killud kokku, kuid \u00fcks neist j\u00e4\u00e4b p\u00f5randalaudade vahele. 800 aastat hiljem j\u00f5uab see kild Tutuluse veergudele.<\/p>\n\n\n\n<p>Uuringud toimusid Haridus- ja Teadusministeeriumi rahastatud projekti \u201eRAUR\u201c (EKKD-TA9) ja Eesti Teadusagentuuri uurimisprojekti \u201eEesti 12.\u201314. sajandil\u201c (PRG 1931) raames. V\u00e4ljakaevamised olid osa projektist \u201eP\u00e4randi j\u00f5ud: tehnoloogiaoskusi ja arheoloogiat p\u00f5imiv noorteprogramm kohaliku identiteedi tugevdamiseks\u201c, mis on saanud piirkondlike algatuste toetust \u00f5iglaseks \u00fcleminekuks.<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"349\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Purtse-Tara-pilt-1-1024x349.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-505\" style=\"width:1024px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Purtse-Tara-pilt-1-1024x349.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Purtse-Tara-pilt-1-300x102.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Purtse-Tara-pilt-1-768x261.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Purtse-Tara-pilt-1-1536x523.png 1536w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Purtse-Tara-pilt-1.png 1774w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Pilt 1. Kaevand 2 p\u00f5hjaprofiil postiaukudega. Foto: Ragnar Saage.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n<div class=\"wp-block-columns is-layout-flex wp-container-core-columns-is-layout-9d6595d7 wp-block-columns-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-column is-layout-flow wp-block-column-is-layout-flow\" style=\"flex-basis:100%\">\n<div class=\"wp-block-group is-nowrap is-layout-flex wp-container-core-group-is-layout-ad2f72ca wp-block-group-is-layout-flex\">\n<div class=\"wp-block-group is-layout-constrained wp-block-group-is-layout-constrained\">\n<figure class=\"wp-block-image size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1024\" height=\"645\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Purtse-Tara-pilt-2-1024x645.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-506\" style=\"width:641px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Purtse-Tara-pilt-2-1024x645.png 1024w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Purtse-Tara-pilt-2-300x189.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Purtse-Tara-pilt-2-768x484.png 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Purtse-Tara-pilt-2.png 1105w\" sizes=\"auto, (max-width: 1024px) 100vw, 1024px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Pilt 2. Kaevand 1, kus esiplaanil on p\u00f5lenud ehitise tukid ja tagaplaanil auku t\u00e4itnud kivilasu kaevandi profiilis. Foto: Ragnar Saage.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-full\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"963\" height=\"623\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Purtse-Tara-pilt-3.png\" alt=\"\" class=\"wp-image-507\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Purtse-Tara-pilt-3.png 963w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Purtse-Tara-pilt-3-300x194.png 300w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/625\/Purtse-Tara-pilt-3-768x497.png 768w\" sizes=\"auto, (max-width: 963px) 100vw, 963px\"><figcaption class=\"wp-element-caption\">Pilt 3. Protokivikeraamilise peekri kild ja k\u00e4ev\u00f5rukatke kaevandist 1. Foto: Ragnar Saage.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n<\/div>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Peen maa-alune jooming ristiusustatud Purtses? Kristo Siig (Tallinna \u00fclikool), Ragnar Saage (Tartu \u00fclikool) 2024. aastal toimusid Ida-Virumaal, Purtse Tarakalda linnam\u00e4el arheoloogialaagri vormis v\u00e4ljakaevamised, millega p\u00fc\u00fcdsime tabada eelneva aasta georadari ja magnetomeetri uuringutega (vt Tutulus 2023, lk 54) avastatud v\u00f5imalikke hooneasemeid. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":798,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-417","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/417","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/users\/798"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=417"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/417\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":684,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/417\/revisions\/684"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=417"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}