{"id":415,"date":"2025-02-28T18:45:07","date_gmt":"2025-02-28T16:45:07","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/?page_id=415"},"modified":"2025-03-05T13:07:06","modified_gmt":"2025-03-05T11:07:06","slug":"purtse-taramagi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/purtse-taramagi\/","title":{"rendered":"Purtse Taram\u00e4gi"},"content":{"rendered":"

M\u00f5istatuslikud vallid Purtse Taram\u00e4el<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Kristo Siig, Villu Kadakas<\/p>\n\n\n\n

Tallinna \u00fclikool<\/p>\n\n\n\n

Oktoobris 2022 ja juunis 2023 toimusid Purtse Taram\u00e4el Eesti-Norra koost\u00f6\u00f6projekti raames (vt k\u00f5rvallugu) v\u00e4ikesemahulised kaevamised. Tegemist on seni uurimata 7800-ruutmeetrise \u00f5uepinnaga linnusega Purtse j\u00f5e kaldal. Selle j\u00f5e \u00e4\u00e4rde j\u00e4\u00e4vad veel kaks muinaslinnust ja keskaegne vasallilinnus, samuti arvatav sadamakoht viikingite Idatee \u00e4\u00e4res. Eesm\u00e4rk oli leida elutegevuskiht, kaitserajatised ja v\u00e4lja selgitada linnuse vanus.<\/p>\n\n\n\n

\u00d5uealale tehtud 11 \u0161urfist ja neljast pisikesest kaevandist kultuurkihti ei leitud (pilt 1). Metallidetektori abil tuli v\u00e4lja \u00fcks vasesulamist v\u00f5remustriga esemekatke, mis v\u00f5ib p\u00e4rineda rauaaja l\u00f5pul v\u00f5i keskaja alguses valmistatud v\u00f6\u00f6naastust. M\u00e4eservas \u00f5nnestus maa sees tuvastada umbes seitsme meetri laiune ja kokku 130 meetri pikkune \u00fche-kahekihiline paekivilaotis, mis oli t\u00f5en\u00e4oliselt kunagise m\u00fc\u00fcri alus. M\u00fc\u00fcri p\u00f5hiosa v\u00f5idi hiljem lubjaks p\u00f5letada, nii et alles j\u00e4id ainult alumised m\u00e4tta alla mattunud kiviplaadid (pilt 2). M\u00e4e kirdeosas on maapinnal n\u00e4ha teine, suurtest maakividest vall. Ala v\u00f5sast puhastamise j\u00e4rel tuli n\u00e4htavale ka valli teine haar, mis liitub paem\u00fc\u00fcriga.<\/p>\n\n\n\n

Kuna ainsat esemeleidu ei saa \u00fchem\u00f5tteliselt seostada kivivallidega ja dateerimiseks ei \u00f5nnestunud leida ka s\u00fctt v\u00f5i muud orgaanikat, proovime dateerida valli optiliselt stimuleeritud luminessentsdateerimise (ehk OSL) meetodiga, et m\u00e4\u00e4rata kindlaks, millal vahetult paekivilaotise alla j\u00e4\u00e4v pinnas n\u00e4gi viimast korda p\u00e4ikesevalgust.<\/p>\n\n\n\n

Kuigi \u00f5nnestus leida t\u00f5endeid, et tegemist ei ole looduslike kivikogumite, vaid inimese rajatud vallidega, t\u00f5id avastused juurde uusi k\u00fcsimusi. Oletatava paem\u00fc\u00fcri laius viitab massiivsele kaitseehitisele, mis varjutaks isegi kaks kilomeetrit \u00fclesvoolu j\u00e4\u00e4va Tarakalda linnuse. Teisalt puuduvad viited elutegevusele, tegemist olnuks justkui t\u00fchja v\u00f5i pooleli j\u00e4\u00e4nud kantsiga. Samuti on ebatavaline ainult maakividest koosnev valliosa. Kuna sideaineta maakivivalli ei saaks ehitada k\u00f5rgusse, siis on k\u00fcsitav nii selle kaitseotstarve kui ka kokkusobimine paekivim\u00fc\u00fcriga. V\u00f5imalik, et maakivid moodustasid kunagi paega kaetud valli tuumiku, mis j\u00e4i pae eemaldamisel kasutuna alles. Paeplaadid on m\u00e4ele kaugemalt toodud, sest looduslikult koosnevad Taram\u00e4gi ja j\u00f5eorg selle \u00fcmber vaid liivast, savist ja paeveerisest. L\u00e4heduses asuvas Linnam\u00e4e talust on teateid lubjap\u00f5letamise kohta ja asukoht, mis j\u00e4i j\u00f5est vaid paarisaja meetri kaugusele, v\u00f5imaldas varauusajal lubja v\u00e4hese vaeva ja kuluga laevadel n\u00e4iteks Peterburi v\u00f5i Helsingi ehituseks vedada.<\/p>\n\n\n\n

Praegu v\u00f5ib Taram\u00e4ge pidada rauaaegseks linnuseks, kuid ei saa v\u00e4listada ka muud t\u00f5lgendust, n\u00e4iteks varase metalliaja sulendikku. Loodetavasti saabub mingi selgus, kui laekuvad paem\u00fc\u00fcri alune dateering ja geof\u00fc\u00fcsikaliste anal\u00fc\u00fcside tulemused.<\/p>\n\n\n\n

\n
\"\"
Pilt 1. Taram\u00e4e uuringud ja kaitseehitised. Foto: Kristo Siig.<\/figcaption><\/figure>\n\n\n\n
\"\"
Pilt 2. Paem\u00fc\u00fcri alust risti l\u00f5ikav tran\u0161ee. Foto: Kristo Siig.<\/figcaption><\/figure>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

M\u00f5istatuslikud vallid Purtse Taram\u00e4el Kristo Siig, Villu Kadakas Tallinna \u00fclikool Oktoobris 2022 ja juunis 2023 toimusid Purtse Taram\u00e4el Eesti-Norra koost\u00f6\u00f6projekti raames (vt k\u00f5rvallugu) v\u00e4ikesemahulised kaevamised. Tegemist on seni uurimata 7800-ruutmeetrise \u00f5uepinnaga linnusega Purtse j\u00f5e kaldal. Selle j\u00f5e \u00e4\u00e4rde j\u00e4\u00e4vad veel …<\/p>\n","protected":false},"author":798,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-415","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/415","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/users\/798"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=415"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/415\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":497,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/415\/revisions\/497"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=415"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}