{"id":151,"date":"2025-02-27T16:17:36","date_gmt":"2025-02-27T14:17:36","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/?page_id=151"},"modified":"2026-03-20T19:59:10","modified_gmt":"2026-03-20T17:59:10","slug":"leedi-hallimagi","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/leedi-hallimagi\/","title":{"rendered":"Kedre (Leedik\u00fcla) Hallim\u00e4gi"},"content":{"rendered":"

Kaevamised 2025<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Mait Raudsepp, Heiki Valk<\/p>\n\n\n\n

Tartu \u00dclikool<\/p>\n\n\n\n

L\u00e4\u00e4nemaal L\u00e4\u00e4ne-Nigula kihelkonnas Kedre k\u00fcla Hallim\u00e4e linnam\u00e4el j\u00e4tkusid 2024. aastal alanud kaevamised. Siis avastati \u00f5uelt ahjuvarega hooneaseme serv ja vallil paljastus v\u00e4ikestest raudkividest kivilasu. N\u00fc\u00fcd laiendati vana \u00f5uekaevandit kahes suunas. N\u00e4htavale tuli hoonease, mille all oli ligi 2 \u00d7 3\u00a0 meetri m\u00f5\u00f5tmetega ja ligi meetri v\u00f5rra looduslikku liivapinda ulatuv ovaalne, p\u00fcstjate seintega \u00a0keldris\u00fcvend (pilt 1) . Hoone \u00fches nurgas oli maakividest ahjuvare, mille alla keldriauk ei ulatunud. Samast hoonest v\u00f5iks p\u00e4rineda muinasaegsele maapinnale toetunud, ligi kahe meetri pikkuselt s\u00e4ilinud p\u00f5lenud palk. Avastati ka kaks postiauku, millest \u00fches oli 11. sajandi algupoole Saksa h\u00f5bem\u00fcnt.<\/p>\n\n\n\n

Enamus \u00f5uekaevandi leidudest (pilt 2) p\u00e4rines muinasaja l\u00f5pust. Hoonealuse s\u00fcvendi mustast t\u00e4itepinnasest leiti savin\u00f5ukilde, spiraaltorukesi, tiiglite katkeid, h\u00f5bedakangi t\u00fckk, v\u00e4ike hoburauds\u00f5lg ja h\u00f5bedast vitss\u00f5lg. Leiud n\u00e4itavad, et linnusel on elatud ja tegeletud \u00a0metallit\u00f6\u00f6ga. L\u00e4heduses tuli n\u00e4htavale teise samasuguse s\u00fcvendi serv. N\u00e4htavasti on l\u2019heduses olnud teine, samalaadse kelrdiga hoone.<\/p>\n\n\n\n

Vallikaevandis leidus nagu mullugi maapinnast ligi 30 cm s\u00fcgavusel kuni k\u00e4sivarre j\u00e4medustest lattidest p\u00e4rinevaid tukke. \u00dchest mullu leitud tukist tehtud s\u00f6edateering andis tulemuseks aastate 1040 ja 1224\u00a0 vahemiku. Tukkide all olevast \u00a0liivakihist tuli s\u00f5elumisel n\u00e4htavale varauusaegse klaasn\u00f5u kild. Arvatavasti on linnuses tegutsetud ka varauusajal, n\u00e4iteks P\u00f5hjas\u00f5ja ajal. \u00dcks v\u00f5ib-olla sellest ajast p\u00e4rinev pannal leiti ka \u00f5uekaevandi k\u00fcnnikihist. Maapinnast 0,8 kuni 1,2 meetri s\u00fcgavusel tuli n\u2019\u00e4htavale muinaslinnuse varasema j\u00e4rgu suurtest, tihedalt laotud maakividest vallis\u00fcdamik (pilt 3). Vallikivide all algava turba sees oli kolm liivakihti, mis k\u00f5nelevad luiteliivade liikumisest \u00fcmbruskonnas ammustel aegadel.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Pilt 1.<\/strong> Vaade \u00f5uekaevandile. Keskel oranzi liivap\u00f5hjaga keldris\u00fcvend, selle k\u00f5rval ahjuvare. Foto: Heiki Valk.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Pilt 2.<\/strong> \u00d5uekaevandist avastatud arheoloogilised leiud. Foto: Mait Raudsepp.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Pilt 3.<\/strong> Vaade Kedre hallim\u00e4e vallikaevandile. S\u00fcgaval paistavad muinaslinnu varasema j\u00e4rgu vallis\u00fcdamiku suured maakivid, Pealmine kivikiht selles olnud tukkidega p\u00e4rineb muinasaja l\u00f5ppj\u00e4rgust. Foto: Mait Raudsepp.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Kaevamised 2024. <\/strong>L\u00e4\u00e4nemaal L\u00e4\u00e4ne-Nigula kihelkonnas toimusid proovikaevamised Leedi Hallim\u00e4e linnam\u00e4el. Linnuse \u00f5uealale maanteepoolsesse k\u00fclge valli l\u00e4hedusse tehtud 12ruutmeetrises kaevandis ulatus maapinnast kuni 30 sentimeetri s\u00fcgavusele must leidudeta liivmuld \u2013 n\u00e4htavasti tuuleerosiooni toimel sinna kandunud pinnas. Selle all olevas kultuurkihis leidus p\u00f5lenud kive ja peamiselt kedral, kuid ka k\u00e4sitsi tehtud savin\u00f5ude kilde. M\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rseim leid on 12.\u201313. sajandist p\u00e4rit m\u00f5\u00f5gatupeotsik. Leiti ka t\u00fckk tiiglist, milles XRF-anal\u00fc\u00fcsi tulemuste p\u00f5hjal on sulatatud vasesulameid ja h\u00f5bedat.<\/p>\n\n\n\n

P\u00e4rast puhta loodusliku liivani j\u00f5udmist j\u00e4tkus kaevandi \u00fches servas tume ja leiurohke kultuurkiht 50\u201360 sentimeetri laiuse ribana veel s\u00fcgavamale maasse. Selles oli suurtest raudkividest vare, mis v\u00f5ib p\u00e4rineda ahjust, ning v\u00e4ikseid raud- ja lubjakive. Kui selgus, et oli satutud hoonele, mis enamjaolt j\u00e4\u00e4b kaevandist v\u00e4lja, siis t\u00f6\u00f6d katkestati. Kaevand konserveeriti talveks ja uuringuid on kavas j\u00e4tkata 2035. aasta suvel.<\/p>\n\n\n\n

<\/a>Teine piklik ja kitsas proovikaevand tehti linnuse maanteepoolsel k\u00fcljel oleva valli tasasele laele. Valli \u00fclaosa koosnes leidudeta tumedast liivast. Kaevandi \u00f5uepoolsest servast leitud kivilasu v\u00f5ib seostuda valli sisek\u00fclje kivivooderdusega.<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Kaevand Leedi Hallim\u00e4e \u00f5uel. Foto Heiki Valk<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Kaevamised Leedi Hallim\u00e4el. Foto Heiki Valk<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

Leitud hoone serv ja nurk oletatava ahjuvarega nurgas. Foto Heiki Valk<\/p>\n\n\n\n

\"\"<\/figure>\n\n\n\n

12.-13. sajandi m\u00f5\u00f5gatupeotsik Leedi Hallim\u00e4elt p\u00f5lenud maja l\u00e4hedalt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kaevamised 2025 Mait Raudsepp, Heiki Valk Tartu \u00dclikool L\u00e4\u00e4nemaal L\u00e4\u00e4ne-Nigula kihelkonnas Kedre k\u00fcla Hallim\u00e4e linnam\u00e4el j\u00e4tkusid 2024. aastal alanud kaevamised. Siis avastati \u00f5uelt ahjuvarega hooneaseme serv ja vallil paljastus v\u00e4ikestest raudkividest kivilasu. N\u00fc\u00fcd laiendati vana \u00f5uekaevandit kahes suunas. N\u00e4htavale tuli …<\/p>\n","protected":false},"author":312,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-151","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/151","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/users\/312"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=151"}],"version-history":[{"count":19,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/151\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":750,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/151\/revisions\/750"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esterra\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=151"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}