Viljandi Suusahüppemägi

Väljakaevamised Viljandi Suusahüppemäel

Heiki Valk

Tartu Ülikool

Varasemad kaevamised Viljandi Suusahüppemäel toimusid aastatel 1999, 2001–2002 ja 2005–2007 ning andsid alust arvata, et Viljandi 1223. aasta piiramise ajal paiknesid seal kiviheitemasinad, mille alusplatvormideks oli kokku kuhjatud lähedusest võetud pinnast. Need kaevamised tõid päevavalgele Viljandi vanimast maja jäänused. Tules hävinud hoone palgi küljest leitud sakslaste ammunooleots osutas hävingule 13. sajandi vallutussõdade ajal.

2023. aasta välitööde eesmärk oli kaevata läbi viimane osa Suusahüppemäe laest. Kaevamised (32m²) kinnitasid varasemat teadmist. Mättakihi alt tuli välja mujalt toodud täitepinnas – osalt muld, osalt aga kusagil lähedal asunud asulakoha kultuurkiht. Pinnas sisaldas 12. sajandi – 13. sajandi alguse savinõukilde ja mõningaid metallist esemeid: leiti sirp, tuleraud, hoburaudsõled, noa- ja nooleotsad, rõivastust kaunistanud spiraaltorukesed (pilt). Hilisemal ajal on mäelael pinnast segatud ja ühtlase kihina laiali aetud. Kaks 18. sajandi keskpaiga dengat viitavad mõisapargi rajamise aegsetele, kuni 30 cm sügavuseni ulatuvad uuemad klaasikillud aga suusahüppemäega seotud mullatöödele.

Sarnaselt eelmistele kaevamistele tuli ka nüüd õhukese mullakihi alt päevavalgele mitmes suuruses kive. Paljud neist olid põlenud koldekivid, mõned suuremad pärinevad muinasasula ahjudest. Kive oli varasemate aastatega võrreldes rohkem ja need katsid kaevandit suhteliselt ühtlase kihina. Kuna kivid ei olnud üksteisega seotud ja nende juures ei leidunud ka sideainet, siis võisid need olla mõeldud piiramismasinate alla värskelt kokku tassitud  pinnase tihendamiseks.

Kaevamised näitasid, et pärast muinasaja lõpul toimunud tulekahju, milles hävisid künkal asunud hooned, on mäe pealispinda Valuoja poolsel küljel vähemalt 3 meetri võrra laiendatud. Selgus ka, et enne täitepinnase toomist on künka servas tehtud väiksemaid mullatöid. Võimalik, et nõlvalt leitud suuremad, kuni 40–50 cm läbimõõduga maakivid on sinna viidud mäele toodud täitepinnase piiritlemiseks, et see mäest alla ei vajuks. Mäelt, täitepinnase ja selles oleva kivikihi leiti ka ligi 70 cm võrra maapinda süvendatud ja ligi 90 cm läbimõõduga postiauk. Selle põhjas olnud loomaluust tehtud radiosüsinikuproov andis tulemuseks aastate 1175–1273 vahemiku. Tõenäoliselt on see post toestanud või fikseerinud kiviheitemasinat.

Nüüd seisab ees „suure pildi“ kokkupanek. Pärast Suusahüppemäel toimunud uurimistööde lõppu – läbi kaevamata jääb vaid suure tamme ümbruses olev pinnas – on võimalik kokku võtta kõigi varasemate välitööde tulemused ning teha üldistusi 800 aasta taguste sündmuste kohta.

Kaevamised Viljandi Suusahüppemäel: Foto: Heiki Valk.

Poolenisti avatud postiauk kividest ja pinnasest täitekihi all. Foto Heiki Valk

Postiauk Viljandi Suusahüppemäe kaevandis. Foto: Heiki Valk

Ehteid Viljandi Suusahüppemäelt.

Luust ripatsid, käevõru ja värtnakedrad Viljandi Suusahüppemäelt.

Savinõukilde Viljandi Suusahüppemäelt.