Vatla maalinn

VATLA MAALINN

Proovikaevamised Vatla maalinnas

Heiki Valk

Tartu Ülikool

Vatla maalinn asub Läänemaal Karuse kihelkonnas. See sarnaneb Saaremaa ringvall-linnustega, kuid on väiksem ning võis suuruse põhjal otsustades olla ühe muinaskihelkonna kants. Kuigi linnusekohta on arheoloogiliselt pisut uuritud enne 1895. aasta ülevenemaalist Riia arheoloogiakongressi, on selle, nagu teistegi Läänemaa muinaslinnuste kohta väga vähe teada. Vatla maalinna proovikaevamiste eesmärgiks oli täpsustada muistise vanust. Rõhuasetus oli küsimusel, kas linnuses elati ka pärast Läänemaa alistamist ja ristimist 1220. aastate algupoolel.

Üks kaevand tehti linnuseõue lõunaserva  (pilt 1), teine kõrge idapoolse valli harjale. Õuekaevandis oli 30–35 cm paksune kultuurkiht valdavalt läbi küntud, kuid selle alaosast leiti 12.–13. sajandi odaots (pilt 2). Väga jämedat kivipurdu sisaldavad savinõukillud kultuurkihi põhjast võiksid pärineda kas pronksiajast, varasest või vanemast rauaajast – samast ajast kui lohukivid linnuse lähikonnas. Need varased leiud neemiku tipust lubavad arvata, et juba tollel ajal oli tegemist kindlustatud paigaga.

Valli harjale tehtud 3 x 1 meetri mõõtmetega tranšeed (pilt 3) kaevati 40 cm sügavuseni. Selgus, et vall on tehtud pae- ja raudkividest, mille peale on tasanduseks ja täiteks toodud mulda, sealhulgas ka muinasasula kultuurkihti. Viimasest andsid tunnistust põlenud kivid ja üksikud savinõukillud. Vallikivide hulk kasvas iga korrisega. Ligi 30 sentimeetri sügavuselt leitud söestunud kasetoht pakub võimalust kindlaks teha valli hilisema ehitus- ja kasutusjärgu aega.

Kaevandid Vatla maalinna õel (roheline) ja vallil (kollane).

Kaevand Vatla maalinna õuel. Foto HeikI Valk.

 Odaots Vatla maailinna õuelt. Foto Heiki Valk

Vallikivid Vatla maalinna valli harjale tehtud kaevandis. Foto HeikI Valk

---