Uuringud 2025

2025. aastal on kavas jätkata välitöid kas kindlasti või oletatavasti uurimisperioodist pärit muististel.

Leedi Hallimäe linnamäel Lääne-Nigula kihelkonnas konserveeriti 2023. aasta kaevand pärast seda, kui nähtavale tuli maasse süvendatud maja üks ots. Radiosüsinikuproovi põhjal pärineb hoone 12. või 13. sajandist. Kavas on jätkata ka valli sisekülje lõigu väljapuhastamist varingust. Peamine uurimisküsimus on, kas linnus oli kasutusel veel pärast vallutust.

Palivere Vallidepealse linnamägel Lääne-Nigula kihelkonnas. Kuigi tegemist võib olla pooleli jäänud ehitisega, on eesmärk teada saada, millal vallid on rajatud.

Kullamaa Rohumäge, mille vall viitab pärinemisele muinasaja lõppjärgust, on proovikaevamistega uuritud 1970. aastatel, kuid leide siis ei saadud. Valli seest või alt loodetakse saada materjali radiosüsinikudateeringuteks ning ehk õnnestub pinnase sõelumisel saada ka esemeleide. Kullamaa  (Goldenbeke) oli paavsti legaadi Modena Wilhelmi valduses olev linnus, mille Mõõgavendade ordu 1233. või 1234. aastal hävitas. Linnuse rajamisaeg pole teada.

Saaremaal jätkuvad mullu alanud kaevamised Pöide maalinnas (SA Osiliana), kust saadi 13.-14. sajandi koolimajale viitavaid leide. Proovikaevamisi tehakse ka Kärla Lihulinnas, et täpsustada, kui kaua see Saaremaa suurim linnus kasutusel oli.

Virumaal toimuvad eeluuringud Äntu Punamäel, et saada andmeid kultuurkihi paksuse ja iseloomu kohta. Ilmselt on tegemist teise 1230. aastatel Modena Wilhelmi valduses olnud linnusega, mille Mõõgavendade ordu hävitas.

Kavas on teha prooviuuringuid Puhja lähedal Kavilda, ja kui sügisel jõuab, siis ka Konguta linnuse varemetes. Kuigi tegemist on keskaegse vasallilinnusega, peab kohalik pärimus Kavilda Siidrimäge seni muistseks eestlaste linnusekohaks. Proovikaevamised on kavas ka Rõngu vasallilinnuse õuel – et saada andmeid linnuse algusaegade kohta.

Karula kihelkonnas on kavas teha proovikaevamisi Ringiste Kuningamäel ja oletataval muinaskalmel Aheru järve lähedal. Uuringute eesmärk on saada andmeid muinasaja lõpu matmiskommete ja kultuuritraditsioonide kohta Karula kõrgustiku alal ja kindlaks teha, kas Karula kuppelmaastik oli muinasaja lõpul ja keskaja alguses kultuuriliselt Ugandi osa.