Loosi kalmistu ja kabeliase

Marie Anna Blehner, Heiki Valk

Tartu Ülikool

Varasemate leidude põhjal oli teada, et Vastseliina kihelkonnas Loosil asub keskaegse Ugandi–Pihkva maanteega seotud kabelikoht. Vanimad ohvrimündid näitasid, et kabel on seal olnud juba 13. sajandi keskpaiku. 2023. aasta kaevamistega, mis lõpetati 2024. aasta kevadel, sooviti kindlaks teha, kas kabelist on midagi säilinud ja kuivõrd sarnaneb ümbruskonna tollane kultuuripilt Misso lähedal asuva Siksälä kalme omaga. 2023. aasta proovikaevamistel hoone vundamendi jäänuseid ei leitud, kuid juba künnikihis leidus rohkesti luutükke, sealhulgas põlenud luukilde.

Ligi poole meetri sügavusel tulid nähtavale keskaegse külakalmistu luustikud, kusjuures varasemad matused olid sageli hilisematega lõhutud. Kokku leiti kahest väikesest kaevandist 41 peamiselt keskaegset matust, sealhulgas viie mehe, kolmeteistkümne naise ja kümne nooruki või lapse luud. Kui enamasti oli maetud kristliku kombe kohaselt peaga lääne poole, siis kahe lapse ja kaheksa naise pea oli suunatud itta. Võrumaa piires püsis keskajalgi sealne muistne komme matta mehi ja naisi peaga vastassuunas. Hiliseimad matused olid Rootsi ajast.

Luustike juures oli münte, nuge, tuleraudu, ehteid ja pandlaid. Kõige rohkem esemeid, kokku kaksteist, leiti ühe 19–30-aastase mehe (pilt 1) luude juures. Seal olid 32 sentimeetri pikkune pussnuga, suur rõngassõlg, väiksem nuga, münt, vöörõngas, kaks pannalt, nõel, luust rõngas, tulekivi, pliitükk ja mingi tundmatu ese. Teise rohkete leidudega matuse – 30–40-aastase mehe lõua juurde oli pandud rauast õmblusnõel. Puusa- ja reieluude ülaosa piirkonnast leiti rauast vöörõngas, väike raudpannal, kaks nelinurkset raudnaastu, kaks nuga, mingi raudese ja 14. sajandi Põhja-Saksa brakteaat. Sellised mündid olid Liivimaal ringluses 1330. ja 1370. aastate vahemikus. Ühe lõhutud naisesuustiku vaagnaluude alt leiti spiraaltorukestest mustritega kaunistatud tagapõlle jäänused. Radiosüsinikudateeringu ja luustiku juures olnud mündi põhjal pärineb matus aastate 1272–1313 vahemikust. Võrreldes tavaliste Lõuna-Eesti külakalmistutega on ääremaadel surnutele esimestel vallutusjärgsetel sajanditel kaasa pandud rohkem esemeid. Segatud mullast leiti veel kannus ja põlemisjälgedega odaots (pilt 2), mis mõlemad on Võrumaa külakalmistute jaoks tavatud esemed. Kannus annab tunnistust 13.–14. sajandi piirikaitsekorraldusest Tartu piiskopkonnas. Nii nagu Misso lähistel Siksälä lähikonnas, oli Liivimaa piiri ääres toimuva valvamine ka Loosi ümbruses kohalike talupoegade ülesanne. See oli eriti vastutusrikas, sest valvati suure kaubatee ääres toimuvat. Põlemisjälgedega odaotsaga seotud põlenud luukildudest tehtud proov viitab aastate1322–1356 või 1391–1437 vahemikule. Ka teise, lõhutud põletusmatuse dateering andis tulemuseks vallutusjärgse aja – 1225–1290 pKr.

Kaevamised Loosi kalmel 2023 augustis. Foto Heiki Valk

Kaevamised Loosi kalmel 2023 augustis. Foto Heiki Valk

Tagapõll lõhutud naisematuse vaagnaluude alt. Röntgenifoto ja üks pool pärast väljapuhastamist ning konserveerimist laboris.

Leide tagapõllega naise luustiku juurest. Foto Heiki Valk

Noore mehe luustik 15. sajandist (matus 30). Foto Martin Malve

Suur pussnuga matuse 30 juurest. Foto Heiki Valk

Leide luustik 30 juurest. Foto Heiki Valk

Kannus ja põlenud odaots Loosi kalmest. Foto Heiki Valk