Kedre (Leediküla) Hallimägi

Kaevamised 2025

Mait Raudsepp, Heiki Valk

Tartu Ülikool

Läänemaal Lääne-Nigula kihelkonnas Kedre küla Hallimäe linnamäel jätkusid 2024. aastal alanud kaevamised. Siis avastati õuelt ahjuvarega hooneaseme serv ja vallil paljastus väikestest raudkividest kivilasu. Nüüd laiendati vana õuekaevandit kahes suunas. Nähtavale tuli hoonease, mille all oli ligi 2 × 3  meetri mõõtmetega ja ligi meetri võrra looduslikku liivapinda ulatuv ovaalne, püstjate seintega  keldrisüvend (pilt 1) . Hoone ühes nurgas oli maakividest ahjuvare, mille alla keldriauk ei ulatunud. Samast hoonest võiks pärineda muinasaegsele maapinnale toetunud, ligi kahe meetri pikkuselt säilinud põlenud palk. Avastati ka kaks postiauku, millest ühes oli 11. sajandi algupoole Saksa hõbemünt.

Enamus õuekaevandi leidudest (pilt 2) pärines muinasaja lõpust. Hoonealuse süvendi mustast täitepinnasest leiti savinõukilde, spiraaltorukesi, tiiglite katkeid, hõbedakangi tükk, väike hoburaudsõlg ja hõbedast vitssõlg. Leiud näitavad, et linnusel on elatud ja tegeletud  metallitööga. Läheduses tuli nähtavale teise samasuguse süvendi serv. Nähtavasti on l’heduses olnud teine, samalaadse kelrdiga hoone.

Vallikaevandis leidus nagu mullugi maapinnast ligi 30 cm sügavusel kuni käsivarre jämedustest lattidest pärinevaid tukke. Ühest mullu leitud tukist tehtud söedateering andis tulemuseks aastate 1040 ja 1224  vahemiku. Tukkide all olevast  liivakihist tuli sõelumisel nähtavale varauusaegse klaasnõu kild. Arvatavasti on linnuses tegutsetud ka varauusajal, näiteks Põhjasõja ajal. Üks võib-olla sellest ajast pärinev pannal leiti ka õuekaevandi künnikihist. Maapinnast 0,8 kuni 1,2 meetri sügavusel tuli n’ähtavale muinaslinnuse varasema järgu suurtest, tihedalt laotud maakividest vallisüdamik (pilt 3). Vallikivide all algava turba sees oli kolm liivakihti, mis kõnelevad luiteliivade liikumisest ümbruskonnas ammustel aegadel.

Pilt 1. Vaade õuekaevandile. Keskel oranzi liivapõhjaga keldrisüvend, selle kõrval ahjuvare. Foto: Heiki Valk.

Pilt 2. Õuekaevandist avastatud arheoloogilised leiud. Foto: Mait Raudsepp.

Pilt 3. Vaade Kedre hallimäe vallikaevandile. Sügaval paistavad muinaslinnu varasema järgu vallisüdamiku suured maakivid, Pealmine kivikiht selles olnud tukkidega pärineb muinasaja lõppjärgust. Foto: Mait Raudsepp.

Kaevamised 2024. Läänemaal Lääne-Nigula kihelkonnas toimusid proovikaevamised Leedi Hallimäe linnamäel. Linnuse õuealale maanteepoolsesse külge valli lähedusse tehtud 12ruutmeetrises kaevandis ulatus maapinnast kuni 30 sentimeetri sügavusele must leidudeta liivmuld – nähtavasti tuuleerosiooni toimel sinna kandunud pinnas. Selle all olevas kultuurkihis leidus põlenud kive ja peamiselt kedral, kuid ka käsitsi tehtud savinõude kilde. Märkimisväärseim leid on 12.–13. sajandist pärit mõõgatupeotsik. Leiti ka tükk tiiglist, milles XRF-analüüsi tulemuste põhjal on sulatatud vasesulameid ja hõbedat.

Pärast puhta loodusliku liivani jõudmist jätkus kaevandi ühes servas tume ja leiurohke kultuurkiht 50–60 sentimeetri laiuse ribana veel sügavamale maasse. Selles oli suurtest raudkividest vare, mis võib pärineda ahjust, ning väikseid raud- ja lubjakive. Kui selgus, et oli satutud hoonele, mis enamjaolt jääb kaevandist välja, siis tööd katkestati. Kaevand konserveeriti talveks ja uuringuid on kavas jätkata 2035. aasta suvel.

Teine piklik ja kitsas proovikaevand tehti linnuse maanteepoolsel küljel oleva valli tasasele laele. Valli ülaosa koosnes leidudeta tumedast liivast. Kaevandi õuepoolsest servast leitud kivilasu võib seostuda valli sisekülje kivivooderdusega.

Kaevand Leedi Hallimäe õuel. Foto Heiki Valk

Kaevamised Leedi Hallimäel. Foto Heiki Valk

Leitud hoone serv ja nurk oletatava ahjuvarega nurgas. Foto Heiki Valk

12.-13. sajandi mõõgatupeotsik Leedi Hallimäelt põlenud maja lähedalt.