O\u00dc Causalis tutvustas \u201cEesti v\u00e4hit\u00f5rje tegevuskava 2021-2030\u201d vahehindamise tulemusi. Lisaks toimus Rahvusraamatukogus ka kolm paneelarutelu. <\/p>\n\n\n\n
Esimene arutelu: Kuidas teha nii, et v\u00e4hki haigestuks v\u00e4hem inimesi?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Fotol vasakult: Vanda Kristjan\u00a0(Karulaugu Tervisekeskus\/Eesti Perearstide Selts), Tiina Kahre\u00a0(Tartu \u00dclikool\/Tartu \u00dclikooli Kliinikum), Margit M\u00e4gi\u00a0(Tervise Arengu Instituut), Liina Karusoo\u00a0(P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla), Tarmo Seliste\u00a0(MT\u00dc Onkoloogika) ja Kristina Seiman \u2013 moderaator (Tartu \u00dclikool). <\/em><\/p>\n\n\n\n Arutelu l\u00e4bivaks teemaks oli k\u00fcsimus, kuidas head strateegiad ja teadusp\u00f5hised lahendused j\u00f5uaksid reaalselt inimesteni \u2013 s\u00f5ltumata elukohast, sissetulekust v\u00f5i tervisealastest eelteadmistest.\u00a0<\/p>\n\n\n\n M\u00f5ned nopped arutelust:\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n Teadlikkus ja inimese enda roll:\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n Mitmed panelistid t\u00f5id esile, et kuigi ennetuse p\u00f5hit\u00f5ed on teada, ei j\u00f5ua need k\u00f5igi inimesteni. MT\u00dc Onkoloogika asutaja Tarmo Seliste r\u00f5hutas tervise kirjaoskuse kasvavat t\u00e4htsust: Radioloog Liina Karusoo lisas, et universaalsed s\u00f5numid ei pruugi k\u00f5igini j\u00f5uda: \u201eOn inimesi, kes ei loe neid allikaid ja ei j\u00f5ua regulaarselt perearsti juurde. Nende puhul on vaja personaalsemat ja kogukonnap\u00f5hist l\u00e4henemist<\/em>.\u201c<\/p>\n\n\n\n Andmed, infos\u00fcsteemid ja ebav\u00f5rdsus:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Tervise Arengu Instituudi v\u00e4hiregistri juht Margit M\u00e4gi r\u00f5hutas andmete kvaliteedi t\u00e4htsust: \u201eK\u00f5ik otsused, mida me edasi teeme, peaksid p\u00f5hinema andmetel, mida saab usaldada<\/em>.\u201c Samas m\u00f6\u00f6nis ta, et praegused registrid ei kata k\u00f5iki vajadusi ning tervishoius\u00fcsteemide andmed vajavad paremat koondamist ja standardiseerimist.<\/p>\n\n\n\n Eriarsti ja haiglas\u00fcsteemi vaatest t\u00f5i Liina Karusoo esile killustatuse: \u201eMeie tervishoiuteenuse pakkujad t\u00f6\u00f6tavad k\u00f5ik erinevates infos\u00fcsteemides \u2013 see on suur probleem<\/em>.\u201c Geneetiline risk ja personaalne ennetus:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Geneetika ja personaalmeditsiini vaate t\u00f5i sisse Tiina Kahre, kes r\u00f5hutas, et pol\u00fcgeensed riskiskoorid ja p\u00e4riliku riski hindamine avavad uusi v\u00f5imalusi, kuid ainult siis, kui neile j\u00e4rgneb s\u00fcsteemne tegevus. Koost\u00f6\u00f6 ja kestlikkus:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Perearst Vanda Kristjan r\u00f5hutas, et raha \u00fcksi ei lahenda probleeme: \u201eRattad peavad olemas olema ja omavahel sobima.<\/em>\u201c Tema s\u00f5nul on ennetuses v\u00f5tmet\u00e4htsusega \u00fchtne s\u00fcsteem \u00fcle Eesti, patsiendi teadlikkus ning selged kokkulepped vastutuse osas. Kokkuv\u00f5te:<\/p>\n\n\n\n Paneelarutelu j\u00f5udis \u00fcksmeelsele arusaamisele, et v\u00e4hi ennetus vajab mitmekihilist l\u00e4henemist: teadlikkuse t\u00f5stmist, personaalsemaid sekkumisi, kvaliteetseid andmeid ja paremini toimivat koost\u00f6\u00f6d tervishoius\u00fcsteemi sees. Kristina Seiman v\u00f5ttis kokku: \u201eLahendused peavad olema mitmek\u00fclgsed!\u201c<\/p>\n\n\n\n Arutelu l\u00f5petas t\u00f5demus, et\u00a0v\u00e4hiennetus v\u00f5iks olla \u00fchiskondlik kokkulepe \u00fcle poliitiliste valimists\u00fcklite \u2013 eesm\u00e4rgiga tagada, et inimeste tervis j\u00e4\u00e4ks p\u00fcsivaks prioriteediks ka muutuvates aegades.<\/p>\n\n\n\n Teine arutelu:\u00a0Kas inimesed elavad p\u00e4rast v\u00e4hidiagnoosi kauem, tervemana ja parema elukvaliteediga?<\/strong><\/p>\n\n\n\n Fotol vasakult: Rille Pihlak \u2013 moderaator (Eesti v\u00e4hit\u00f5rje v\u00f5rgustik\/Ida-Tallinna Keskhaigla), Kristiina Ojamaa\u00a0(P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla\/Eesti Onkoloogide Selts), T\u00f5nis Metsaots\u00a0P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla\/Eesti Onkoteraapia \u00dching), Taavi P\u00f5dram\u00e4gi\u00a0(Tartu \u00dclikooli Kliinikum), Kristel Leif\u00a0(MT\u00dc Onkoloogika) ja Made Bambus (Sotsiaalministeerium). <\/em><\/p>\n\n\n\n Arutelu keskendus Eesti v\u00e4hit\u00f5rje tegevuskava vahehindamisele ja k\u00fcsimusele, millised peaksid olema j\u00e4rgmise viie aasta suurimad prioriteedid v\u00e4hi ravi valdkonnas. Arutelu t\u00f5i ausalt esile nii edusammud kui ka s\u00fcgavad kitsaskohad \u2013 eelk\u00f5ige personalipuuduse, raviteekondade killustatuse, teaduse ja kliinilise t\u00f6\u00f6 l\u00f5imimise raskused ning patsiendi elukvaliteedi v\u00e4hese s\u00fcsteemse k\u00e4sitluse.<\/p>\n\n\n\n Paneeli moderaator Rille Pihlak r\u00f5hutas arutelu avades, et tegevuskava on j\u00f5udnud poole peale ning \u201ek\u00fcsimus ei ole enam selles, kas me teame, mida teha, vaid selles, kuidas me j\u00e4rgmised viis aastat need asjad p\u00e4riselt \u00e4ra teeme\u201c.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5ned nopped arutelust:\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n Prioriteedid: palju teadmisi, v\u00e4he fookust:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Onkoloog Kristiina Ojamaa t\u00f5des, et viimaste aastate jooksul on arusaam v\u00e4hiravist ja selle vajadustest oluliselt avardunud: T\u00f5nis Metsaots lisas raviarsti vaatenurgast kriitilise t\u00e4helepaneku: \u201eN\u00f5udlus haiglaravi j\u00e4rele kasvab kogu aeg kiiremini kui pakkumine<\/em>.\u201c Tema hinnangul ei saa s\u00fcsteemi l\u00f5putult vaid raha lisamisega turgutada \u2013 vaja on selget vastutust ja otsuseid selle kohta, \u201emis toob igast eurost suurima kasu\u201c, sealhulgas t\u00f5husaid \u201ckiirteid\u201d (fast-track<\/em>)\u00a0varajaseks diagnostikaks.<\/p>\n\n\n\n Kirurgia ja p\u00e4devuse k\u00fcsimus:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Kirurg Taavi P\u00f5dram\u00e4gi t\u00f5i esile, et kirurgilise onkoloogia vallas ei ole oodatud arengud \u2013 n\u00e4iteks erip\u00e4devuste selgem tunnustamine \u2013 teoks saanud. Elukvaliteet ei ole lisav\u00e4\u00e4rtus, vaid keskne eesm\u00e4rk:<\/strong><\/p>\n\n\n\n V\u00e4hikogukonna eestvedaja ja patsient Kristel Leif kutsus arutelu selgelt nihutama ravi tulemustelt inimese igap\u00e4evaelule: Sotsiaalministeeriumi esindaja Made Bambus kinnitas seda ka riiklikest pilootidest l\u00e4htudes: \u201ePatsientide kaks k\u00f5ige suuremat probleemi ei olnud ravi puudumine, vaid ps\u00fchhosotsiaalne toetamatus ja ravi koordineerimatus.<\/em>\u201c<\/p>\n\n\n\n Teadus ja kliinik: potentsiaal on olemas, aeg ja s\u00fcsteem puuduvad:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Mitmed panelistid r\u00f5hutasid kliiniliste uuringute ja teadust\u00f6\u00f6 olulisust v\u00e4hi t\u00e4nap\u00e4evases ravis. Samal ajal t\u00f5i T\u00f5nis Metsaots v\u00e4lja peamise kitsaskoha: \u201ePuudu ei ole huvist ega ideedest, puudu on ajast ja s\u00fcsteemist. Uuringud ei saa tulla pere ja laste arvelt<\/em>.\u201c Personal ja t\u00f6\u00f6korraldus \u2013 s\u00fcsteemi kitsaim koht:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Osalejad t\u00f5desid, et v\u00e4hiravi tulevik on otseses s\u00f5ltuvuses personalipoliitikast. Lahendustena n\u00e4hti interdistsiplinaarseid meeskondi, \u00f5dede rolli m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset laiendamist ning t\u00f6\u00f6\u00fclesannete \u00fcmberjagamist. \u201eMeil ei ole vaja jalgratast leiutada \u2013 edukates riikides teevad onko\u00f5ed v\u00e4ga suure osa t\u00f6\u00f6st<\/em>,\u201c m\u00e4rkis T\u00f5nis Metsaots.<\/p>\n\n\n\n Elukvaliteedi m\u00f5\u00f5tmine ja tulevik:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Arutelus t\u00f5steti esile vajadus hakata s\u00fcstemaatiliselt m\u00f5\u00f5tma patsiendi kogemust ja elukvaliteeti (PROMid ja PREMid). Kokkuv\u00f5te:\u00a0<\/p>\n\n\n\n Paneel l\u00f5ppes m\u00f5ttega, et j\u00e4rgmiste aastate edu ei s\u00f5ltu \u00fcksikutest reformidest, vaid \u00fchisest prioriteetide seadmisest ja koost\u00f6\u00f6st \u00fcle eriala\u2011 ja institutsioonipiiride. Nagu publiku kommentaar kokku v\u00f5ttis: \u201eAeg on k\u00fcps revolutsiooniks<\/em>.\u201c<\/p>\n\n\n\n Kolmas arutelu: Eesti v\u00e4hit\u00f5rje tegevuskava 2026-2030 strateegilised valikud ja edasised sammud<\/strong><\/p>\n\n\n\n Fotol vasakult: Rille Pihlak\u00a0(Eesti v\u00e4hit\u00f5rje v\u00f5rgustik), Vahur Valvere (P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla\/Eesti V\u00e4hiliit), Marko T\u00e4hnas (Tervisekassa), Lenne-Triin K\u00f5rgvee (Tartu \u00dclikooli Kliinikum), Mariken Ross (Sotsiaalministeerium), Elen Vettus (Ida-Tallinna Keskhaigla), Kaire Innos (Tervise Arengu Instituut) ja Kadi-Liis Veiman (Eesti v\u00e4hit\u00f5rje v\u00f5rgustik). <\/em><\/p>\n\n\n\n Kolmas arutelu keskendus k\u00fcsimusele, kuidas viia Eesti v\u00e4hit\u00f5rje j\u00e4rgmise viie aasta jooksul kvalitatiivselt uuele tasemele. Arutelu fookuses olid juhtimine ja vastutus, rahastamise strateegiline prioriseerimine, kvaliteedi \u00fchtlustamine \u00fcle Eesti ning teaduse ja innovatsiooni s\u00fcstemaatiline l\u00f5imimine v\u00e4hipatsientide raviteekonda.<\/p>\n\n\n\n Moderaatorid Kadi\u2011Liis Veiman ja Rille Pihlak r\u00f5hutasid, et vahehindamine n\u00e4itab k\u00fcll edasiminekut, kuid \u201eoleme alles poolel teel\u201c \u2013 n\u00fc\u00fcd tuleb teha ka poliitiliselt ja s\u00fcsteemselt raskemad otsused.<\/p>\n\n\n\n M\u00f5ned nopped arutelust:\u00a0<\/strong><\/p>\n\n\n\n Prioriteedid ja rahastamine:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Tervisekassa esindaja Marko T\u00e4hnas r\u00f5hutas, et tegevuskava \u00f5nnestumine s\u00f5ltub v\u00e4ltimatult prioriteetide seadmisest: Juhtimine ja vastutuse hajusus:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Sotsiaalministeeriumi esindaja Mariken Ross kinnitas, et v\u00e4hi raviteekonna probleemid ei ole unikaalsed, vaid peegeldavad kogu tervishoius\u00fcsteemi kitsaskohti: Kvaliteet kui s\u00fcsteem ja kultuur:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Tartu \u00dclikooli Kliinikumi v\u00e4hikeskuse direktor Lenne\u2011Triin K\u00f5rgvee r\u00f5hutas, et kvaliteet ei ole \u00fcksiktegevus, vaid kokkulepitud standardite ja andmete kogum: Patsiendi teekond ja koordineerimine:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Eesti V\u00e4hiliidu president\u00a0Vahur Valvere t\u00f5i esile, et s\u00fcsteemi suurim kitsaskoht on patsiendi kogemus: Kodul\u00e4hedus ja tugiteenused:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Elen Vettus r\u00f5hutas, et ennetus algab terviseharidusest juba lasteaias ning ravi peab v\u00f5imalikult palju toimuma patsiendi kodu l\u00e4hedal: \u201eSaaremaa patsient ei pea s\u00f5itma Tallinna, et saada s\u00fcsteemravi v\u00f5i teha vereanal\u00fc\u00fcse.<\/em>\u201c Strateegiline murrang:<\/strong><\/p>\n\n\n\n Paneeli l\u00f5petuseks s\u00f5nastas Kaire Innos peamise v\u00e4ltimatu otsuse j\u00e4rgmisteks aastateks: Kokkuv\u00f5te:<\/p>\n\n\n\n Arutelust j\u00e4i k\u00f5lama \u00fchine arusaam, et j\u00e4rgmine etapp n\u00f5uab senisest julgemat keskendumist valikutele, mida seni on edasi l\u00fckatud. Nagu paneeli l\u00f5pus \u00f6eldi: \u201eAeg ei ole enam parandusteks \u2013 aeg on k\u00fcps s\u00fcsteemseks h\u00fcppeks<\/em>.\u201c<\/p>\n\n\n\n <\/p>\n\n\n\n <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" 08. aprillil\u00a0kogunes kogu Eesti v\u00e4hiekspertiis Rahvusraamatukogus, et saada \u00fclevaade v\u00e4hit\u00f5rje hetkeolukorrast. O\u00dc Causalis tutvustas \u201cEesti v\u00e4hit\u00f5rje tegevuskava 2021-2030\u201d vahehindamise tulemusi. Lisaks toimus Rahvusraamatukogus ka kolm paneelarutelu. Esimene arutelu: Kuidas teha nii, et v\u00e4hki haigestuks v\u00e4hem inimesi? Fotol vasakult: Vanda Kristjan\u00a0(Karulaugu …<\/p>\n","protected":false},"author":835,"featured_media":2168,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[16,29],"tags":[],"class_list":["post-2167","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised","category-uudised-2"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2167","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/835"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=2167"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2167\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":2176,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/2167\/revisions\/2176"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/2168"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=2167"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=2167"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=2167"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Paneel-1--1024x603.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n
\u201eOodata, et Tervisekassa ja tervishoius\u00fcsteem k\u00f5ik probleemid lahendavad, on naiivne. V\u00e4ga suur vastutus on inimestel endil<\/em>.\u201c
Tema s\u00f5nul on just patsientide organisatsioonidel oluline roll inimeste toetamisel ja keerulises inforuumis orienteerumisel.<\/p>\n\n\n\n
Arutelu k\u00e4igus j\u00f5uti korduvalt j\u00e4reldusele, et eba\u00fchtlus\u00a0IT\u2011lahendustes\u00a0takistab nii patsienditeekonna j\u00e4lgimist kui ka ennetustegevuste j\u00e4rjepidevust.<\/p>\n\n\n\n
\u201eKui me teeme \u00e4ra kalli geeniuuringu ja p\u00e4rast seda midagi ei toimu, on see sisuliselt raisatud raha<\/em>,\u201c \u00fctles ta ning r\u00f5hutas vajadust automaatsete IT\u2011p\u00f5histe kutses\u00fcsteemide ja j\u00e4lgimisteekondade j\u00e4rele.<\/p>\n\n\n\n
Ta hoiatas ka killustatud muudatuste eest: \u201ePatsient tuleb heal juhul korra. Kui s\u00fcsteem ei ole sujuv, siis ta lihtsalt loobub.<\/em>\u201c<\/p>\n\n\n\n
\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Paneel-2-1024x623.jpeg\")
<\/figure>\n\n\n\n
\u201eMe oleme j\u00f5udnud sinnamaale, kus me saame aru, mida me peame tegema ja kuhu me minna tahame \u2013 probleem on selles, kust alustada<\/em>.\u201c
Tema s\u00f5nul on plaanid muutunud ambitsioonikamaks, kui esialgu ette n\u00e4hti, ning vajavad selget prioriseerimist ja koost\u00f6ist otsustamist.<\/p>\n\n\n\n
\u201eV\u00e4higa patsiendil on\u00a0sageli ainult \u00fcks v\u00f5imalus ja see v\u00f5imalus tuleb h\u00e4sti \u00e4ra kasutada<\/em>,\u201c r\u00f5hutas ta, viidates vajadusele koondada keerukam ravi spetsialiseeritud keskustesse. Ta hindas:\u00a0\u201cPraegu ravitakse patsiente liiga sageli seal, kus see ei pruugi anda parimat tulemust\u201c.<\/em><\/p>\n\n\n\n
\u201e70\u202f000 inimest elab t\u00e4na Eestis v\u00e4hidiagnoosiga. Me ei tohi r\u00e4\u00e4kida ainult ennetusest ja ravimitest, vaid ka sellest, kuidas need inimesed p\u00e4riselt elavad<\/em>.\u201c
Ta r\u00f5hutas, et ps\u00fchhosotsiaalne tugi, pereelu, t\u00f6\u00f6, vaimne tervis ja toimetulek m\u00f5jutavad otseselt ka ravi tulemusi.<\/p>\n\n\n\n
\u201eKliinilised uuringud ei ole enam tuleviku asi \u2013 need on osa t\u00e4nasest ravist<\/em>,\u201c \u00fctles Rille Pihlak.<\/p>\n\n\n\n
Arutelu keskseks probleemiks kujunes personali l\u00e4bip\u00f5lemine ja muutunud t\u00f6\u00f6koormused.<\/p>\n\n\n\n
Kristel Leif s\u00f5nastas selle teravalt:
\u201ePatsient tajub kohe, kui tema vastas istuvad inimesed on l\u00e4bi p\u00f5lenud<\/em>.\u201c<\/p>\n\n\n\n
\u201eMeil on IT\u2011riik, aga me ei kasuta seda patsiendi heaolu j\u00e4lgimiseks<\/em>,\u201c t\u00f5des Rille Pihlak.<\/p>\n\n\n\n
\n\n\n\n![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Paneel-3-1-1024x499.jpg\")
<\/figure>\n\n\n\n
\u201eMeil ei ole v\u00f5imalik k\u00f5ike korraga teha. Edu tekib seal, kus eesm\u00e4rgid, keskkond ja ressursid kokku langevad<\/em>.\u201c
Ta t\u00f5i v\u00e4lja, et onkoloogia on olnud viimastel aastatel selge prioriteet ning j\u00e4rgmises etapis peavad pilootprojektidest saama p\u00fcsivad ja rahastatud standardid. Olulisena nimetati ka patsiendiorganisatsioonide stabiilset rahastamist, tuues eeskujuks Hollandi mudeli.<\/p>\n\n\n\n
\u201ePatsiendi teekond on killustunud, vastutusalad hajusad \u2013 ja see ei puuduta ainult v\u00e4hki<\/em>.\u201c
Tema s\u00f5nul tuleb j\u00e4rgmises etapis selgemalt m\u00e4\u00e4ratleda rollid ja vastutus ning teha raskeid valikuid t\u00f6\u00f6j\u00f5u kasutamises, sest spetsialiste ei ole v\u00f5imalik kiiresti juurde koolitada.<\/p>\n\n\n\n
\u201eMe ei saa lubada, et iga haigla ravib natuke isemoodi<\/em>.\u201c
Ta nimetas kriitilisteks alustaladeks \u00fcleriigilisi raviteekondi, \u00fchiseid ravijuhiseid, struktureeritud andmeid ning teadust\u00f6\u00f6 s\u00fcsteemset v\u00e4\u00e4rtustamist. Ilma teadusuuringuteta ei ole kaasaegne v\u00e4hiravi v\u00f5imalik.<\/p>\n\n\n\n
\u201eInimeste jaoks on k\u00f5ige olulisem j\u00e4rjepidevus \u2013 teadmine, kelle poole probleemide korral p\u00f6\u00f6rduda<\/em>.\u201c
Lahendusena n\u00e4hti laialdaselt \u00f5de\u2011koordinaatori rolli piloteerimist, kes seoks meditsiinilise ravi, ps\u00fchhosotsiaalse toe, taastusravi ja palliatiivravi \u00fcheks toimivaks tervikuks.<\/p>\n\n\n\n
Samal ajal vajavad just v\u00e4iksemad piirkonnad rohkem tuge palliatiivravi ja tugiteenuste osas. Vettuse s\u00f5nul on \u201epehmed v\u00e4\u00e4rtused\u201c \u2013 nagu ps\u00fchhosotsiaalne abi ja loovteraapiad \u2013 tegelikult raviteekonna lahutamatu osa.<\/p>\n\n\n\n
\u201eK\u00f5ik algab juhtimisest \u2013 kellel on mandaat otsustada ja elluviimist koordineerida.<\/em>\u201c
Tema hinnangul v\u00f5iks igap\u00e4evane v\u00e4hit\u00f5rje tegevuste koordineerimine ja j\u00e4relvalve olla selgelt ESTCANi roll, samal ajal kui ministeerium tagab v\u00e4hit\u00f5rje l\u00f5imituse kogu tervishoiupoliitikaga.<\/p>\n\n\n\n