{"id":1583,"date":"2025-08-04T09:37:26","date_gmt":"2025-08-04T06:37:26","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/?p=1583"},"modified":"2025-08-04T09:39:37","modified_gmt":"2025-08-04T06:39:37","slug":"vahidiagnoos-lopp-voi-uus-algus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/vahidiagnoos-lopp-voi-uus-algus\/","title":{"rendered":"V\u00e4hidiagnoos &#8211; l\u00f5pp v\u00f5i uus algus?"},"content":{"rendered":"<p><em>\u201cInimene, kes saab v\u00e4hidiagnoosi ei ole mitte haige inimene, vaid inimene kellel on haigus. Nad ei vaja mitte haletsust ega kaastunnet, vaid m\u00f5istmist, arusaamist ja \u00e4rakuulamist.\u201d<\/em>\u00a0\u2013 Inna Narro<\/p>\n\n\n\n<figure class=\"wp-block-image size-large is-resized\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"916\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Foto-Inna-N-916x1024.jpg\" alt=\"\" class=\"wp-image-1584\" style=\"width:401px;height:auto\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Foto-Inna-N-916x1024.jpg 916w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Foto-Inna-N-268x300.jpg 268w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Foto-Inna-N-768x858.jpg 768w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Foto-Inna-N-1374x1536.jpg 1374w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Foto-Inna-N-1832x2048.jpg 1832w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/845\/Foto-Inna-N-1920x2146.jpg 1920w\" sizes=\"auto, (max-width: 916px) 100vw, 916px\"><\/figure>\n\n\n\n<p class=\"has-extra-small-font-size\">Foto: erakogu<\/p>\n\n\n\n<p>V\u00e4hidiagnoos on uudis, millega kaasnevad \u0161okk, erineva sisuga hirmud, \u00e4revus ja teadmatus tuleviku suhtes. Samuti palju k\u00fcsimusi, millest levinum \u201cMiks just mina?\u201d. Uudis m\u00f5jutab emotsionaalselt ja f\u00fc\u00fcsiliselt nii uudise saajat kui ka tema perekonda, l\u00e4hedasi ja tuttavaidki. Onkoloogilist diagnoosi seostatakse siiani surmaga, et see on elu l\u00f5pp ja tagasiteed siit enam ei ole. Tulevikuga seotud plaanid ja lootused kustuvad ning algavad haigusest tingitud kannatused \u2013 valud kehas ja hinges. Hingevalu on ehk m\u00f5neti suuremgi, sest murele l\u00e4hedaste p\u00e4rast, leinale oma endise mina ja elamata elu p\u00e4rast, meditsiinilist ravi ei ole. Siin saab ravida vaid olukorra \u00fcmbers\u00f5nastamine ja sellele enda jaoks olulise t\u00e4henduse andmine. Diagnoosi saamine loob uue reaalsuse, selles on teistmoodi tegemised ja tundmised. Diagnoos pole l\u00f5pp, vaid uue teekonna algus, kuhu suundumiseks oleks m\u00f5istlik varuda kannatlikkust, mitte kannatust.<\/p>\n\n\n\n<p>Kui esmane \u0161okk on m\u00f6\u00f6das, haiguse ja ravi osas vajalik informatsioon saadud, enda p\u00e4rast osa leinagi \u00e4ra leinatud, algab kohanemine. Kohanemine nii f\u00fc\u00fcsilises kui ps\u00fchholoogilises m\u00f5ttes v\u00f5ib anda inimese elule hoopis uue alguse ja tuleviku jaoks sihikindlamad suunad. Trauma l\u00e4bi toimub teatud m\u00f5ttes uuestis\u00fcnd, millele on antud ps\u00fchholoogide poolt nimetus posttraumaatiline kasv.\u00a0 Selle termini (inglise keeles\u00a0<em>posttraumatic growth<\/em>, l\u00fchendatult PTG) t\u00f6\u00f6tasid 1990ndatel aastatel v\u00e4lja Ameerika ps\u00fchholoogid Richard G. Tedeschi ja Lawrence G. Calhoun.<\/p>\n\n\n\n<p>Posttraumtaatiline kasv suunab inimest oma elu s\u00fcgavamalt m\u00f5testama, t\u00f5stab usaldust enda vastu, loob toetavamad ja sisukamad l\u00e4hisuhted, elule antakse uus t\u00e4hendus ning tuntakse suuremat t\u00e4nulikkust v\u00e4ikeste asjade \u00fcle. Ei ole harvad needki juhused, kus diagnoosi seljatamisega kaasnenud enesekindlus annab julguse viia t\u00e4ide unistus, mis oleks ilma selleta j\u00e4\u00e4nudki vaid unistuseks.<\/p>\n\n\n\n<blockquote class=\"wp-block-quote is-layout-flow wp-block-quote-is-layout-flow\">\n<p>Kas v\u00e4hidiagnoos teeb inimesest ohvri v\u00f5i kangelase, on paljuski inimese enda teha, kuid ta vajab enda k\u00f5rvale abistajaid, toetajaid ja hoolijaid.<\/p>\n<\/blockquote>\n\n\n\n<p>Diagnoosi saamisel ei saa ega tohigi alahinnata haigusest tingitud valu, leina ja surmaga seonduvaid m\u00f5tteid, v\u00e4simust ning m\u00f5nikord ka elut\u00fcdimust. Igal m\u00f5ttel, tundel ja teol on oma koht ja aeg. Kui valida elu ja elule elamise ning tervenemise tee, siis l\u00f5ppudest saavad alati uued algused, sest eks ole \u00f6\u00f6gi k\u00f5ige pimedam enne koitu.<\/p>\n\n\n\n<p>Kuidas luua n\u00e4ilisest l\u00f5pust uued algused? Arvamusfestivalilt on selle kohta v\u00f5imalik saada sihte ja seletusi, m\u00f5tteid ja suundi, aru ja arvamist. Tule ja arva kaasa!<\/p>\n\n\n\n<p>Laup\u00e4eval, 09.augustil kell 18.30 \u201cAusalt v\u00e4hist!\u201d alal: \u201eV\u00e4hidiagnoos \u2013 l\u00f5pp v\u00f5i uus algus?\u201c. Tule ka kaasa kuulama ja m\u00f5tlema!<\/p>\n\n\n\n<p>Inna Narro-Taimsaare on kliiniline ps\u00fchholoog Ida-Tallinna Keskhaigla Onkoloogiakeskuses ning\u00a0P\u00f5hja-Eesti Regionaalhaigla Taastus-ja palliatiivravi kliinikus<\/p>\n\n\n\n<p><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>\u201cInimene, kes saab v\u00e4hidiagnoosi ei ole mitte haige inimene, vaid inimene kellel on haigus. Nad ei vaja mitte haletsust ega kaastunnet, vaid m\u00f5istmist, arusaamist ja \u00e4rakuulamist.\u201d\u00a0\u2013 Inna Narro Foto: erakogu V\u00e4hidiagnoos on uudis, millega kaasnevad \u0161okk, erineva sisuga hirmud, \u00e4revus &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":835,"featured_media":1584,"comment_status":"closed","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[29,16],"tags":[],"class_list":["post-1583","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uudised-2","category-uudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1583","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/users\/835"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1583"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1583\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1586,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1583\/revisions\/1586"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1584"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1583"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1583"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/estcan\/et\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1583"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}