4. veebruar on rahvusvaheline vähipäev: Euroopa ja Eesti vähivaldkonna arengud näitavad nii edusamme kui ka väljakutseid
Foto: unsplash.com
Rahvusvaheline vähipäev juhib tähelepanu vähiennetusele, varajasele avastamisele ja ravivõimaluste paranemisele. Nii Euroopas kui ka Eestis on viimased aastad olnud murrangulised – teaduse ja ravi areng on suurendanud elulemust, kuid jätkuvalt esineb märkimisväärseid erinevusi juurdepääsus, ravitulemustes ja tervishoiusüsteemide võimekuses.
Euroopas on näha vähijuhtude ja -surmade kerget langustrendi
Euroopa Komisjoni värskete andmete järgi diagnoositi 2024. aastal EL-i riikides 2,7 miljonit uut vähijuhtu. See on 1,7% vähem kui 2022. aastal. Ka suremus vähenes 1,9%. Need tulemused viitavad, et Euroopa vähimissioon ja riiklikud strateegiad toimivad, kuid riigiti püsivad suured erinevused.
Põhja- ja Lääne-Euroopas on haigestumus kõrgem, kesk- ja idaosas aga suremus suurem. Seda mõjutavad muu hulgas sõeluuringute hõlmatus, tervishoiusüsteemide ressursid ja elustiilitegurid. Edasiminek ei ole tulnud iseenesest – Euroopa on viimastel aastatel suurendanud investeeringuid diagnostikasse, innovaatilistesse ravivõimalustesse ja ühtsesse vähitõrje koordineerimisse.
Ligipääsu ebavõrdsus innovatsioonile püsib probleemina
IHE Euroopa vähivõrdlusraport (2025) rõhutab, et kuigi uusi vähiravimeid on heaks kiidetud rekordilises mahus, ei jõua need patsiendini võrdsetel alustel. Kesk- ja Ida-Euroopas on juurdepääs ravimitele ja diagnostikale piiratum, mis mõjutab ravitulemusi.
Samas on viimaste aastate teadusareng toonud varasemast märksa paremaid tulemusi – mitmete vähiliikide viie aasta elulemus ulatub mõnes riigis üle 90%. Selle saavutamisel on keskne roll immuunravil, personaalmeditsiinil ja uutel diagnostikalahendustel.
Kasvavate diagnoosinumbrite taustal liigub Eesti vähivaldkond kindlalt edasi
Tervise Arengu Instituudi andmetel diagnoositi Eestis 2023. aastal 9843 vähi esmasjuhtu. Arvu kasvu mõjutavad ilmselt peamiselt rahvastiku vananemine ja varajasem avastamine, näiteks sõeluuringute kaudu.
Viimase aasta olulised sammud Eesti vähitõrjes:
- emakakaelavähi sõeluuringus saab iga sooviv naine osaleda oma kodust, tehes apteegist kaasa ostetud testi ise
- kopsuvähi varajase avastamise sõeluuringu pilootprojekt edukalt käivitatud
- kopsuvähi patsiendi teekond on koostatud, valmimas rinna- ja soolevähi teekonnad
- vähiandmete ühtlustamine Eesti ja Euroopa üleselt on töös
- vähiravimite parema kättesaadavuse tagamine Eesti vähipatsientidele
2024.aastal loodi Eestis ühtne vähivaldkonna ekspertvõrgustik, kuhu kuuluvad Sotsiaalministeerium, Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Ida-Tallinna Keskhaigla, Tallinna Lastehaigla, Tervise Arengu Instituut, Tervisekassa ja Eesti Vähiliit. Võrgustik koordineerib vähitõrje tegevusi ja viib praegu läbi riikliku vähitõrje tegevuskava (2021–2030) vahehindamist.
Rahvusvahelise vähipäeva üritused sel kolmapäeval
Sel kolmapäeval, 04.veebruaril, rahvusvahelise vähipäeva puhul:
- kell 16.00 on kõik oodatud MTÜ Onkoloogika, Eesti vähitõrje võrgustiku ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla eestvedamisel Põhja-Eesti Regionaalhaiglasse vestlusõhtule „Vähk on teema!“, et jagada ja kuulata mõtteid, veeta koos tähenduslikku aega ja luua üheskoos reaalsust, kus vähk ei ole enam tabu ja sellest haigusest puudutatud inimesed ei ole enam oma tunnete ja vajadustega üksi;
- kell 17.00 Eesti Vähiliit kutsub Tallinnas Vabaduse väljakule ja Paides Lembitu parki Lootuse küünalde süütamisele, et meenutada vähiga võidelnuid ning toetada kõiki, keda haigus puudutab.
Rahvusvahelisel vähipäeval kutsume tervishoiutöötajaid, teadlasi, patsiente, otsustajaid ja kogu ühiskonda panustama ühiselt sellesse, et vähk avastataks varakult, iga patsient saaks parimat võimalikku ravi ning toetus oleks kättesaadav kõigile, sõltumata elukohast või sotsiaalmajanduslikust olukorrast.
Koos vähi vastu ja tervema Eesti eest!
Rahvusvahelisest vähipäevast “United by unique” saad täpsemalt lugeda SIIT!
