{"id":11,"date":"2024-04-04T04:34:22","date_gmt":"2024-04-04T01:34:22","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esta\/haridusteaduste-instituudi-andmed\/"},"modified":"2024-04-04T04:34:32","modified_gmt":"2024-04-04T01:34:32","slug":"haridusteaduste-instituudi-andmed","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esta\/haridusteaduste-instituudi-andmed\/","title":{"rendered":"Haridusteaduste instituudi andmed"},"content":{"rendered":"
\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n\n
Jrk nr<\/td>\nAndmestikuga seotud uuringu nimi<\/td>\nAndmestiku \u00fcldine t\u00fc\u00fcp<\/td>\nAndmete kogumise aeg<\/td>\nP\u00f5hisisu, teemaplokid<\/td>\nKelle kohta andmed<\/td>\nAndmete kogumise\/moodustamise meetod<\/td>\nAndmete maht<\/td>\nAndmestiku formaat<\/td>\nKelle k\u00e4es, kes saab otsustada ligip\u00e4\u00e4su \u00fcle<\/td>\nM\u00e4rkused<\/td>\n<\/tr>\n
\u00a0<\/td>\nHARIDUSUUENDUSKESKUS<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n<\/tr>\n
1<\/td>\nMuutunud \u00f5pik\u00e4situse rakendamise ja selleks erinevate valikute pakkumise seire korraldamine, sh g\u00fcmnaasiumis valikkursuste rakendamise osas. Autorid: Lamesoo, Katri; Ader, Angela.\u00a0 K\u00e4ttesaadav: http:\/\/dspace.ut.ee\/handle\/10062\/55926<\/td>\nkvantitatiivne<\/td>\n2016 kevad<\/td>\nUuringu k\u00e4igus seirati valikkursuste (valikainete) pakkumist Eesti g\u00fcmnaasiumites. Selle k\u00e4igus anal\u00fc\u00fcsiti \u00fchelt poolt, kuidas on valikainete pakkumise s\u00fcsteem korraldatud, millest l\u00e4htuvad koolid valikkursuste pakkumisel ja kuidas m\u00f5istetakse valikainete rolli \u00f5ppekavas. Teisalt uuriti, millest l\u00e4htuvad \u00f5pilased valikkursuste valimistel ning milline on nende rahulolu valikkursustega.
\u00a0Valimiks oli 137 kooli (76% Eesti keskharidust pakkuvatest \u00f5ppeasutustest), andmeid koguti nii koolijuhtidelt (132) kui g\u00fcmnasistidelt (2807).
\u00a0Uuringu k\u00e4igus selgus, et suur osa g\u00fcmnasistidest ei taju vastutust oma \u00f5ppimise eest ega m\u00f5ista alati oma kooli \u00f5ppes\u00fcsteemi. Ka ei m\u00e4ngi valikkursused ja \u00f5ppesuunad valdava osa \u00f5pilaste jaoks koolivalimisel olulist rolli.Samas hindasid \u00f5pilased oma kooli \u00f5ppes\u00fcsteemi seda k\u00f5rgemalt, mida rohkem olid nad valida neid huvitavaid kursusi, seejuures ilmnesid selged erinevused suurte ja v\u00e4ikeste g\u00fcmnaasiumite vahel, kuiv\u00f5rd viimastes on k\u00f5ige v\u00e4hem rahulolu nii valikkursuste kui oma kooli \u00f5ppes\u00fcsteemiga.<\/td>\n		Eesti g\u00fcmnaasiumide 11. ja 12. klassi \u00f5pilased ning iga vastanud kooli \u00f5ppejuht v\u00f5i direktor<\/td>\nFookusfrupi intervjuu+ k\u00fcsitlus<\/td>\nAndmeid koguti kahelt sihtr\u00fchmalt \u2013 koolijuhtidelt (N=132) ja g\u00fcmnasistidelt (N=2807).<\/td>\nSPSS<\/td>\nLigip\u00e4\u00e4s: Katri Lamesoo; Angela Ader; HTM<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
2<\/td>\n\u201cUuring \u201eRiikliku \u00f5ppekava l\u00e4biva teema \u201cKeskkond ja j\u00e4tkusuutlik areng\u201d rakendamisest formaalhariduses\u201c (1.07.2016\u221231.12.2016)<\/td>\nkvantitatiivne<\/td>\n2016 s\u00fcgis<\/td>\nUuringu eesm\u00e4rk on anda \u00fclevaade riikliku \u00f5ppekavad l\u00e4biva teema \u201cKeskkond ja j\u00e4tkusuutlik areng\u201d rakendumisest formaalhariduses, anda t\u00f5endusp\u00f5hine alus Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi \u00fchise tegevuskava koostamiseks keskkonnahariduse \/s\u00e4\u00e4stva arengu hariduse edendamiseks ning \u00fcldisem \u00fclevaade l\u00e4bivate teemade \u00f5petamisest \u00fcldhariduses.<\/td>\n\u00dcldhariduskoolide \u00f5petajad ja \u00f5pilased<\/td>\nAnkeetk\u00fcsitlus<\/td>\n23 SAH-koolitusel osalenud + 23 mitteosalenud \u00fcldhariduskooli
469 \u00f5petajat (72 SAH (s\u00e4\u00e4stva arengu hariduse koolitus 2013\u20132015) koolituse koolist
1930 \u00f5pilast (6. klass N=856; 9. klass N=788; 12. klass N=272)<\/td>\n		SPSS<\/td>\nLigip\u00e4\u00e4s: Katri Lamesoo; Angela Ader; HTM<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
3<\/td>\nProjekt \u201cTervisedenduse tulemuslikkus Eesti koolides\u201d (TerVEkool)<\/td>\nkvantitatiivne ja kvalitatiivne<\/td>\n2012\/2013 \u00f5ppeaasta<\/td>\nProjekti eesm\u00e4rk on kaardistada hetkeolukord 6. klassi \u00f5pilaste tervisek\u00e4itumises ja koolides l\u00e4biviidavates tervisedenduslikes tegevustes. Uuringuga selgitatakse v\u00e4lja \u00f5pilaste erinevate tervise ja ohutuse valdkonna riskik\u00e4itumist m\u00f5jutavad tegurid, millele oleks efektiivsuse t\u00f5stmiseks koolis vaja enam t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. T\u00f6\u00f6 tulemusena valmisid hindamisvahendid, mis v\u00f5imaldavad ka edaspidi hinnata koolides tehtavaid tervisedenduslikke tegevusi ja nende tulemuslikkust \u00fchelt poolt iga riskik\u00e4itumise osas eraldi, aga teiselt poolt ka \u00f5pilaste ja kooli tasandil tervikuna.<\/td>\n6. klasside \u00f5pilased, 1033 \u00f5pilast vanuses 11\u201314 aastat<\/td>\nUuringu l\u00e4biviimiseks t\u00f6\u00f6tati uurimist\u00f6\u00f6 k\u00e4igus v\u00e4lja \u00f5pilastele ja \u00f5petajatele m\u00f5eldud k\u00fcsimustikud. Koolikeskkonnast tulenevate riskik\u00e4itumist m\u00f5jutavate tegurite uurimiseks paluti \u00f5petajatel t\u00e4ita k\u00fcsimustik ja viidi l\u00e4bi t\u00e4iendavad intervjuud. Koolipoolsete tervisedenduslike tegevuste selgitamiseks t\u00f6\u00f6tati koos k\u00f5ikide alateemade ekspertidega v\u00e4lja eraldi k\u00fcsimustik, mis suure mahu t\u00f5ttu jaotati tervise teemadest ja t\u00f6\u00f6tajate rollidest l\u00e4htuvalt alateemade kaupa v\u00e4iksemateks osadeks:
1) kooli juhtkonna k\u00fcsimustik;
2) k\u00fcsimustik tervisen\u00f5ukogu v\u00f5i -meeskonna esindajale;
3) klassijuhataja k\u00fcsimustik;
4) liiklusohutuse k\u00fcsimustik;
5) tule- ja veeohutuse k\u00fcsimustik;
6) uimastavate ainete (alkohol, tubakatooted ja narkootikumid) k\u00fcsimustik;
7) kehalise aktiivsuse k\u00fcsimustik;
8) tervisliku toitumise k\u00fcsimustik;
9) seksuaalkasvatuse k\u00fcsimustik.<\/td>\n		52 kooli (eesti- ja venekeelsed)\u00a0<\/td>\nSPSS<\/td>\nVastutav t\u00e4itja: Margus T\u00f5nissaar, p\u00f5hit\u00e4itjad: Diva Eensoo, Juta Jaani<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
4<\/td>\nRiikliku \u00f5ppekava rakendamine koolides \u00f5pikogukonna meetodil<\/td>\nkvantitatiivsed k\u00fcsimustikud, nn kordusuuring \u2013 projekti alguses ja l\u00f5pus sama k\u00fcsimustik<\/td>\n2012-2014<\/td>\nProjekti eesm\u00e4rk on toetada \u00f5ppekavauuenduste \u2013 l\u00e4bivate teemade, l\u00f5imingu ning \u00f5ppimist toetava hindamise p\u00f5him\u00f5tete rakendamist Eesti koolides. Esimeses etapis on \u00f5pikogukonnnad moodustanud 12 kooli.
\u00d5pilaste \u00fcsimustik koosnes kahest osast:
1) \u00f5pilaste hinnangud enda \u00fcldisele \u00f5pimotivatsioonile,
kooli- ja klassikliimale ning kiusamise sagedusele;
2) hinnangud konkreetsele \u00f5petajale
erinevate \u00f5petamise aspektide osas (\u00f5ppimist toetav hindamine, koost\u00f6\u00f6, l\u00f5iming, \u00f5pilasekesksus
jpt).\u00a0<\/td>\n		640 \u00f5pilast p\u00f5hikoolidest (9 kooli)\u00a0<\/td>\nk\u00fcsitlus<\/td>\n640 \u00f5pilast (4.-9. klassist)\u00a0<\/td>\nSPSS<\/td>\nT\u00dc Haridusuuenduskeskus, Maria J\u00fcrim\u00e4e, Katri Lamesoo<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
5<\/td>\nKujundav hindamine<\/td>\nkvalitatiivne (fookusgrupiintervjuud ja l\u00fchinarratiivid)<\/td>\n2011<\/td>\nHTM\u2019i rahastatud projekt \u201cKujundav hindamine\u201d. Eesm\u00e4rk oli kaardistada erinevate \u00f5ppega seotud sihtgruppide \u2013 \u00f5petajate, \u00f5pilaste ja lapsevanemate arusaamu hindamisest. Kvalitatiivseid meetodeid kasutades uuriti \u00f5petajate, \u00f5ppijate ja vanemate hindamisega seonduvaid hoiakuid, arusaamu ja ootusi.<\/td>\n\u00d5petajad, \u00f5pilased, lapsevanemad<\/td>\nUuringu p\u00f5hiosa toimus kaheksas eesti \u00f5ppekeelega koolis. Igas koolis koguti andmeid
kolmelt grupilt: \u00f5petajad, \u00f5pilased, lapsevanemad.
Kokku osales uurimuses 8 kooli, millest kaasati:
\u2013 54 \u00f5petajat (fookusgrupi liikmete arv 5 \u2013 9)
\u2013 50 lapsevanemat (fookusgrupi liikmete arv 4 \u2013 11)
\u2013 261 \u00f5pilast (261 + 244 l\u00fchiesseed \u00f5pilastelt heast ja halvast \u00f5ppimiskogemusest).
Koolid olid valimisse v\u00f5etud \u00fche eristava tunnuse p\u00f5hjal \u2013 kas koolil on kujundava hindamise kasutamise s\u00fcsteemset kogemust v\u00f5i mitte.<\/td>\n		54 \u00f5petajat, 50 lapsevanemat, 261 \u00f5pilast<\/td>\nIntervjuud<\/td>\nKatri Lamesoo, Maria J\u00fcrim\u00e4e<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
6<\/td>\nRiikliku \u00f5ppekava l\u00e4bivate teemade rakendamise strateegiad koolis\u00a0<\/td>\nkvantitatiivne ja kvalitatiivne<\/td>\n2009 nov-dets<\/td>\nProjekti p\u00f5hieesm\u00e4rk oli uurida kooli kui terviku strateegiaid l\u00e4bivate teemade k\u00e4sitlemisel \u2013 kuidas koolid on korraldanud \u00f5ppekava l\u00e4bivate teemade \u00f5petamise koolis ainetundides ja kogu kooli tegevuses, milliseid struktuure on koolides selleks tarbeks loodud ning milliseid ressursse l\u00e4bivate teemade \u00f5petamine koolidelt n\u00f5uab. Uuriti riikliku \u00f5ppekava (2002) kohustuslike l\u00e4bivate teemade \u201ckeskkond ja s\u00e4\u00e4stev areng\u201d, \u201ct\u00f6\u00f6alane karj\u00e4\u00e4r ja selle kujundamine\u201d, \u201cinfotehnoloogia\u201d ning \u201cmeedia ja turvalisus\u201d rakendumist, kaasates koolijuhtkonda, \u00f5petajaid ja \u00f5pilasi.<\/td>\n10st koolist \u00f5petajad ja \u00f5pilased<\/td>\nK\u00fcsimustikud iga Riiklikiku \u00f5ppekava l\u00e4biva teema kohta \u2013 nii \u00f5petajate kui \u00f5pilaste seas\u00a0 ja fookusgrupi intervjuud.<\/td>\nErinevatele l\u00e4bivate teemade testidele vastas 291 kuni 297 \u00f5pilast<\/span>.
L\u00e4bivaid teemasid k\u00e4sitlevale testile ja ankeedile kutsuti vastama k\u00f5ik 9-nd(te)as klassi(de)s \u00f5petavad aine\u00f5petajad. Kokku kuulus valimisse 133 9. klassi aine\u00f5petajat 10st Eesti koolist.
Fookusgrupiintervjuud 10 kooli \u00f5petajatega.<\/span><\/td>\n		SPSS ja intervjuud<\/td>\nKatri Lamesoo, Pille K\u00f5iv<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
7<\/td>\nKoolieelse lasteasutuse ja \u00fcldhariduskooli riiklike \u00f5ppekavade teoreetiliste aluste anal\u00fc\u00fcs ja nende rakendusv\u00e4\u00e4rtus osapoolte hinnangul. ESF Eduko projekt<\/td>\nkvalitatiivne<\/td>\n2010-2011<\/td>\nProjekti eesm\u00e4rk on m\u00e4\u00e4ratleda Eesti alus- ja \u00fcldhariduse riiklike \u00f5ppekavade (1996\u20132010) positsioon kaasaegsete rahvusvaheliselt tunnustatud \u00f5ppekavamudelite kontekstis; anda hinnang \u00f5ppekavade p\u00f5hjendatusele, terviklikkusele ja sidususele; selgitada \u00f5petajate, haridusametnike ja hariduspoliitikute eelistused alus- ja \u00fcldhariduse \u00f5ppekavade suhtes, selgitada \u00f5petajate hindamisk\u00e4sitlused ja -praktikad ning nende ootused riiklikus \u00f5ppekavas hindamist k\u00e4sitlevale osale; esitada ettepanekute pakett alus- ja \u00fcldhariduse \u00f5ppekavade arendamiseks Eestis. Uuringu tulemusena selguvad tegelikud erinevused riiklikult planeeritud ja \u00f5petaja poolt tajutud \u00f5ppekava vahel ning \u00f5ppekava arendamisvajadused rahvusvaheliselt tunnustatud \u00f5ppekavamudelite valguses.<\/td>\n10 \u00fcldhariduskooli ja lasteaeda: \u00f5petajad, koolijuhid<\/td>\nFookusgrupiintervjuud, individuaalintervjuu. Poolstruktureeritud.<\/td>\nT\u00e4pset arvu raske \u00f6elda, u. 60 intervjuud kokku<\/td>\nintervjuud<\/td>\nRain Mikser (TL\u00dc), Edgar Krull<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
8<\/td>\nKooli \u00f5ppekava arendamine ja rakendamine\u00a0<\/td>\nkvalitatiivne\u00a0<\/td>\n2011<\/td>\nUurimusprojekt on suunatud kooli\u00f5ppekava tegemise uurimisele. \u00d5ppekava rakendumine ja selle kvaliteet s\u00f5ltuvad suuresti sellest, kuiv\u00f5rd \u00f5petajad tunnevad ennast \u00f5ppekava arenduse ja elluviimise osana. Uurimisprojekti raames uuritakse \u00f5petajate ja koolijuhtide arusaamu ja rolli kooli \u00f5ppekava arendamisel ning muutuste elluviimisel ning tehakse uurimistulemustel p\u00f5hinevaid soovitusi selle protsessi t\u00f5hustamiseks. Anal\u00fc\u00fcsigrandi raames viiakse l\u00e4bi fookusgrupiintervjuud v\u00e4hemalt 10 kooli \u00f5petajatega ning individuaalintervjuud v\u00e4hemalt 10 koolijuhiga.<\/td>\n\u00d5petajad ja koolijuhid<\/td>\nFookusgrupiintervjuud, individuaalintervjuu. Poolstruktureeritud.<\/td>\n10 fookusgrupiintervjuud \u00f5petajatega ja 10 individuaalintervjuud koolijuhiga (direktor v\u00f5i \u00f5ppejuht) 10st koolist<\/td>\nIntervjuud<\/td>\nKatri Lamesoo, Pille K\u00f5iv<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
\u00a0<\/td>\nHARIDUSTEHNOLOOGIA KESKUS<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n<\/tr>\n
1<\/td>\n\u00d5pilaste digip\u00e4devuse testimine \u00fcle-eestilise tasemet\u00f6\u00f6na.<\/td>\nkvantitatiivne + kvalitatiive<\/td>\n2017<\/td>\n<\/td>\n9. klass ja 12. klass<\/td>\ntest eksamite- ja infos\u00fcsteemis<\/td>\nn=1400<\/td>\nexcel<\/td>\nLigip\u00e4\u00e4s: Mario M\u00e4eots<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
2<\/td>\nLoodusvaldkonna e-hindamise s\u00fcsteemi arendamine<\/td>\nkvantitatiivne + kvalitatiivne<\/td>\n2016-2018<\/td>\nProjekti k\u00e4igus koostati hindamismudel, mille alusel on v\u00f5imalik koostada 1., 2. ja 3. kooliastme tasemet\u00f6\u00f6de \u00fclesandeid, hinnata \u00f5pilaste loodusteadusliku kirjaoskuse taset ja anda tagasisidet kooli, klassi ja \u00f5pilase tasemel. Hindamismudeli alusel loodi tasemet\u00f6\u00f6d, mida piloteeriti Eesti koolides.<\/td>\n1.-3. kooliaste<\/td>\nTest eksamite infos\u00fcsteemis<\/td>\n<\/td>\nexcel<\/td>\nLigip\u00e4\u00e4s: Innove; Margus Pedaste<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
3<\/td>\nProjekt \u201eKontseptuaalne raamistik suurendamaks \u00fchiskonna p\u00fchendumist IKTsse: IKTga seonduvaid karj\u00e4\u00e4rivalikuid motiveerivad ning IKT rakendamiseks ja arendamiseks vajalikku kompetentsust arendavad l\u00e4henemised \u00fcld- ja k\u00f5rghariduses\u201c. Lisainfo http:\/\/ikt.ut.ee\u00a0<\/td>\nkvantitatiivne + kvalitatiive<\/td>\n2013-2015 (s\u00fcgissemistrite ja kevadsemestrite alguses)<\/td>\nIT \u00f5ppekavade \u00fcli\u00f5pilased vastasid iga semestri alguses \u00f5pingute alustamise ja \u00f5pingutes edasij\u00f5udmisega seotud k\u00fcsimustele.<\/td>\nIT erialade \u00fcli\u00f5pilased Tartu \u00dclikoolist, Tallinna Tehnika\u00fclikoolist ja IT Kolled\u017eist<\/td>\nk\u00fcsitlus<\/td>\nEsimese k\u00fcsitluse puhul n=517, edasistele k\u00fcsimustikele vastas v\u00e4hem \u00fcli\u00f5pilasi<\/td>\nExcel<\/td>\nLigip\u00e4\u00e4s: K\u00fclli Kori<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
4<\/td>\nNutiseadmed \u00f5ppes \u2013 \u00f5nn v\u00f5i \u00f5nnetus?<\/td>\nkvantitatiivne<\/td>\n2016 kevad<\/td>\nSuhtumine \u00f5ppimisse, nutiseadmete kasutamine, nutiseadmete kasutamine matemaatika ja loodusainete tundides, \u00f5ppetegevused matemaatikas ja loodusainetes, suhtumine matemaatikasse ja loodusainetesse, huvi matemaatika ja loodusteaduste vastu.<\/td>\n6. klass, 9. klass ja nende \u00f5pilaste lapsevanemad ning matemaatika ja loodusainete \u00f5petajad<\/td>\nk\u00fcsitlus<\/td>\n\u00d5pilaste puhul n=3522, \u00f5petajate puhul n=377<\/td>\nExcel, SPSS<\/td>\nLigip\u00e4\u00e4s: K\u00fclli Kori<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
\u00a0<\/td>\nERIPEDAGOOGIKA<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n<\/tr>\n
1<\/td>\nVahendite loomine ja kohandamine eelkooliealiste laste arengu hindamiseks. Autorid: Pille H\u00e4idkind, Kaili Palts, Ada Urm, Astra Schults, Merit Hallap, Marika Padrik, Tiia Tulviste, Signe Raudik<\/td>\nkvantitatiivne+kvalitatiivne<\/td>\n2014-2016<\/td>\nT\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja ja kohandati standardiseeritud vahendid eelkooliealiste laste kognitiivsete protsesside, sotsiaalsete oskuste ja k\u00f5ne arengu hindamiseks, mille abil on v\u00f5imalik varakult kindlaks teha hariduslike erivajadustega (HEV) lapsed ja\/v\u00f5i planeerida nende \u00f5petamist, et ennetada probleemide s\u00fcvenemist v\u00f5i laienemist koolieas. T\u00e4psemalt: 1. T\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja v\u00e4ikelaste k\u00f5ne arengu esmase hindamise k\u00fcsimustik lapsevanematele (MacArthuri Suhtlemise Arengu testi l\u00fchiversioon (ECDI l\u00fchiversioon)). 2. T\u00f6\u00f6tati v\u00e4lja k\u00f5ne hindamise originaaltest 3-4-aastastele lastele. 3. Kohandati Eesti kultuurikontekstile ja keelele 2-7-aastaste laste tunnetustegevuse hindamise metoodika (autor J. Strebeleva Venemaalt). 4. Kohandati 1-6 a. laste \u00fcldise arengutaseme hindamiseks ja \u00f5petuse planeerimiseks m\u00f5eldud PEP-3 test (Psychoeducational Profile \u2013 3rd Edition; Schopler jt, 2005). 5. Loodi vahend Eesti laste sotsiaalsete oskuste hindamiseks.\u00a0<\/td>\n1-7a Eesti lapsed, sh 491 erivajadustega last<\/td>\nk\u00fcsitlus, testimine<\/td>\nECDI (N=450), 3-4a k\u00f5netest (N=734), Strebeleva metoodika (N=724), PEP-3 test (N=371), Sotsiaalsete oskuste k\u00fcsimustik (N=602)<\/td>\nExcel ja SPSS, paberkandjal<\/td>\nLigip\u00e4\u00e4s: autorid<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
\u00a0<\/td>\n\u00d5PETAJATE SEMINAR<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n<\/tr>\n
1<\/td>\nSotsiaal- ja haridusteaduskonna arengufondi toetus projekti \u201cVaatlusinstrumendi arendamine ja rakendamine \u00f5petajakoolituses\u201d t\u00e4itmiseks<\/td>\nvideovaatlused<\/td>\n2015 dets-2016\u00a0 jaanuar\u00a0<\/td>\nVideosalvestised klassi\u00f5petajate,\u00a0 abi\u00f5petajate ja eripedagoogide 1.-5. klassi tundidest<\/td>\nKlassi\u00f5petajad (I-II kooliaste), abi\u00f5petajad, eripedagoogid<\/td>\n<\/td>\nKokku 31 klassi\u00f5petajat, abi\u00f5petajat, parandus\u00f5petajat, eripedagoogi<\/td>\nv\u00e4line k\u00f5vaketas<\/td>\nKrista Uibu\u00a0<\/td>\nSisaldab tundlikke ja konfidentsiaalseid andmeid. Vastavalt koolidesse saadetud uuringu tutvustusele ja lastevanematelt saadud n\u00f5usolekule ei ole lubatud kasutada laste vaatlemiseks ja anal\u00fc\u00fcsimiseks. \u00d5petajate anal\u00fc\u00fcsimiseks on luba ainult t\u00f6\u00f6r\u00fchma liikmetel.\u00a0<\/td>\n<\/tr>\n
\u00a0<\/td>\n\u00d5PETAJA- JA K\u00d5RGHARIDUSE KESKUS<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n\u00a0<\/td>\n<\/tr>\n
1<\/td>\n\u00d5petajakoolituse \u00fcli\u00f5pilase professionaalse arengu seireuuring<\/td>\nkvantitatiivne + kvalitatiive<\/td>\n2016 s\u00fcgis, 2017 s\u00fcgis, 2018 kevad<\/td>\nSeireuuringu eesm\u00e4rgiks on
selgitada \u00f5petajakoolituses hiljuti sisse viidud muutuste tulemuslikkust ning anda soovitusi
\u00f5ppekava arenduseks, \u00f5ppe sisu ja metoodika ning tagasisidevahendite t\u00e4iustamiseks. Seireuuring h\u00f5lmab erinevaid andmekogumisi, sh \u00f5pingute alguses, \u00fcldpedagoogiliste \u00f5pingute
l\u00e4bimisel ja praktikatel osalemisel ning enne \u00f5pingute l\u00f5petamist. Andmeid kogutakse \u00fcli\u00f5pilaste erialase tegevusega seotud hoiakute ja teadmiste, \u00f5petamisoskuste
kujunemise ja ps\u00fchholoogiliste karakteristikute kohta, mis on seostatavad erialase toimetuleku
kujunemisega.<\/td>\n		\u00d5petajakoolituse esimese ja viimase aasta \u00fcli\u00f5pilased.<\/td>\nK\u00fcsimustik<\/td>\nS\u00fcgis 2016 (67), september 2017 (222) ja detsember 2017 (140), pooleli on aprill 2018 andmekogumine (osa v\u00f5tab maksimaalselt umbes 50 \u00fcli\u00f5pilast)<\/td>\nExcel, SPSS<\/td>\nLigip\u00e4\u00e4s: \u00c4li Leijen<\/td>\n<\/tr>\n
2<\/td>\nN\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4situse uuring<\/td>\nKvantitatiivne<\/td>\nplaanitud: kevad 2018<\/td>\nUuringu eesm\u00e4rgiks on n\u00fc\u00fcdisaegse \u00f5pik\u00e4sitluse t\u00e4henduse m\u00f5testamine Eesti hariduss\u00fcsteemis ning\u00a0 m\u00f5\u00f5tvahendite kohandamine ja nende kvaliteedi hindamine. N\u00fc\u00fcdisaegset \u00f5pik\u00e4sitlust m\u00f5istetakse kui \u00f5piprotsessi, kus eesm\u00e4rkideks on avatud hoiak, valmisolek ebakindlust tekitavateks situatsioonideks, oskuslik \u00f5pimotivatsiooni kujundamine ja \u00f5pistrateegiate rakendamine, oma \u00f5ppimisest \u00f5ppimine ehk refleksioon, koost\u00f6ine l\u00e4henemine ja \u00f5ppimisel positiivsete emotsioonide tekitamine. K\u00e4esolev uuring on selleks, et m\u00f5ista nende eesm\u00e4rkide saavutatust t\u00e4nases koolis ja nende omavahelisi seoseid.\u00a0<\/td>\nT\u00dc innovatsioonikoolide \u00f5pilased ja \u00f5petajad, T\u00dc haridusteaduste instituudi \u00fcli\u00f5pilased ja T\u00dc \u00f5ppej\u00f5ud. Eesti Ettev\u00f5tlusk\u00f5rgkool Mainor \u00fcli\u00f5pilased ja \u00f5ppej\u00f5ud.\u00a0<\/td>\nK\u00fcsimustik<\/td>\nK\u00f5iki hindamisvahendeid katsetatakse v\u00e4hemalt 200 inimesega (4x2a0). NB! Need sihtarvud erinevad projektitaotluses toodud sihtarvudest.<\/td>\nExcel, SPSS<\/td>\nLigip\u00e4\u00e4s: Margus Pedaste<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
<\/td>\n<\/td>\n<\/td>\n<\/td>\n<\/td>\n<\/td>\n<\/td>\n<\/td>\n<\/td>\n<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n
1<\/td>\nMuukeelse kooli 4.-9. klassi eesti keele \u00f5pikute tekstianal\u00fc\u00fcs<\/td>\nmuu<\/td>\n2003<\/td>\nEesti keele nimis\u00f5nade abstraktsuste andmebaas sisaldab umbes 8000 sagedasema eesti keele nimis\u00f5na abstraktsuse astme kolmepallilisel skaalal. Nimis\u00f5nade abstraktsused on abiks \u00f5pikute, meediatekstide, juhendite jne keerukusastme m\u00e4\u00e4ramisel.\u00a0<\/td>\n<\/td>\n<\/td>\n<\/td>\n<\/td>\nJaan Mikk jt<\/td>\n<\/td>\n<\/tr>\n<\/tbody>\n<\/table>\n<\/div>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Jrk nr Andmestikuga seotud uuringu nimi Andmestiku \u00fcldine t\u00fc\u00fcp Andmete kogumise aeg P\u00f5hisisu, teemaplokid Kelle kohta andmed Andmete kogumise\/moodustamise meetod Andmete maht Andmestiku formaat Kelle k\u00e4es, kes saab otsustada ligip\u00e4\u00e4su \u00fcle M\u00e4rkused \u00a0 HARIDUSUUENDUSKESKUS \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 \u00a0 …<\/p>\n","protected":false},"author":158,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-11","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esta\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esta\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esta\/wp-json\/wp\/v2\/users\/158"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esta\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=11"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":94,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esta\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/11\/revisions\/94"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esta\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=11"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}