![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/169\/20230330_144422_-_1.jpg\")
\n<\/p>\n\n\t\n<\/p>\n
\n\t8. Tartu Planeerimiskonverentsil toimunud ESPONi erisessioon teemal \u201eMida toob kaasa energiataristu kiirplaneerimine?\u201c kujunes populaarseks ning seda kuulas 138 Eesti planeerijat, riigi ja kohaliku omavalitsuse t\u00f6\u00f6tajat, teadlast ja eksperti. Sessiooni ajendas korraldama kasvav tuuliku- ja p\u00e4ikeseparkide planeerimise vajadus, aga ka t\u00f5usev surve planeerida taastuvenergialahendusi kiiremini. Planeerimisprotsessi aeglust ilmestab asjaolu, et paljud k\u00e4esoleval hetkel ehitatavad tuulikupargid planeeriti aastal 2015 ja hetkel planeeritavaid tuulikuparke saab k\u00f5ige varem ehitama asuda 2030. T\u00e4iendav surve planeerimise tulemuslikkusele sunnib k\u00fcsima, kas m\u00f5ned planeerimise t\u00f6\u00f6riistad \u00fclepea t\u00f6\u00f6tavad.\n<\/p>\n
\n\tSessioonis tutvustati ESPONi \u00fcle-Euroopalist uuringut LOCATE (Territories and low carbon economy; https:\/\/www.espon.eu\/low carbon economy<\/a>). Uuringu materjalide p\u00f5hjal v\u00f5is t\u00f5deda, et Eesti ei ole taastuvenergia kasutuselev\u00f5tu poolest suutnud paljude Ida-Euroopa riikidega samas tempos p\u00fcsida. Kui vaadata taastuvenergiast elektri tootmist riigiti, siis v\u00f5ib t\u00f5deda, et tuule- ja p\u00e4ikeseenergial p\u00f5hinev elektri tootmine ei j\u00e4lgi tuuleenergia kasutamise potentsiaali, vaid pigem m\u00e4\u00e4ravad t\u00e4naseks rakendunud tootmismahu erinevate riikide regulatsioonid ja seadused, poliitiline tahe, erinevad toetusm\u00e4\u00e4rad, elatustase ning tehnilised v\u00f5imalused nagu elektriv\u00f5rgu seisukord. Eestis v\u00f5ib planeerimisprotsessi aeglus olla t\u00f5siseks takistuseks taastuvenergia lahenduste kasutusele v\u00f5tuks.\n<\/p>\n \n\tTeise ettekandena tutvustati ESPONi kasvuhoonegaaside m\u00f5ju hindamismeetod ruumiliseks planeerimiseks (https:\/\/ggiatool.espon.eu\/<\/a>. Tegemist on veebit\u00f6\u00f6riistaga, mis v\u00f5imaldab planeerijal, poliitikakujundajal, teadlasel lihtsalt hinnata arendustegevuse vm planeeritavate meetmete hinnangulist m\u00f5ju looduskeskkonnale.\n<\/p>\n \n\tKolmandaks esitleti Rahandusministeeriumi poolt tellitud \u201eV\u00f5rdlusriikide juhtumianalu\u0308u\u0308si planeerimissu\u0308steemi ja planeerimis\u00f5iguse viimase aja olulisematest muudatustest ja reformidest kohanemaks oluliste trendide ning uute v\u00e4ljakutsetega\u201c. V\u00f5rdlusuuring t\u00f5i v\u00e4lja, et Eestil oleks teiste Euroopa riikide praktikast v\u00f5imalik \u00f5ppida taastuvenergia lahenduste planeerimisel. N\u00e4iteks on L\u00e4ti ja Leedu tuulikuparkide planeerimisprotsessi oluliselt lihtsustanud, Saksamaa kavandamas olulisi muutusi. V\u00f5rdlusriikide anal\u00fc\u00fcsi esitluse k\u00e4igus toodi v\u00e4lja mitmeid soovitusi olukorra parendamiseks. Anal\u00fc\u00fcsiga on v\u00f5imalik tutvuda sellel veebilingil<\/a>.\n<\/p>\n \n\tPaneelarutelus osalesid Kristiina Nauts (Utilitas AS), Villy Lopman (AB Rask), Ingvar Saare (L\u00e4\u00e4neranna vallavanem), Lauri Tammiste (SEI Tallinn) ja Ivo Krustok (Riigikantselei rohepoliitika n\u00f5unik). Paneelarutelus j\u00f5uti seisukohale, et Eesti peab energiasiirde, heaolu ja energiajulgeoleku tagamiseks kiirendama taastuvenergialahenduste planeerimisprotsessi, kuid erinevate huvigruppide osalus ja kaasamine on samuti v\u00e4ga olulised, mida ei saa lihtsustatud korras l\u00e4bi viia. Paneelsessioonis t\u00f5statati \u00fcles k\u00fcsimus, kuidas kiirkorras planeerimist toetada vajalike andmetega ja uuringutega. T\u00f6\u00f6riistad suurema \u00fcldistustasemega ja \u00fcle-Euroopaliste v\u00f5rdlusuuringute andmete lihtsalt k\u00e4ttesaadavaks kasutamiseks (n\u00e4iteks ESPONI kasvuhoonegaaside m\u00f5ju hindamismeetod ruumiliseks planeerimiseks) on vajalikud, kuid \u00fcha rohkem on puudu ekspertidest, kes viiksid l\u00e4bi keskkonna-uuringuid ja geodeetilisi anal\u00fc\u00fcse.<\/span><\/span><\/span>\n<\/p>\n \n\tEttekanded (vajuta peale avamiseks):<\/strong><\/span><\/span><\/span> \n\t2) Kimmo Lylykangas (Taltech, ESPON QGaSP). Kasvuhoonegaaside m\u00f5ju hindamismeetod ruumiliseks planeerimiseks\u00a0<\/a>\n<\/p>\n
1) Ingmar Pastak (Tartu \u00dclikool, ESPONi Eesti kontaktpunkt). \u00dclevaade ESPONi uuringutest<\/a>\n<\/p>\n
![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/169\/20230330_135702_-_2.jpg\")
<\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"