{"id":143,"date":"2021-03-10T09:44:05","date_gmt":"2024-04-03T23:25:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/esponi-jareldused-pandeemia-esimese-laine-ruumilisest-levikust-ning-mida-me-sellest\/"},"modified":"2025-06-19T21:20:47","modified_gmt":"2025-06-19T18:20:47","slug":"esponi-jareldused-pandeemia-esimese-laine-ruumilisest-levikust-ning-mida-me-sellest","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/esponi-jareldused-pandeemia-esimese-laine-ruumilisest-levikust-ning-mida-me-sellest\/","title":{"rendered":"ESPONi j\u00e4reldused pandeemia esimese laine ruumilisest levikust ning mida me sellest \u00f5ppida v\u00f5iksime?"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align:justify\">\n\t<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"1965\" height=\"2560\" class=\"alignnone wp-image-244\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/169\/covid_gif-scaled.gif\" title=\"covid_gif.gif\" alt=\"covid_gif\">\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\tToome teieni ESPONi COVIDi pandeemia regionaalse leviku uuringu j\u00e4reldused.\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\tK\u00e4esolevaks hetkeks tundub, et pandeemia teine laine ja riikide reaktsioonid sellele on esimesest lainest erinevad. Ometigi, anal\u00fc\u00fcsides esimest lainet v\u00f5ime leida sellest midagi, mis aitaks meid k\u00e4esoleva teise lainega paremini hakkama saada.\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\tESPON on k\u00e4esolevaks hetkeks p\u00f5hjalikult anal\u00fc\u00fcsinud koroonapandeemia esimest lainet ning proovinud leida vastust k\u00fcsimusele, miks m\u00f5ni piirkond sai oluliselt rohkem kannatada kui teised. ESPONi korraldatud uuringu tulemusel jagati 2020. aasta pandeemia esimene laine kolme faasi:\n<\/p>\n<ul>\n<li style=\"text-align:justify\">\n\t\tVarajane faas, kus k\u00f5ik Euroopa viirusjuhtumid olid seotud Hiinaga. N\u00e4iteks Milano lennujaam on \u00fcks Euroopa suurimaid ja t\u00e4htsamaid \u00fchendusteid Hiinaga, lisaks on Milano ja Hiina vahel ka raudtee \u00fchendus;\n\t<\/li>\n<li style=\"text-align:justify\">\n\t\tTeine faas, mil viirus hakkas kohalikes oludes levima, tuli ootamatult. Laialdane levik sai alguse massi\u00fcritustelt (jalgpallim\u00e4ng, karneval, konverents) ning p\u00f5hjustas piirkonniti viiruse eba\u00fchtlase leviku. Edasi liikus viirus kiiresti piirkondadesse, mis omavad tugevaid kaubandussidemeid P\u00f5hja-Itaaliaga;\n\t<\/li>\n<li style=\"text-align:justify\">\n\t\tKolmandaks faasiks alguseks loetakse aega, mil riigid ja regioonid kehtestasid ranged liikumispiirangud viiruse leviku t\u00f5kestamiseks. Viiruse levik aeglustus, kuid m\u00e4\u00e4ravaks sai asustustihedus \u2013 suurlinnad ja hooldekodud said r\u00e4ngemalt pihta kui hajaasustusega \u00e4\u00e4realad.\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\tESPONi \u00fcks peamisi s\u00f5numeid on, et koroonameetmed ei tohiks olla n\u00f6 ruumipimedad. Euroopa on pikalt eksisteerinud riigipiirideta. Erinevate piiri\u00fcleste v\u00f5rgustike ning asustuse geograafia ning viiruse leviku k\u00f5rvutamine v\u00f5ib aidata aru saada, miks n\u00e4iteks esimese laine ajal Ida-Euroopas levis viirus v\u00e4hem, L\u00f5una-Euroopas j\u00f5uti samas kiirelt v\u00e4gagi kriitilise olukorrani ning miks n\u00fc\u00fcd v\u00f5ime t\u00e4heldada kohati vastupidist olukorda, kus Balti ja teised Ida-Euroopa riigid on n\u00fc\u00fcd keerulises seisus.\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\tEsimese laine esimeses faasis t\u00e4heldati viirust levivat parema lennu- ja maismaa\u00fchendusega kohtades, peamiselt suurlinnades. Viiruse teine faas oli pigem \u201eebakorrap\u00e4rane\u201c ja juhuslik. Teises faasis m\u00e4\u00e4rasid viiruse leviku t\u00f5en\u00e4oliselt halvad kokkusattumused ning massi\u00fcritused (jalgpallim\u00e4ng P\u00f5hja-Itaalias, kirikup\u00fcha Prantsusmaal, suusakuurorti \u00fcritused Austria Alpides). Viiruse kolmas faas j\u00e4rgis juba erinevate piirkondade \u201el\u00e4heduse\u201c loogikat ehk regionaalseid transpordikoridore. V\u00e4ikese erinevusega Poolast, j\u00e4id Balti riigid eelmise aasta viiruse kolmandast lainest peamiselt puutumata. Samas oli viiruse levik j\u00e4tkuvalt \u201eebakorrap\u00e4rane\u201c \u2013\u00a0 see t\u00e4hendab mis tahes tugevaid isolatsioonimeetmeid ei rakendatud, kindlat seost meetmete rakendamise ulatuse ning nakatumise vahel ei olnud v\u00f5imalik t\u00e4heldada. Loomulikult, isolatsioonimeetmed t\u00f6\u00f6tasid ning see aitas viiruse leviku vastu, kuid meetmed olid sageli ebaproportsionaalselt erinevad nakatumiste arvu kasvu ja selle kahanemisega.\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\tViiruse leviku geograafia anal\u00fc\u00fcsimine n\u00e4itas, on oluline hinnata erinevate piirkondade ja riikide erinevate koroonameetmete t\u00f5husust. Oluline on m\u00e4rkida, et suurem osa \u00fcle Euroopa rakendatud kriisimeetmetest olid l\u00fchiajalised ega keskendunud pikaajalistele eesm\u00e4rkidele. Samuti ei j\u00e4lginud need lokaalseid ja regionaalseid erinevusi. N\u00e4iteks oli n\u00e4ha, et viirus levis alguses peamiselt suurlinnades ning maapiirkondades t\u00e4nu hajusamale elanike paiknemisele tunduvalt v\u00e4hem. Ometigi rakendati piiranguid tervete riikide kaupa ning seej\u00e4rel nakatumisn\u00e4itajate alusel, mitte aga etten\u00e4gelikult potentsiaalse leviku sihtkohtade alusel.\n<\/p>\n<p style=\"text-align:justify\">\n\tMida sellest k\u00f5igest v\u00f5iks \u00f5ppida k\u00e4esoleva teise laine puhul? Esimese viiruse laine leviku anal\u00fc\u00fcs annab alust v\u00e4ita, et riigipiiride t\u00e4ielik sulgemine v\u00f5ib anda tulemusi viiruse esmases faasis, kuid on pikemas perspektiivis ebaproportsionaalne meetod. Sama kehtib t\u00f5en\u00e4oliselt maakondade ja linnade lukustamise kohta. Viirus levib ka juba k\u00e4esoleval hetkel riigisiseselt ja on esindatud igas maakonnas. Teiseks, ennetavad kuid proportsionaalsed meetmed t\u00f6\u00f6tavad t\u00f5husamalt. Viiruse kolmandas faasis oli 2020. aasta kevadel n\u00e4ha, et Rootsi rakendas v\u00e4hem piiranguid, kuid samas reageeris \u00f5igeaegselt, teadvustas elanikele nende vastutust ning j\u00e4reldusena v\u00f5ib \u00f6elda, et pandeemia suudeti hoida kontrolli all. K\u00e4esoleval hetkel on aga Eestis vastupidine olukord. Inimesed on hakanud piirangutest v\u00e4sima, meetmete rakendamine on tulnud viivitusega ning nende valmisolek tugevateks meetmeteks on t\u00f5en\u00e4oliselt oluliselt v\u00e4iksem kui m\u00f6\u00f6dunud kevadel.\n<\/p>\n<p><span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span>Loe detailsemalt ESPONi Euroopa koroonameetmete anal\u00fc\u00fcsist siit: <a href=\"https:\/\/www.espon.eu\/magazine\">https:\/\/www.espon.eu\/magazine<\/a><\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Toome teieni ESPONi COVIDi pandeemia regionaalse leviku uuringu j\u00e4reldused. K\u00e4esolevaks hetkeks tundub, et pandeemia teine laine ja riikide reaktsioonid sellele on esimesest lainest erinevad. Ometigi, anal\u00fc\u00fcsides esimest lainet v\u00f5ime leida sellest midagi, mis aitaks meid k\u00e4esoleva teise lainega paremini hakkama &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":85,"featured_media":916,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[1],"tags":[],"class_list":["post-143","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-news"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/143","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/85"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=143"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/143\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":549,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/143\/revisions\/549"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/wp-json\/wp\/v2\/media\/916"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=143"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=143"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=143"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}