Malta eesistumise raames toimus mai l\u00f5pus ESPONi seminar, mis keskendus isep\u00e4rase geograafiaga territooriumite, sh \u00e4\u00e4remaade, h\u00f5re- ja piirialade arvestamisele \u00fchtsuspoliitikas.<\/p>\n
Eestil kui v\u00e4iksel \u00e4\u00e4remaalisel EL piirikandil on Maltaga palju \u00fchist. Uut Euroopa piiriregioonide v\u00e4ljakutset \u2013 turvalisuste tagamist \u2013 r\u00f5hutas oma v\u00e4ga emotsionaalses ettekandes\u00a0Malta \u00dclikooli professor, saarlasetele h\u00e4sti tuttav, Godfrey Baldacchino. Nimelt on julgeoleku- ja r\u00e4ndeolukord viimastel aastatel drastiliselt muutunud.<\/p>\n
V\u00e4ikeriigid Malta ja ka Eesti on suutnud siin hoida konservatiivset joont. See ilmneb ka vaatlusp\u00f5hiselt m\u00f5lema riigi t\u00e4navapildis, kus r\u00e4ndekriis ei torka kuidagi silma, samas kui Itaalias ja m\u00f5nes teises Euroopa suurriigis avalikes kohades immigrandid lausa domineerivad. R\u00e4nde ja julgeoleku teemad said raportis markeeritud, ehkki \u00fcksjagu pealiskaudselt.<\/p>\n
Seminari ja raporti olulise mahu v\u00f5ttis territoriaalse halduse diskussioon mitmetasandilise valitsemise, pehmete ruumide ja kohap\u00f5hise arengu teemal. Paraku on siin m\u00f5ned akadeemilist p\u00e4ritolu kontseptsioonid, milles on k\u00fcll h\u00e4id probeemip\u00fcstitusi, kuid mille lahendused kipuvad olema \u00fcsna udused (fuzzy<\/em>) ja pigem sobivad Br\u00fcsseli kontorite jaoks. Euroopa \u00e4\u00e4reregioonidele on eelmainitud v\u00e4ljakutsetega toimetulekuks \u00fcha uute ja uute kesksete taotlusvoorude v\u00e4ljakuulutamise asemel olulised kindlate rollidega h\u00e4sti rahastatud ja mehitatud institutsioonid, mitte udujutt pehmest koost\u00f6\u00f6st eripalgeliste regioonide vahel. Aga iga\u00fcks v\u00f5ib ise aruandega tutvuda.<\/p>\n