{"id":119,"date":"2024-04-03T23:25:02","date_gmt":"2024-04-03T23:25:02","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/vahese-co2-heitega-majandus\/"},"modified":"2024-04-03T23:27:40","modified_gmt":"2024-04-03T23:27:40","slug":"vahese-co2-heitega-majandus","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/vahese-co2-heitega-majandus\/","title":{"rendered":"V\u00e4hese CO2-heitega majandus"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align:justify\">\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span>Kliimamuutuste tagaj\u00e4rjed on ka k\u00f5ige positiivsema stsenaariumi korral t\u00f5sised: miljardid inimesed v\u00f5ivad h\u00e4davajalikest toitainetest ilma j\u00e4\u00e4da, v\u00f5ib h\u00e4vineda v\u00f5i teiseneda paljude piirkondade looduskeskkond, rohkem kui t\u00f5en\u00e4oline on erinevate liikide v\u00e4ljasuremine ning m\u00e4rgatavad on m\u00f5jud globaalsele r\u00e4ndele ning rahvusvahelisele majandusele. \u00a0Seet\u00f5ttu on n\u00fc\u00fcdisaegse majanduse \u00fcks suurimaid v\u00e4ljakutseid majanduskasvu saavutamine j\u00e4rjest v\u00e4hemate\u00a0 ressurssidega<span style=\"text-decoration:none\"><span>. Antud uuringu eesm\u00e4rgiks on anda \u00fclevaade Euroopa riikide energia tarbimisest ajavahemikus 2002-2012 ning hinnata, kuidas Euroopa Liidu tasemel algatatud strateegiad ja meetmed s\u00fcsihappegaaside emissiooni piiramiseks on leidnud kasutust riiklikul ja kohalikul tasandil.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"text-align:justify\">\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span><span style=\"text-decoration:none\"><span>Tulemustest selgub, et energian\u00f5udlus Euroopas on suurenenud, kuigi t\u00e4na suudetakse v\u00e4iksema energiakogusega toota tunduvalt rohkem. Kui P\u00f5hja- ja L\u00e4\u00e4ne-Euroopas on energian\u00f5udlus v\u00e4henenud suuresti t\u00e4nu elamufondi energiat\u00f5hususe paranemisele, on L\u00f5una- ja Ida-Euroopas on antud perioodi jooksul energiatarbimine tublisti suurenenud peamiselt elatustaseme t\u00f5usu t\u00f5ttu. Perioodi suurim energian\u00f5udluse t\u00f5us on olnud Rumeenias ja Belgias. Suurimad taastuvenergia kasutajad on Norra (104,4% \u2013 m\u00fc\u00fcvad \u00fclej\u00e4\u00e4gi naabritele), Island (95,4%) ja Albaania (72,4%), seevastu madalaimad Malta (1,1%), Luksemburg (4,6%) ja K\u00fcpros (4,9%).<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"text-align:justify\">\r\n\t<span lang=\"ET\"><span style=\"line-height:107%\"><span><span style=\"text-decoration:none\"><span>Euroopa Liidu kliimamuutustega tegelemise strateegia kohaselt suunatakse enam vahendeid Vahemere \u00e4\u00e4rsetele maadele ja Ida-Euroopa riikidesse. Kui taastuvenergia osakaal on m\u00e4rgatavalt suurenenud n\u00e4iteks Rumeenias ja L\u00e4tis, siis Eesti on Ida-Euroopas taastuvenergia kasutusele v\u00f5tmise poolest pigem mahaj\u00e4\u00e4numate riikide seas.<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p style=\"text-align:justify\">\r\n\t<span><span style=\"line-height:107%\"><span><a href=\"https:\/\/www.espon.eu\/sites\/default\/files\/attachments\/Locate_final-report_main_report.pdf\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Uuringu l\u00f5pparuanne (inglise keeles)<\/a><\/span><\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\t<span><span style=\"line-height:107%\"><span><a href=\"https:\/\/www.espon.eu\/low-carbon-economy\" target=\"_blank\" rel=\"noopener\">Uuringu t\u00e4ielik leht koos lisadega<\/a><\/span><\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n<p>\r\n\t<span><span style=\"line-height:107%\"><span><a href=\"http:\/\/espon.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/169\/vahese_co2-heitega_majandus_3.png\"><img decoding=\"async\" alt=\"\" class=\"\" src=\"http:\/\/espon.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/169\/vahese_co2-heitega_majandus_3.png\" style=\"width: 845px;height: 391px\"><\/a><\/span><\/span><\/span>\r\n<\/p>\r\n\r\n\r\n<br><figure class=\"wp-block-gallery has-nested-images columns-3 is-cropped wp-block-gallery-1 is-layout-flex wp-block-gallery-is-layout-flex\"><figure class=\"wp-block-image size-large\"><a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/169\/vahese_co2-heitega_majandus_3.png\"><img decoding=\"async\" data-id=\"227\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/169\/vahese_co2-heitega_majandus_3.png\" alt=\"\" class=\"wp-ima&gt;&lt;\/figcaption&gt;&lt;\/figure&gt;&lt;\/figure&gt;\"><\/a><\/figure><\/figure>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kliimamuutuste tagaj\u00e4rjed on ka k\u00f5ige positiivsema stsenaariumi korral t\u00f5sised: miljardid inimesed v\u00f5ivad h\u00e4davajalikest toitainetest ilma j\u00e4\u00e4da, v\u00f5ib h\u00e4vineda v\u00f5i teiseneda paljude piirkondade looduskeskkond, rohkem kui t\u00f5en\u00e4oline on erinevate liikide v\u00e4ljasuremine ning m\u00e4rgatavad on m\u00f5jud globaalsele r\u00e4ndele ning rahvusvahelisele majandusele. \u00a0Seet\u00f5ttu &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":85,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-119","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/119","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/wp-json\/wp\/v2\/users\/85"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=119"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/119\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":564,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/119\/revisions\/564"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/espon\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=119"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}