{"id":3578,"date":"2026-06-12T16:10:07","date_gmt":"2026-06-12T13:10:07","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/?p=3578"},"modified":"2026-06-18T10:50:08","modified_gmt":"2026-06-18T07:50:08","slug":"kosmoseuudised-suvi-2026","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/kosmoseuudised-suvi-2026\/","title":{"rendered":"Kosmoseuudised suvi 2026"},"content":{"rendered":"<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n\n\n<p><\/p><div class=\"ratio ratio-16x9 mb-3\"><div class=\"video-placeholder-wrapper video-placeholder-wrapper--16x9\">\n\t\t\t    <div class=\"video-placeholder d-flex justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t        <div class=\"overlay text-white p-2 w-100 text-center d-block justify-content-center align-items-center\">\n\t\t\t            <div>Kolmandate osapoolte sisu n\u00e4gemiseks palun n\u00f5ustu k\u00fcpsistega.<\/div>\n\t\t\t            <button class=\"btn btn-secondary btn-sm mt-1 consent-change\">Muuda n\u00f5usolekut<\/button>\n\t\t\t        <\/div>\n\t\t\t    <\/div>\n\t\t\t<\/div>\n<\/div>\n<p>Kadri Tinn ESERO Eestist annab \u00fclevaate suvel toimuvatest kosmosega seotud s\u00fcndmustest ja v\u00e4rskematest uudistest ning jagab soovitusi, milliseid n\u00e4htusi tasub suvises taevas t\u00e4helepanelikult j\u00e4lgida.<\/p>\n<p><strong>ESERO\/ESA uudised:<br><\/strong>Valminud on ESERO Eesti uus r\u00e4ndn\u00e4itus \u201cKui Ulme astub p\u00e4risellu!\u201d, mis tutvustab, kuidas ulmekirjandus ja filmid on inspireerinud t\u00e4nap\u00e4eva teadust ja tehnoloogiat ja sealhulgas kosmoseuuringuid. <a href=\"https:\/\/esero.ee\/laenutus\/\" target=\"_blank\" rel=\"noreferrer noopener\">https:\/\/esero.ee\/laenutus\/<\/a><\/p>\n<p><strong>Plato kunstikonkurss<\/strong><\/p>\n<p>Kui need ESERO \u00fcleskutsed hakkavad uuesti pihta s\u00fcgisest, siis praegu on v\u00f5imalik osa v\u00f5tta p\u00f5nevast kunstiv\u00f5istlusest \u2013 Plato Leia-Uus-Maa! Selle kunstikonkursi v\u00f5itja kunstiteos saab kaunistama Ariane 6 raketti, millega stardib 2027. Aasta alguses kosmosesse ESA Plato missioon. Plato missioon hakkab uurima Maasarnaseid eksoplaneete, mis asuvad P\u00e4ikesesarnaste t\u00e4htede eluk\u00f5lbulikus tsoonis.<br>V\u00f5istlusele oodatakse t\u00f6id, mis on inspireeritud Plato missioonist. Kunstiv\u00f5istlus on m\u00f5eldud kuni 12-astastele lastele ja v\u00f5istlust\u00f6id saab esitada kuni 1. juulini 2026. <a href=\"https:\/\/esero.ee\/paxi-kunstivoistlus\/\">https:\/\/esero.ee\/paxi-kunstivoistlus\/<\/a><\/p>\n<p><strong>\u00dcRITUSED:<\/strong><\/p>\n<p>3. juulist kuni 14. augustini on v\u00f5imalik k\u00fclastada Tartu Observatooriumit reedeti, kui kell 10 ja 13 toimuvad giidiga ekskursioonid <a href=\"https:\/\/kosmos.ut.ee\/et\">https:\/\/kosmos.ut.ee\/et<\/a><\/p>\n<p>20-23. Augustil toimub Sokka puhkekeskuses, Vidrike k\u00fclas Otep\u00e4\u00e4 vallas astronoomiafestival 2026, kus toimuvad p\u00f5nevad astronoomiateemalised ettekanded, t\u00f6\u00f6toad, muusikalised etteasted, vaatlus\u00f5htud ja ka viktoriin. <a href=\"https:\/\/astronoomia.ee\/festival\/\">https:\/\/astronoomia.ee\/festival\/<\/a><\/p>\n<p><strong>VAATLUSED<\/strong><\/p>\n<p>Juuni l\u00f5pust kuni ca 18. juulini on v\u00f5imalik pea igal \u00f6\u00f6l ja m\u00f5nikord lausa mitmel korral sama \u00f6\u00f6 jooksul n\u00e4ha Rahvusvahelise Kosmosejaama \u00fclelende. T\u00e4psem info: heavens-above.com.<\/p>\n<p>Juuni alguses Veenus ja Jupiter l\u00e4hestikku ja madalal horisondi l\u00e4hedal \u00f5htusel ajal ka Merkuur.<\/p>\n<p>Juunis paistavad enne p\u00e4ikeset\u00f5usu taevas ida suunas Saturn ja juuli l\u00f5pus\/augustis on ka juba Marss horisondi kohal vaadeldav ning augusti alguses paistab ka Merkuur silmapiiri l\u00e4hedal.<\/p>\n<p>17. Juulist kuni 24. augustini on aktiivne perseiidide meteoorisadu, selle meteoorisaju maksimum j\u00f5uab k\u00e4tte 13. Augustil, nii et parim aeg vaatlusteks on 12-13. Augusti hommikul.<\/p>\n<p>12. Augustil t\u00e4ielik P\u00e4ikesevarjutus, mis on t\u00e4ielikuna n\u00e4htav m\u00f5nes piirkonnas Hispaanias, Islandil ja Gr\u00f6\u00f6nimaal, aga osalisena vaadeldav ka Eestist. T\u00e4ielikku p\u00e4ikesevarjutust vaatlejatel v\u00f5ib aga olla harukordne v\u00f5imalus ka varjutuse t\u00e4ieliku faasi ajal n\u00e4ha m\u00f5nda perseiidi pimedas taevas. Eestis algab p\u00e4ikesevarjutus umbes kella kaheksa ajal \u00f5htul ja varjutuse maksimum saabub enne kella \u00fcheksat, umbes k\u00fcmme minutit enne p\u00e4ikeseloojangut<\/p>\n<p>28. Augustil osaline kuuvarjutus \u2013 Poolvarjuline varjutus algab Tartus kell 4:23, osaline varjutus kell 5:33, maksimaalse faasiga varjutus on kell 6:02 ja Kuu loojub 6:07. Kokku kestab varjutus 1 tund ja 43 minutit. Et n\u00e4ha varjutust pikemalt v\u00f5ib kaaluda l\u00e4\u00e4nepoole reisimist, aga t\u00e4ielikuna ei paista see varjutus seekord kuskil. J\u00e4rgmine t\u00e4ielik kuuvarjutus on 31. detsember 2028<\/p>\n<p><strong>UUDISED<\/strong><\/p>\n<p>Valminud on Tartu \u00dclikooli Tartu Observatooriumis v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud periskoopkaamera OPIC, mis integreeritakse koos teiste partnerite instruementidega Euroopa Kosmoseagentuuri missiooni Komeedip\u00fc\u00fcdur (Comet Interceptor) kosmosesondi B2 k\u00fclge. See kosmosemissioon peaks startima kas 2028. Aasta l\u00f5pus v\u00f5i 2029 aasta alguses kosmosesse ja selle missiooni puhul loodetakse k\u00fclastada kas P\u00e4ikeses\u00fcsteemi \u00e4\u00e4realadelt v\u00f5i teisest planeedis\u00fcsteemist p\u00e4rit komeeti ja m\u00f6\u00f6dalennul v\u00f5imalikult palju andmeid koguda.<\/p>\n<figure class=\"wp-block-embed\">\n<div class=\"wp-block-embed__wrapper\"><a href=\"https:\/\/kosmos.ut.ee\/et\/uudis\/valmis-eesti-esimene-suvakosmosesse-lendav-kaamera\">https:\/\/kosmos.ut.ee\/et\/uudis\/valmis-eesti-esimene-suvakosmosesse-lendav-kaamera<\/a><\/div>\n<\/figure>\n<p>Praegu l\u00e4bi P\u00e4ikeses\u00fcsteemi lendava komeeti 3I\/ATLAS j\u00e4lgiti Allen Telescope Arrayga \u2013 raadioteleskoopide s\u00fcsteemiga seitsme tunni jooksul. Komeedilt otsiti v\u00f5imalikke signaale raadiosagedustel m\u00e4rgina maav\u00e4lisest tehnoloogiast ning nagu teised astronoomilised vaatlused andsid alust arvata, siis nendes sageduste vahemikes signaale komeedilt ei tule.<\/p>\n<figure class=\"wp-block-embed\">\n<div class=\"wp-block-embed__wrapper\"><a href=\"https:\/\/www.space.com\/space-exploration\/search-for-life\/not-an-alien-spacecraft-hunt-for-technosignatures-around-interstellar-comet-3i-atlas-comes-up-empty\">https:\/\/www.space.com\/space-exploration\/search-for-life\/not-an-alien-spacecraft-hunt-for-technosignatures-around-interstellar-comet-3i-atlas-comes-up-empty<\/a><\/div>\n<\/figure>\n<p>3I\/Atlase uurimiseks on hiljuti ka James Webbi teleskoopi kasutatud ja leitud m\u00e4rke metaanist. Lisaks kinnitasid Webbi vaatlused, et komeet on ebatavaliselt s\u00fcsihappegaasirikas, seda v\u00f5rreldes P\u00e4ikeses\u00fcsteemi t\u00fc\u00fcpilistele komeetidele.<\/p>\n<p>Need tulemused viitavad sellele, et komeedi tekkekeskkond ja keemia on erinev meie p\u00e4ikeses\u00fcsteemi enamike komeetide omast.<\/p>\n<figure class=\"wp-block-embed\">\n<div class=\"wp-block-embed__wrapper\"><a href=\"https:\/\/www.space.com\/astronomy\/comets\/interstellar-comet-3i-atlas-is-blasting-out-a-bunch-of-methane-heres-why-thats-weird\">https:\/\/www.space.com\/astronomy\/comets\/interstellar-comet-3i-atlas-is-blasting-out-a-bunch-of-methane-heres-why-thats-weird<\/a><\/div>\n<\/figure>\n\n\n<p class=\"wp-block-paragraph\"><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kadri Tinn ESERO Eestist annab \u00fclevaate suvel toimuvatest kosmosega seotud s\u00fcndmustest ja v\u00e4rskematest uudistest ning jagab soovitusi, milliseid n\u00e4htusi tasub suvises taevas t\u00e4helepanelikult j\u00e4lgida. ESERO\/ESA uudised:Valminud on ESERO Eesti uus r\u00e4ndn\u00e4itus \u201cKui Ulme astub p\u00e4risellu!\u201d, mis tutvustab, kuidas ulmekirjandus ja &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":241,"featured_media":3446,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"categories":[5],"tags":[],"class_list":["post-3578","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-kosmoseuudised"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3578","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/users\/241"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=3578"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3578\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":3587,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/3578\/revisions\/3587"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/media\/3446"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=3578"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=3578"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=3578"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}