![\"Kosmoseharidusp\u00e4ev\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/464\/kosmosehariduspaeva_banner.png\" "\\"kosmosehariduspaeva_banner.png\\"")
<\/p>\n<\/p>\n
Kosmoseharidusp\u00e4ev t\u00f5i noored l\u00e4hemale astronaudi elukutsele<\/strong><\/span><\/p>\n 1. juunil 2021<\/strong> toimus ESERO Eesti kosmoseharidusp\u00e4ev \u201eAstronaudi elukutse \u2013 miks, kes ja kuidas?\u201c<\/strong>, mis t\u00f5i noorteni p\u00f5neva sissevaate astronaudi elukutsesse, kosmoseuuringutesse ja v\u00f5imalustesse kosmosevaldkonnas.<\/p>\n Virtuaalselt toimunud kosmoseharidusp\u00e4ev pakkus osalejatele v\u00f5imalust saada vastuseid k\u00fcsimustele, mida astronaudiks p\u00fcrgimine tegelikult t\u00e4hendab, milliseid teadmisi ja oskusi kosmosevaldkonnas vaja l\u00e4heb ning milline n\u00e4eb v\u00e4lja elu ja t\u00f6\u00f6 Rahvusvahelises Kosmosejaamas. P\u00e4eva jooksul jagasid oma teadmisi ja kogemusi mitmed kosmosevaldkonnaga seotud inimesed ning arutleti selle \u00fcle, kuidas teadus, tehnoloogia ja inimesed \u00fcheskoos kosmoseuuringuid edasi viivad.<\/p>\n Otse\u00fchendus kosmosesse<\/strong><\/span><\/p>\n Kosmoseharidusp\u00e4eva \u00fcheks k\u00f5rghetkeks oli otse\u00fchendus Rahvusvahelise Kosmosejaamaga (ISS)<\/strong>, kus Eestist saadetud k\u00fcsimustele vastas Euroopa Kosmoseagentuuri astronaut Thomas Pesquet<\/strong>. Selline v\u00f5imalus suhelda p\u00e4riselt kosmoses viibiva astronaudiga oli 2021. aastal vaid v\u00e4hestel riikidel, nende seas ka Eestil.<\/p>\n Eestist esitasid k\u00fcsimusi Viimsi G\u00fcmnaasiumi f\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja Ingrid R\u00f5igas<\/strong> ning V\u00e4\u00e4tsa kooli tehnoloogia- ja f\u00fc\u00fcsika\u00f5petaja ning kosmosekoolide v\u00f5rgustiku eestvedaja Jonas Nahkor<\/strong>. K\u00fcsimused olid koostatud Eesti noorte saadetud k\u00fcsimuste p\u00f5hjal ning puudutasid nii astronaudi elu ja t\u00f6\u00f6d, Alfa-missiooni kui ka kestlikku arengut.<\/p>\n Lisaks otse\u00fchendusele sai p\u00e4eva jooksul kuulata mitmeid huvitavaid ettekandeid. Oma teadmisi ja kogemusi jagasid teiste seas Euroopa Kosmoseagentuuris t\u00f6\u00f6tav Gertrud Talvik<\/strong> ning arst-piloot Ivar Parmas<\/strong>, kes r\u00e4\u00e4kisid astronaudiks p\u00fcrgimisest ja kosmosevaldkonna erinevatest v\u00f5imalustest.<\/p>\n Kosmoseharidusp\u00e4ev n\u00e4itas, et astronaudi elukutse taga on palju enamat kui lihtsalt kosmosesse lendamine. See eeldab tugevaid teadmisi, mitmek\u00fclgseid oskusi, koost\u00f6\u00f6v\u00f5imet, uudishimu ja valmisolekut pidevalt \u00f5ppida. Samuti avas s\u00fcndmus noortele laiemalt kosmosevaldkonna erinevaid tahke ning n\u00e4itas, et kosmoseuuringutesse panustavad v\u00e4ga erinevate erialade esindajad.<\/p>\n Thomas Pesquet ja Alfa-missioon<\/strong><\/span><\/p>\n Kosmoseharidusp\u00e4eva ajal viibis Thomas Pesquet Rahvusvahelises Kosmosejaamas oma teisel kosmoselennul. Pesquet startis 23. aprillil 2021<\/strong> Floridast SpaceX-i kosmoselaeval Crew Dragon<\/strong>, et osaleda ligikaudu kuus kuud kestval missioonil ISS-i pardal. Missioon kandis nime Alfa<\/strong> ning selle jooksul tegelesid Pesquet ja tema kolleegid mitmesuguste teaduskatsete, tehnoloogiliste uuringute ja kosmosejaama s\u00fcsteemide arendamisega.<\/p>\n Pesquet\u2019 missioon oli oluline ka kosmoselendude tehnoloogilise arengu seisukohalt. Ta oli esimene Euroopa astronaut, kes j\u00f5udis orbiidile SpaceX-i Crew Dragoni kosmoselaevaga. Missioonil kasutati SpaceX-i Falcon 9<\/strong> raketti, mille esimene aste oli taaskasutatav, ning ka Crew Dragon oli kavandatud korduvkasutatavana. See t\u00f5i missiooni keskmesse muu hulgas k\u00fcsimuse, kuidas muuta kosmoselende ja kosmosetehnoloogiaid tulevikus t\u00f5husamaks ning kestlikumaks.<\/p>\n Kestlik areng oli oluline teema ka Alfa-missiooni s\u00fcmboolikas. Missiooni embleemil kasutati \u00dcRO kestliku arengu eesm\u00e4rkide<\/strong> v\u00e4rve, tuues esile teaduse ja tehnoloogia rolli \u00fcleilmsete probleemide lahendamisel. Ka Euroopa Kosmoseagentuur peab kestlikku arengut oluliseks ning kosmosetehnoloogiaid kasutatakse \u00fcha enam Maa keskkonna j\u00e4lgimiseks, kliimamuutuste m\u00f5istmiseks ja meie planeedi paremaks kaitsmiseks.<\/p>\n Kosmoseharidusp\u00e4eva eel oli Eesti noortel v\u00f5imalus saata Thomas Pesquet\u2019le oma k\u00fcsimusi. K\u00f5igi esitatud k\u00fcsimuste hulgast valiti v\u00e4lja k\u00fcsimused, mille esitasid 1. juunil toimunud otse\u00fchenduse ajal Eesti \u00f5petajad. Nii said noored v\u00f5imaluse saada vastuseid otse inimeselt, kes viibis samal hetkel Maast sadade kilomeetrite k\u00f5rgusel Rahvusvahelises Kosmosejaamas.<\/p>\n Otse\u00fchendus Thomas Pesquet\u2019ga muutis kosmoseharidusp\u00e4eva eriliseks ning t\u00f5i kosmose noortele s\u00f5na otseses m\u00f5ttes l\u00e4hemale. P\u00e4ev andis v\u00f5imaluse vaadata kaugemale astronaudi ametist ning m\u00f5elda sellele, millist rolli m\u00e4ngivad teadus, tehnoloogia, innovatsioon ja erinevate valdkondade spetsialistid kosmoseuuringutes ja meie tuleviku kujundamisel.<\/p>\n Kosmoseharidusp\u00e4ev \u201eAstronaudi elukutse \u2013 miks, kes ja kuidas?\u201c<\/strong> oli inspireeriv kohtumine teaduse, kosmose ja inimestega, kes aitavad meil m\u00f5ista nii maailmaruumi kui ka meie enda planeeti.<\/p>\n \u00a0<\/p>\n Vaata \u00fcrituse kokkuv\u00f5tet<\/strong><\/span><\/span><\/span> <\/strong><\/p>\n <\/p>\n\t\t\t \n\t\t\t