{"id":40,"date":"2024-04-04T06:47:04","date_gmt":"2024-04-04T03:47:04","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/gumnaasium\/"},"modified":"2024-12-13T10:47:50","modified_gmt":"2024-12-13T08:47:50","slug":"gumnaasium","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/gumnaasium\/","title":{"rendered":"G\u00fcmnaasium"},"content":{"rendered":"

Kepleri seadused: orbiidil liikuvate kehade kiirus ja aeg<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n

\"Illustratsioon:Planeetide, komeetide ja teiste taevakehade orbiitide m\u00f5istmiseks on vaja uurida, kuidas gravitatsiooni ja objekti kiiruse koosm\u00f5jul objekti orbiit kujuneb. \u00d5pilaste hulgas valitseb sageli eksiarvamus, et planetaarsed orbiidid on ringikujulised. Siinne praktiline t\u00f6\u00f6 \u00f5petab objekti kiiruse ajast s\u00f5ltuvuse graafikuid koostama. See n\u00e4itab, kuidas P\u00e4ikese \u00fcmber elliptilisel orbiidil liikuva objekti kiirus muutub. Lisaks uurime ellipsite geomeetriat ja nende s\u00f5ltuvust P\u00e4ikeses\u00fcsteemi f\u00fc\u00fcsikalistest parameetritest.<\/p>\n

Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/a><\/strong><\/p>\n

\n

Kasvuhooneefekt ja selle tagaj\u00e4rjed: uurides kliimasoojenemist<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n

\"Illustratsioon:kasvuhooneefekt\"See tegevuste kogumik sisaldab praktilisi eksperimente ja satelliidipiltide t\u00f5lgendamist, et paremini m\u00f5ista kliimasoojenemise \u00fcldisi m\u00f5jusid. Tegevuses 1 valmistavad \u00f5pilased mudeli demonstreerimaks kasvuhooneefekti, n\u00e4idates kuidas k\u00f5rgem s\u00fcsihappegaasi (CO2<\/sub>) tase t\u00e4hendab k\u00f5rgemat temperatuuri. Eksperimenti t\u00e4iendab satelliidipiltide anal\u00fc\u00fcs, kus on n\u00e4ha erinevate perioodide Maa CO2<\/sub> tasemeid. Seej\u00e4rel hangivad \u00f5pilased teadmisi m\u00f5ningatest tagaj\u00e4rgedest, mis kaasnevad tugevnenud kasvuhooneefektiga \u2013 j\u00e4\u00e4 sulamine ning muutuvad albeedo v\u00e4\u00e4rtused.<\/p>\n

Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/a><\/strong><\/p>\n

\n

Merej\u00e4\u00e4 kosmosest vaadatuna: uurides Arktika merej\u00e4\u00e4d ning selle seost kliimaga<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n

\"Illustratsioon:merej\u00e4\u00e4Selles tegevuste kogumikus uurivad \u00f5pilased Arktika merej\u00e4\u00e4d. Esmalt kogevad nad vahetult, mis juhtub, \u201ekui ookean j\u00e4\u00e4tub\u201c. Seej\u00e4rel kasutavad nad satelliidipilte, et anal\u00fc\u00fcsida merej\u00e4\u00e4 kontsentratsiooni ja ulatust ning nende parameetrite muutumist viimaste aastak\u00fcmnete jooksul. Nad \u00f5pivad, millistes maailma paikades v\u00f5ib leida merej\u00e4\u00e4d ning anal\u00fc\u00fcsivad v\u00e4rskeid ning pikemaajalisi satelliidiandmeid Arktika merej\u00e4\u00e4 kontsentratsiooni kohta. See tegevus puudutab \u00fchte olulisemat indikaatorit, mis teadlastel kliimamuutuste ning selle v\u00f5imalike tagaj\u00e4rgede uurimiseks olemas on.<\/p>\n

Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/a><\/strong><\/p>\n

\n

Tutvume arduinoga<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n

\"Arduino_pilt\"\u00d5pilased \u00f5pivad kasutama tehnoloogiaid, mis on kasutusel kosmoses l\u00e4bi Arduino seadme. Nad ehitavad vooluringe, mille abil valgusdioode vilkuma panna ning temperatuuri, r\u00f5hku ja k\u00f5rgust m\u00f5\u00f5ta. \u00d5pilased tutvuvad programmeerimise algt\u00f5dedega C++ keeles Arduino IDE (integreeritud arenduskeskkond) tarkvara abil. K\u00e4esolevad tegevused on heaks l\u00e4htepunktiks, et tulevikus osaleda CanSat v\u00f5istlusel.<\/p>\n

Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/a><\/strong><\/p>\n

\n

Kas elu on v\u00f5imalik maav\u00e4listes keskkondades?<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n

\"Illustratsioon: Selles tegevuses arutlevad \u00f5pilased, kas Maa ekstreemsetes tingimustes eksisteeriv elu suudaks veel kuskil P\u00e4ikeses\u00fcsteemis ellu j\u00e4\u00e4da. \u00d5pilased uurivad P\u00e4ikeses\u00fcsteemi erinevate paikade omadusi. Seej\u00e4rel p\u00fcstitavad nad faktikaartide abil h\u00fcpoteese, millised ekstremofiilid v\u00f5iksid ellu j\u00e4\u00e4da erinevates maav\u00e4listes keskkondades.<\/p>\n

Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/a> <\/strong><\/p>\n

\n

Energia veest: kuidas toota hapnikku ja vesinikku Kuul<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n

\"KuidasKirjeldatud kolme tegevuse kaudu tutvuvad \u00f5pilased elektrokeemiaga. Esimese tegevuse k\u00e4igus ehitavad nad Volta samba \u2013 lihtsa aku. See leiutis t\u00e4histas elektrokeemia algust. Seej\u00e4rel uurivad \u00f5pilased elektrol\u00fc\u00fcsi. Elektrol\u00fc\u00fcsis kasutatakse elektrivoolu, et jagada vesi algkomponentideks: vesinikuks ja hapnikuks. Neid saab kasutada kosmoselaevade raketik\u00fctustena ja\/v\u00f5i meeskonnale hapniku tootmiseks. \u00d5pilased uurivad ja kasutavad k\u00fctuseelementi.<\/p>\n

Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/a><\/strong><\/p>\n

\n

CanSati ehitamisega alustamine: p\u00f5himissiooni juhend<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n

\"cansati_ehitamisega_alustamine\"See moodul kirjeldab CanSati p\u00f5himissiooni peamiseid tunnuseid. P\u00f5himissioonil peavad meeskonnad m\u00f5\u00f5tma temperatuuri ja r\u00f5hku ning edastama andmed oma maajaama. \u00d5pilased saavad teada, kuidas erinevad andurid, mida nad saavad kasutada teineteisest erinevad ja millised v\u00e4ljakutsed neid p\u00f5himissiooni l\u00e4biviimisel ees ootavad. Moodul on v\u00e4lja t\u00f6\u00f6tatud koosk\u00f5las erinevate juhenditega, et toetada kogu CanSati missiooni.<\/p>\n

Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/a><\/strong><\/p>\n

\n

Kujundage oma langevari: juhend CanSati ohutuks maandumiseks<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n

\"cansati_ohutuks_maandumiseks\"See juhend annab \u00f5pilastele l\u00fchikese \u00fclevaate erinevatest olemasolevatest v\u00f5imalustest CanSati langevarju ehitamiseks. \u00d5pilased \u00f5pivad tundma langevarjude p\u00f5hif\u00fc\u00fcsikat ja nende disaini ning kuidas oma CanSati kiirust kontrollida.<\/p>\n

Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/a><\/strong><\/p>\n

\n

Maandumine Kuule: kuumaanduri disainimine<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n

\"maandumine_kuule\"Selles tegevuste plokis \u00f5pilased disainivad ja ehitavad maandumise mooduli, et tagada meeskonna (egg-naudi vormis) turvaline saabumine Kuule. Nad uurivad, milliseid erinevaid tegureid (v\u00f5rreldes Maaga) tuleks Kuule maandumisel arvesse v\u00f5tta. Kuumaanduri projekteerimisel peavad \u00f5pilased v\u00f5tma arvesse riskitegureid ja koostama eelarve.<\/p>\n

Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/a><\/strong><\/p>\n

\n

\"peale_tormi\"Peale tormi: orkaan Matthew trajektoori kaardistamine ja m\u00f5jude hindamine<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n

Orkaanide uurimiseks v\u00f5etakse n\u00e4itena Matthew orkaan ning kaardistatakse kaugseire rakenduste abil selle trajektoor ning hinnatakse purustuste m\u00f5ju. \u00d5pilased saavad teada, kuidas orkaan areneb ja millist m\u00f5ju v\u00f5ib ekstreemne ilm \u00fchiskonnale avaldada. \u00d5pilased v\u00f5rdlevad selleks satelliidipilte.<\/span><\/span><\/span> Tegevuse v\u00f5ib l\u00f5pule viia kas iseseisva t\u00f6\u00f6na IKT vahenditega v\u00f5i n\u00e4iteks koos arutledes klassiruumis.<\/span><\/p>\n

Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/a><\/strong><\/p>\n

\n

Energia p\u00e4ikesevalgusest<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n

\"energia_paikesevalgusest\"\u00d5pilased tutvuvad kahe olulise p\u00e4ikeseelementide disainiga seotud m\u00f5istega: p\u00f6\u00f6rdruudu seaduse ning langemisnurgaga. \u00d5pilased viivad l\u00e4bi kaks lihtsat uurimust kasutades p\u00e4ikeseelementi (fotogalvaanilist rakku) ja valguseallikat. Esiteks m\u00f5\u00f5davad nad kuidas p\u00e4ikeseelemendi toodetud v\u00f5imsus s\u00f5ltub valgusallika kaugusest ja p\u00fc\u00fcavad eksperimentaalselt t\u00f5estada p\u00f6\u00f6rdruudu seadust valguse intensiivsuse n\u00e4itel. Seej\u00e4rel viivad \u00f5pilased l\u00e4bi teise katse, kus nad uurivad p\u00e4ikeseelemendi v\u00e4ljundv\u00f5imsuse s\u00f5ltuvust langemisnurgast. L\u00f5puks rakendavad nad neid m\u00f5isteid tegelike ESA kosmosemissioonide juures.<\/p>\n

Laadi alla juhendmaterjal \u00f5petajale<\/a><\/strong><\/p>\n

Laadi alla juhend \u00f5pilasele<\/a><\/strong><\/p>\n

\n

\"vee_ammutamine_kuu_pinnasest.png\"Vee ammutamine Kuu pinnasest<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n

Selles \u00f5ppematerjalis \u00f5pitakse aine olekuid ja \u00fcleminekuid nende vahel, n\u00e4itena kasutatakse vett Kuul peal. Erinevusi vee olekute \u00fcleminekutes Kuul ja Maal anal\u00fc\u00fcsitakse r\u00f5hu ja temperatuuri graafiku abil. \u00d5pilased v\u00f5rdlevad kahte erinevat meetodit vee saamiseks Kuu pinnasest. \u00d5pilastele antakse eelnevalt ettevalmistatud Kuu pinnasega sarnased t\u00fckid, et v\u00f5rrelda destilleerimise ja filtreerimise efektiivsust Maal ja Kuul.<\/p>\n

Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/a><\/strong><\/p>\n

\n

\"infrapuna\"Infrapuna veebikaamera h\u00e4kkimine<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n

\u00d5ppematerjali tegevused aitavad \u00f5pilastel tundma \u00f5ppida elektromagnet-spektrit ja vaadelda odava muudetud veebikaamera abil infrapunakiirgust. See annab hea aluse arutlemiseks, kuidas kasutada infrapunakiirgust teabe saamiseks, mis ei ole k\u00e4ttesaadav n\u00e4htava valguse abil. \u00d5pilased anal\u00fc\u00fcsivad ka satelliidipilte, mis aitab neil m\u00f5ista, miks on kasulik infrapuna spektrialas \u201en\u00e4ha\u201c.<\/p>\n

Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/a><\/strong><\/p>\n

\n

\"3_2_1_start\"3\u20262\u20261 \u00f5hkut\u00f5us! Ehitame oma paberraket<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n

\u00d5ppematerjali tegevused \u00d5pilased projekteerivad ehitavad ja lennutavad oma paberraketti. Nad saavad teada, mida on vaja teha, et rakett oleks stabiilne ning \u00f5pivad arvestama raketi teekonda ja kiirust. Nad saavad teada ka, kui suur peab olema raketi kiirus Maalt lahkumiseks ning avastavad, miks Kuul on potentsiaali olla h\u00fcppelauaks edasiste kosmoseuuringute jaoks. L\u00f5puks arvutavad nad oma raketi kiirenduse lennutamise hetkel ning asetavad selle G-j\u00f5u konteksti, mida raketi v\u00e4ljalennutamisel kogevad astronaudid.<\/p>\n

Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/a><\/strong><\/p>\n

\n

Raadio teel suhtlemine. Maajaama ja CanSati vaheline suhtlus.<\/strong><\/span><\/p>\n

\"\"Selles tegevuste plokis Selleks, et m\u00f5ista, kuidas appeased seadmed nagu mobiiltelefonid, ruuterid ja satelliidid, t\u00f6\u00f6tavad, peame m\u00f5istma, mis on raadiolained ja kuidas nende abil teavet edastada. Raadioside on meie CanSati \u00fcks t\u00e4htsamaid elemente. K\u00f5ik meie teadusliku eksperimendi jaoks vajalikud andmed saadetakse CanSatilt meie maajaama raadiolainete kaudu, kui CanSat on \u00fcles lennutatud.<\/p>\n

Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/a><\/strong><\/span><\/p>\n

\n

Planeedi pulsi m\u00f5\u00f5tmine (raskusastmelt 14-16-aastastele)<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n

\u00d5ppematerjalis antakse \u00fclevaade sellest, kuidas andurid andmeid koguvad ja kuidas satelliidi orbiidist s\u00f5ltub \u00fcksikasjaliku info saadavus. <\/span><\/span>Tutvustatakse kaugseire kontseptsioone ja otsitakse vastust k\u00fcsimusele, milliseid satelliite ja andureid eri rakenduste uurimiseks kasutada. <\/span><\/span>Uuritakse erinevate tegurite m\u00f5ju satelliidipildi n\u00e4htavatele detailidele. <\/span><\/span>\u00d5pilased uurivad veebirakenduse <\/span><\/span>\u201eClimate from Space\u201c abil eri kliimamuutujaid El Ni\u00f1o ja La Ni\u00f1a n\u00e4htuste ajal.<\/span><\/span><\/p>\n

Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/strong><\/a><\/p>\n

\n

Kosmosekarud. Laborikogemus loimuritega<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n

\u00d5pilased uurivad loimurite (nimetatakse vahel ka veekarudeks) elluj\u00e4\u00e4misv\u00f5imet. K\u00f5igepealt uuritakse, kuidas saab veekarusid koguda ja milliseid \u00e4\u00e4rmuslikke tingimusi saab laboris simuleerida. Seej\u00e4rel panevad \u00f5pilased loimurid nendesse \u00e4\u00e4rmuslikesse tingimustesse ja vaatavad, millistes tingimustes suudavad loimurid ellu j\u00e4\u00e4da. Eesm\u00e4rk on testida loimurite vastupidavust \u00e4\u00e4rmuslikes tingimustes, mis on omased ka kosmosele. Enne selle tegevuse alustamist soovitame l\u00e4bida \u00f5ppematerjali \u00e4\u00e4rmuslike tingimuste kohta (Elu v\u00f5imalikkus kosmose \u00e4\u00e4rmuslikes tingimustes<\/em>).<\/span><\/span><\/p>\n

Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/strong><\/a><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kepleri seadused: orbiidil liikuvate kehade kiirus ja aeg Planeetide, komeetide ja teiste taevakehade orbiitide m\u00f5istmiseks on vaja uurida, kuidas gravitatsiooni ja objekti kiiruse koosm\u00f5jul objekti orbiit kujuneb. \u00d5pilaste hulgas valitseb sageli eksiarvamus, et planetaarsed orbiidid on ringikujulised. Siinne praktiline t\u00f6\u00f6 …<\/p>\n","protected":false},"author":241,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-40","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/users\/241"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=40"}],"version-history":[{"count":6,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1403,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/40\/revisions\/1403"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=40"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}