![\"Kasvuhooneefekti](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/464\/kasvuhooneefekti_moistmine.jpg\" "\\"kasvuhooneefekti_moistmine.jpg\\"")
<\/p>\n<\/p>\n
Maa atmosf\u00e4\u00e4ri katte all: kasvuhooneefekti m\u00f5istmine<\/span><\/strong><\/p>\n \u00d5pilased loovad mudeli ja anal\u00fc\u00fcsivad videot, et m\u00f5ista kasvuhooneefekti ja kasvuhoonegaaside taseme t\u00f5usu tagaj\u00e4rgi.<\/p>\n Laadi \u00f5ppematejal alla<\/a><\/strong><\/p>\n \u00d5pilastel on v\u00f5imalus n\u00e4ha, kuidas Maa paistab kosmosest ja seda v\u00f5rrelda Maa peal tehtud piltidega. Neil tuleb kokku viia Maa pealt, rahvusvahelisest kosmosejaamast ja satelliitidelt tehtud pildid. Piltidel on kujutatud silmapaistvaid geograafilisi objekte nagu m\u00e4ed, j\u00e4rved, j\u00f5ed, linnad, saared ja k\u00f5rbed.<\/p>\n Laadi alla juhendmaterjal \u00f5petajale<\/strong><\/a><\/p>\n Laadi alla \u00f5pilase t\u00f6\u00f6leht<\/strong><\/a><\/p>\n Kasvuhooneefekt ja selle tagaj\u00e4rjed: uurides kliimasoojenemist<\/span><\/strong><\/p>\n Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/a><\/strong><\/p>\n Merej\u00e4\u00e4 kosmosest vaadatuna: uurides Arktika merej\u00e4\u00e4d ning selle seost kliimaga<\/span><\/strong><\/p>\n Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/a><\/strong><\/p>\n Orkaanide uurimiseks v\u00f5etakse n\u00e4itena Matthew orkaan ning kaardistatakse kaugseire rakenduste abil selle trajektoor ning hinnatakse purustuste m\u00f5ju. \u00d5pilased saavad teada, kuidas orkaan areneb ja millist m\u00f5ju v\u00f5ib ekstreemne ilm \u00fchiskonnale avaldada. \u00d5pilased v\u00f5rdlevad selleks satelliidipilte.<\/span><\/span><\/span> Tegevuse v\u00f5ib l\u00f5pule viia kas iseseisva t\u00f6\u00f6na IKT vahenditega v\u00f5i n\u00e4iteks koos arutledes klassiruumis.<\/span><\/p>\n Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/a><\/strong><\/p>\n Veeringe<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n \u00d5pilased \u00f5pivad tundma veeringet, mullas oleva vee k\u00e4itumist ning selle tundlikkust muutustele. Esimeses tegevuses kasutatakse veeringe kujutamiseks lumehelbe lugu. Praktiliste tegevuste kogum v\u00f5imaldab \u00f5pilastel l\u00e4hemalt uurida aurustumise ja kondenseerumise protsessi vee ja mulla pinnalt. Viimases tegevuses kasutavad \u00f5pilased t\u00f5elisi satelliidiandmeid, et uurida mullaniiskuse muutusi kogu maailmas.<\/p>\n Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/strong><\/a><\/p>\n Planeedi pulsi m\u00f5\u00f5tmine (raskusastmelt 11-14-aastastele)<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n \u00d5ppematerjalis tutvustatakse, kuidas kasutatakse meie planeedi j\u00e4lgimiseks erinevaid elektromagnetkiirguse t\u00fc\u00fcpe. <\/span><\/span>Esimeses tegevuses vaadeldakse elektromagnetspektri piirkondi ja kirjeldatakse, kuidas neid Maa seires kasutatakse. <\/span><\/span>Teises tegevuses tegeletakse valev\u00e4rvikujutiste loomisega ja uuritakse, kus selliseid kujutisi kasutatakse. <\/span><\/span>Viimases tegevuses koostavad \u00f5pilased valev\u00e4rvipiltide teadmiste p\u00f5hjal \u00fcksikasjaliku \u00fclevaate suure \u00fcleujutuse v\u00f5i p\u00f5ua kohta.<\/span><\/span><\/p>\n Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/strong><\/a><\/p>\n Planeedi pulsi m\u00f5\u00f5tmine (raskusastmelt 14-16-aastastele)<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n \u00d5ppematerjalis antakse \u00fclevaade sellest, kuidas andurid andmeid koguvad ja kuidas satelliidi orbiidist s\u00f5ltub \u00fcksikasjaliku info saadavus. <\/span><\/span>Tutvustatakse kaugseire kontseptsioone ja otsitakse vastust k\u00fcsimusele, milliseid satelliite ja andureid eri rakenduste uurimiseks kasutada. <\/span><\/span>Uuritakse erinevate tegurite m\u00f5ju satelliidipildi n\u00e4htavatele detailidele. <\/span><\/span>\u00d5pilased uurivad veebirakenduse <\/span><\/span>\u201eClimate from Space\u201c abil eri kliimamuutujaid El Ni\u00f1o ja La Ni\u00f1a n\u00e4htuste ajal.<\/span><\/span><\/p>\n Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/strong><\/a><\/p>\n Kosmosekarud. Laborikogemus loimuritega<\/strong><\/span><\/p>\n \u00d5pilased uurivad loimurite (nimetatakse vahel ka veekarudeks) elluj\u00e4\u00e4misv\u00f5imet. K\u00f5igepealt uuritakse, kuidas saab veekarusid koguda ja milliseid \u00e4\u00e4rmuslikke tingimusi saab laboris simuleerida. Seej\u00e4rel panevad \u00f5pilased loimurid nendesse \u00e4\u00e4rmuslikesse tingimustesse ja vaatavad, millistes tingimustes suudavad loimurid ellu j\u00e4\u00e4da. Eesm\u00e4rk on testida loimurite vastupidavust \u00e4\u00e4rmuslikes tingimustes, mis on omased ka kosmosele.\u00a0Enne selle tegevuse alustamist soovitame l\u00e4bida \u00f5ppematerjali \u00e4\u00e4rmuslike tingimuste kohta (Elu v\u00f5imalikkus kosmose \u00e4\u00e4rmuslikes tingimustes<\/em>).<\/span><\/span><\/p>\n Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/strong><\/a><\/p>\n Uurime \u00f5husaastet<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n See juhtumiuuring tegeleb \u00f5husaaste ja kliima teemadega. \u00d5pilased uurivad, kuidas transport m\u00f5jutab \u00f5husaastet ja kliimamuutusi. T\u00f6\u00f6lehel on soovitused \u00f5petajale, kuidas t\u00f6\u00f6d l\u00e4bi viia ning milliseid andmeid anal\u00fc\u00fcsida. L\u00fchikese juhtumiuuringu \u00fclesandeid ja soovitusi v\u00f5ib \u00f5petaja vajadusel muuta. Juhtumiuuring ei ole m\u00f5eldud \u00f5pilasele \u00fcksinda kasutamiseks, \u00f5petaja juhendamine ja selgitused on olulised.<\/p>\n Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/strong><\/a><\/p>\n Uurime lund<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n See juhtumiuuring tegeleb lume ja kliima teemadega. \u00d5pilased uurivad seoseid lumesaju, lumikatte ja kliimamuutuste vahel. T\u00f6\u00f6lehel on soovitused \u00f5petajale, milliseid andmeid v\u00f5iksid \u00f5pilased koguda ja anal\u00fc\u00fcsida. L\u00fchikese juhtumiuuringu \u00fclesandeid ja soovitusi v\u00f5ib \u00f5petaja vajadusel muuta. Juhtumiuuringu juurde k\u00e4ib \u00f5petajajuhend (inglise keeles)<\/a>.<\/p>\n Laadi \u00f5ppematerjal alla<\/strong><\/a><\/p>\n Uurime vee kvaliteeti<\/span><\/strong><\/span><\/span><\/p>\n See juhtumiuuring on p\u00fchendatud vee kvaliteedi teemale. \u00d5pilased uurivad, kuidas kliimamuutused v\u00f5ivad m\u00f5jutada j\u00e4rve vee kvaliteeti ts\u00fcanobakterite (sinivetikate) osas. T\u00f6\u00f6lehel on soovitused \u00f5petajale selle kohta, milliseid andmeid v\u00f5iksid \u00f5pilased koguda ja anal\u00fc\u00fcsida. L\u00fchikese juhtumiuuringu \u00fclesandeid ja soovitusi v\u00f5ib \u00f5petaja vajadusel muuta. Juhtumiuuringu juurde k\u00e4ib \u00f5petajajuhend (inglise keeles)<\/a>.<\/p>\n
\n![\"\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/464\/Maa_pealt_ja_kosmosest_pilt-150x150.jpg\")
Maa pealt ja taevast<\/span><\/strong><\/p>\n
\n![\"Illustratsioon:kasvuhooneefekt\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/464\/kaas.png\" "\\"kasvuhooneefekt.png\\"")
See tegevuste kogumik sisaldab praktilisi eksperimente ja satelliidipiltide t\u00f5lgendamist, et paremini m\u00f5ista kliimasoojenemise \u00fcldisi m\u00f5jusid. Tegevuses 1 valmistavad \u00f5pilased mudeli demonstreerimaks kasvuhooneefekti, n\u00e4idates kuidas k\u00f5rgem s\u00fcsihappegaasi (CO2<\/sub>) tase t\u00e4hendab k\u00f5rgemat temperatuuri. Eksperimenti t\u00e4iendab satelliidipiltide anal\u00fc\u00fcs, kus on n\u00e4ha erinevate perioodide Maa CO2<\/sub> tasemeid. Seej\u00e4rel hangivad \u00f5pilased teadmisi m\u00f5ningatest tagaj\u00e4rgedest, mis kaasnevad tugevnenud kasvuhooneefektiga \u2013 j\u00e4\u00e4 sulamine ning muutuvad albeedo v\u00e4\u00e4rtused.<\/p>\n
\n![\"Illustratsioon:merej\u00e4\u00e4](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/464\/kaas-1.png\" "\\"merejaa.png\\"")
Selles tegevuste kogumikus uurivad \u00f5pilased Arktika merej\u00e4\u00e4d. Esmalt kogevad nad vahetult, mis juhtub, \u201ekui ookean j\u00e4\u00e4tub\u201c. Seej\u00e4rel kasutavad nad satelliidipilte, et anal\u00fc\u00fcsida merej\u00e4\u00e4 kontsentratsiooni ja ulatust ning nende parameetrite muutumist viimaste aastak\u00fcmnete jooksul. Nad \u00f5pivad, millistes maailma paikades v\u00f5ib leida merej\u00e4\u00e4d ning anal\u00fc\u00fcsivad v\u00e4rskeid ning pikemaajalisi satelliidiandmeid Arktika merej\u00e4\u00e4 kontsentratsiooni kohta. See tegevus puudutab \u00fchte olulisemat indikaatorit, mis teadlastel kliimamuutuste ning selle v\u00f5imalike tagaj\u00e4rgede uurimiseks olemas on.<\/p>\n![\"peale_tormi\"](\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/464\/peale_tormi.png\" "\\"peale_tormi.png\\"")
Peale tormi: orkaan Matthew trajektoori kaardistamine ja m\u00f5jude hindamine<\/span><\/strong><\/p>\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n
\n