{"id":1355,"date":"2024-11-19T11:39:20","date_gmt":"2024-11-19T09:39:20","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/?page_id=1355"},"modified":"2024-12-13T14:11:59","modified_gmt":"2024-12-13T12:11:59","slug":"linnutee-taht-2023","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/linnutee-taht-2023\/","title":{"rendered":"Linnutee T\u00e4hele Ingrid R\u00f5igasele meeldib k\u00fcsida \u201eMiks?\u201c"},"content":{"rendered":"

<\/p>\n\n\n

16.<\/strong> teaduskommunikatsiooni konverentsil andsid Tartu \u00dclikooli Tartu observatoorium ja ESERO Eesti esimest korda v\u00e4lja tunnustuse Linnutee T\u00e4ht. 2023. aastal p\u00e4lvis selle Ingrid R\u00f5igas.<\/strong><\/p>\n

Hiiumaalt p\u00e4rit Ingrid t\u00f6\u00f6tab praegu Viimsi G\u00fcmnaasiumis f\u00fc\u00fcsika \u00f5petajana. Ta armastab k\u00fcpsetada, kuid ta ise kooki ei s\u00f6\u00f6 ning maiustamisega aitavad tema pereliikmed. T\u00e4nu allveesukeldumise litsentsile v\u00f5ib Ingrid k\u00e4ia kuni 30 m s\u00fcgavusel vee all, kus tunneb end nii h\u00e4sti, et sinna p\u00e4\u00e4semiseks on ta n\u00f5us l\u00fchikest aega kannatama isegi vee peal loksumist ning trotsima vettemineku k\u00f5hedust. Ta on l\u00e4binud ratsutamise alg\u00f5petuse ning praegu ta kogub hoogu, et selle hobiga j\u00e4tkata. Viimsi \u00f5petajate naisr\u00fchmaga harrastab ta Agne Kurrikoff-Hermani juhendamisel rahvatantsu ja ta on k\u00e4inud viimased kolm aastat tantsupeol oma noorema lapse tantsur\u00fchma saatjaks.\u00a0Uurisin, et kuidas Ingrid f\u00fc\u00fcsika juurde j\u00f5udis ning milline on tema tutvus kosmosega.\u00a0<\/p>\n

\"\"Mida t\u00e4hendab Sinu jaoks Linnutee T\u00e4ht? Kes v\u00f5i mis v\u00f5iks olla Linnutee T\u00e4ht? Millisele ettev\u00f5tmisele Sa ise sellise preemia annaksid?<\/strong>\u00a0<\/p>\n

Kui \u00f6elda kellegi kohta t\u00e4ht, tuleb kohe silme ette s\u00e4ra. See inimene peab sisemiselt s\u00e4rama, tal peab olema midagi endast anda, see peab k\u00f5igile v\u00e4lja paistma \u2014 t\u00e4ht s\u00e4rab.\u00a0<\/p>\n

T\u00e4helt tuleb eluks vajalik energia ja selle valguses oleks auhinna v\u00e4\u00e4riline inimene, kes on andnud elu uuele \u00fcritusele, tegevusele v\u00f5i kohale, mis j\u00e4\u00e4b pikemaks ajaks kestma. Oluline on v\u00f5ime noortes huvi \u00e4ratada, sest nemad peavad t\u00e4hevalgust ka edasi kandma. T\u00e4helt saadud energia annab noorele tiivad, kes jaksab, suudab, oskab liikuda edasi enda valitud rajal.\u00a0<\/p>\n

Millal Sina hakkasid teadvustama kosmose olemasolu?\u00a0<\/strong><\/p>\n

Teadmine kosmosest ja sellest, mis seal on, tuli teadlikult alles N\u00f5o Reaalg\u00fcmnaasiumi aegadel (umbes 1992.\u20141993. aastatel), kuna meil oli f\u00fc\u00fcsika k\u00f5rval eraldi ainena astronoomia, mida andis T\u00f5raverest Laurits Leedj\u00e4rv ja tema oma teistsuguse olemusega, kui sel ajal t\u00fc\u00fcpiline \u00f5petaja oli, j\u00e4i meelde, tema r\u00e4\u00e4gitu tekitas huvi. Temalt j\u00e4\u00e4b vist elu l\u00f5puni meelde lause, kuidas j\u00e4tta meelde t\u00e4he spektriklasse (Oh Be A Fine Girl, Kiss Me<\/em>), \u00f5petan seda n\u00fc\u00fcd edasi oma \u00f5pilastele. Seega \u00f5petaja isiksus m\u00e4\u00e4rab palju. Meil olid ka kohustuslikud vaatlused T\u00f5raveres, kus k\u00e4isime rongiga ja need on h\u00e4sti meelde j\u00e4\u00e4nud hilis\u00f5htused seiklused. Umbes samasse aega j\u00e4\u00e4b kodus Hiiumaal \u00fcks augusti\u00f6\u00f6. Hiiumaal on hea taevast vaadelda, kogu lapsep\u00f5lve oli see v\u00f5imalus olemas, aga siis ei olnud teadmisi sellele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Sel \u00fchel augusti\u00f6\u00f6l oli aga eriliselt suur meteoorivool, lebasime 3 ajal \u00f6\u00f6sel Kassaris rannal seliti maas ja vaatasime taevast juba teadlikumalt. M\u00f6\u00f6dus 4\u20145 aastat, olin l\u00f5petanud Tartu \u00dclikooli f\u00fc\u00fcsika bakalaureuse \u00f5ppe ja alustanud Tallinna Tehnika\u00fclikoolis magistri\u00f5pet, kui kutsuti kooli f\u00fc\u00fcsika \u00f5petajaks ja kohe alguses sattusin kolleegidega T\u00f5raverre koolitusele. See oli veel enne Tartu observatooriumi peamaja remonti. Vastu v\u00f5ttis meid ikka Laurits Leedj\u00e4rv, kes siis oli juba observatooriumi juhiks saanud. Sellest hetkest olen j\u00e4\u00e4nud T\u00f5raveres k\u00e4ima ja kosmosest huvituma ning seda huvi \u00f5pilastega jagama. Kui tulid juurde k\u00fclastuskeskuse aktiiv\u00f5ppeprogrammid, kirjutasime need juba meie enda kooli \u00f5ppeprogrammidesse sisse KIKi rahastuse toel.\u00a0<\/p>\n

Miks on oluline uurida kosmost?<\/strong>\u00a0\u00a0<\/p>\n

Kosmose uurimisega k\u00e4ib alati kaasas k\u00fcsimus, miks selleks raha kulutada. Ega ei peagi. Kuid inimest iseloomustabki k\u00fcsimuse \u201emiks?\u201c esitamise v\u00f5ime ja see teeb elu huvitavaks ning viib meid arengus edasi. Kosmose uurimine on meie teadmiste ja v\u00f5imete piiril m\u00e4ngimine ehk me peame olema kogu aeg parem oma eilsest parimast. See on pingutus, mis v\u00f5tab aega, sisaldab ummikteid, kulutab finantse, aga sealt tilgub meie tavaellu p\u00e4ris palju kasulikku, mille leiutamise jaoks muidu v\u00e4ga ei oleks pingutatud. Kosmose valdkonnast on meie igap\u00e4evaellu j\u00f5udnud erinevates tingimustes vastupidavad materjalid, v\u00f5i eriomadustega materjalid, n\u00e4iteks sellised, mis midagi k\u00fclge ei v\u00f5ta. Samuti on hoogu saanud arvutite ja matemaatika ning teiste distsipliinide areng.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Peale selle aitab kosmose uurimine m\u00f5ista ajalugu. Kuidas vana aja inimesed n\u00e4gid taevast ja kuidas meie seda t\u00e4nap\u00e4eval m\u00f5istame. Mida t\u00e4psem on meie teadmiste raam praegu, seda paremini m\u00f5istame inimest ja loodust aegade tagant ning samamoodi aitab see m\u00f5ista, mis ootab meid ees. Arvan, et Maalt \u00e4ra kolimise ja kosmose koloniseerimise l\u00e4hiajal v\u00f5ime siiski j\u00e4tta ulmevaldkonda. \u00d5pime tundma ja m\u00f5istame seda, mis meil on.\u00a0L\u00f5puks on lihtsalt ilus vaadata, aga ka m\u00f5ista seda, mida vaatad.\u00a0<\/p>\n\n

\n\t\t\t\"\"\n\t\t
\n\t\t\t\t\t

F\u00fc\u00fcsika ise ei ole raske! F\u00fc\u00fcsika on lihtsalt v\u00e4ga mahukas ehk selle \u00f5ppimine on nagu pika plaaniga j\u00f5usaalis k\u00e4imine.\u00a0\u00a0\r\n<\/p>\n\t\t\n\t\t\t\t\t\n\t\t\t\tIngrid R\u00f5igas\n\t\t\t<\/cite>\n\t\t\t<\/div>\n<\/blockquote>\n\n\n

Miks on f\u00fc\u00fcsika Sinu jaoks huvitav? Mis Sind huvitab f\u00fc\u00fcsikas k\u00f5ige rohkem?<\/strong><\/p>\n

F\u00fc\u00fcsika ongi k\u00f5ik see, mis on meie \u00fcmber, kuidas see kedagi huvitada ei saa! Mulle v\u00e4ga meeldib Aigar Vaigu m\u00f5te, et kui sulle \u00fchiskonnas olevad seadused ei meeldi, mine poliitikasse ja sekku sellesse protsessi \u2014 see on kokkulepe. Kuid loodusseadusi muuta ei saa, need kehtivad s\u00f5ltumata meie tahtmisest, nendega tuleb arvestada ja seega oleks targem neid m\u00f5ista. Mulle meeldib k\u00fcsida \u201emiks?\u201c k\u00fcsimust. Loodusteadused on mulle kogu aeg meeldinud, meeldib nendel teemadel lugeda, luua seoseid, uurida juurde ja seda k\u00f5ike teistega jagada \u2014 v\u00e4ga inspireeriv on oma huvi jagada. Minu kitsam eriala \u00fclikoolist on biomeditsiinielektroonika ja -f\u00fc\u00fcsika. See ongi k\u00f5ige huvitavam osa f\u00fc\u00fcsikast \u2014 k\u00f5ik protsessid, seadused inimese peal. Eks minu \u00f5pilased saavad seda tunnis tunda, n\u00e4ited ikka inimese enda pealt, eriti elektri\u00f5petuses s\u00fcdame ja aju t\u00f6\u00f6, tuumaf\u00fc\u00fcsikas kiirguse m\u00f5ju, mehaanikas liigesed.\u00a0\u00a0<\/p>\n

\"\"Kellele on tarvis f\u00fc\u00fcsikat? Kui palju peaks iga\u00fcks teadma f\u00fc\u00fcsikast?\u00a0<\/strong><\/p>\n

Iga inimene v\u00f5iks ikka nii palju f\u00fc\u00fcsikat ehk siis loodust tunda, et endale viga ei teeks v\u00f5i m\u00f5ista, et looduse vastu pole m\u00f5tet v\u00f5idelda. \u00dctlen ka \u00f5pilastele, et oluline ei ole f\u00fc\u00fcsikat osata, vaid nautida looduse tundma\u00f5ppimist, protsessi, kus sa m\u00f5istad, et f\u00fc\u00fcsika on k\u00f5ikjal \u2013 tunne huvi! Igap\u00e4evaselt ei pea ka inimene f\u00fc\u00fcsikat oskama, kuid loogiline m\u00f5tlemisoskus oleks v\u00e4ga abiks. Kui k\u00e4ime j\u00f5usaalis lihaseid treenimas, siis ei tohi unustada, et aju on ka lihas, mis vajab oma treeningut. Selleks on \u00f5ppimine. \u00d5ppimine on raske t\u00f6\u00f6, aga nii peabki olema. F\u00fc\u00fcsika ise ei ole raske! F\u00fc\u00fcsika on lihtsalt v\u00e4ga mahukas ehk selle \u00f5ppimine on nagu pika plaaniga j\u00f5usaalis k\u00e4imine.\u00a0\u00a0<\/p>\n

Millistest muutustest unistad Eesti f\u00fc\u00fcsikahariduses?\u00a0<\/strong><\/p>\n

Olen ebaoriginaalne ja \u00fctlen, et f\u00fc\u00fcsikatundide arv v\u00f5iks olla suurem. Meie v\u00e4ga tehnoloogilises maailmas j\u00e4\u00e4b j\u00e4rjest v\u00e4hemaks neid, kes oskavad leiutada, toota, hooldada, kuid tehnikat kasutada soovivad k\u00f5ik ja rumal kasutaja on ohtlik, esmalt endale, kuid suurte energiate korral ka teisele. F\u00fc\u00fcsika \u00f5ppematerjalide alla v\u00f5iks automaatselt kuuluda ka katsekomplektid, mida kool saab ise valida ja normaalhinnaga tellida nagu \u00f5pikuidki. Koolides kasvab praegu peale noorte \u00f5petajate seltskond, kes tahavad oma huvi noortega jagada. Me ei tohi seda tahet noortelt \u00e4ra v\u00f5tta ainu\u00fcksi sellega, et ei ole raha \u00f5ppevahendeid osta v\u00f5i kellelgi polegi olnud aega ega v\u00f5imalusi neid v\u00e4lja m\u00f5elda.\u00a0<\/p>\n

Kuidas soovitaksid f\u00fc\u00fcsika tunnile l\u00e4heneda \u00f5pilastel, kelle jaoks f\u00fc\u00fcsika on raske ning kellel tulevad v\u00e4lja pigem humanitaarained?\u00a0<\/strong>\u00a0<\/p>\n

Kui \u00f5ppija ei ole numbrite ja valemitega v\u00e4ga suur s\u00f5ber, saab huvi tekitamiseks f\u00fc\u00fcsikat l\u00e4bida ka kirjeldaval tasandil. Jah, anal\u00fc\u00fcs j\u00e4\u00e4b pinnapealsemaks ja k\u00fcsimusele \u201emiks?\u201c ammendavat vastust on anda raske, kuid p\u00f5hiolemuse saab edasi anda. Siin on hea, kui \u00f5petaja oskab h\u00e4sti joonistada \u2014 selgitab f\u00fc\u00fcsikat nagu Onu Raivo tegi \u201eJutupliiatsi\u201c saadet. \u00dcldjuhul, kui valemid ei sobi, ei sobi h\u00e4sti ka graafikud, kuid piltidest saadakse ikka aru. Lihtsamate katsete tegemine ja\u00a0m\u00e4nguline l\u00e4henemine on ka v\u00e4ga abiks. Saab vaadata filme ning anal\u00fc\u00fcsida, mis on ja ei ole f\u00fc\u00fcsikaga koosk\u00f5las, k\u00e4ia loodusteaduslikel \u00fcritustel tutvumas f\u00fc\u00fcsika v\u00e4ljunditega.\u00a0<\/p>\n

Kuid miks m\u00f5ni \u00f5pilane oskab h\u00e4sti \u00fcht reaalainet, n\u00e4iteks matemaatikat, aga ei oska j\u00e4llegi teist reaalainet \u2014 f\u00fc\u00fcsikat?\u00a0<\/strong><\/p>\n

Ka koolis on mul \u00f5pilasi, kes oskavad h\u00e4sti matemaatikat, isegi keemiat, sest need pidid k\u00e4ima h\u00e4sti reeglite j\u00e4rgi \u2014 \u00f5pid \u00e4ra ja kasutad. F\u00fc\u00fcsikas on aga vaja kasutada kogu loodusteaduslikku teadmist, osata m\u00f5elda abstraktselt tasandilt reaalsele tasandile mudeleid \u00fcmber tehes. Selline erinevate ajuosade omavaheline koost\u00f6\u00f6 tekitab tunde, et f\u00fc\u00fcsika on keeruline.\u00a0<\/p>\n

Ait\u00e4h!\u00a0K\u00fcll on m\u00f5nus selliseid intervjuusid teha, intervjueeritav teeb ju selle suure endasse vaatamise t\u00f6\u00f6 \u00e4ra. Minule j\u00e4\u00e4b lihtsalt lugemise r\u00f5\u00f5m.<\/strong><\/p>\n

Suur ait\u00e4h sulle sellise v\u00f5imaluse eest, kuigi jah, see kirjutamine on oi, kui raske.<\/p>\n\n

Ingrid R\u00f5igast intervjueeris Marja-Liisa Plats.<\/em><\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

16. teaduskommunikatsiooni konverentsil andsid Tartu \u00dclikooli Tartu observatoorium ja ESERO Eesti esimest korda v\u00e4lja tunnustuse Linnutee T\u00e4ht. 2023. aastal p\u00e4lvis selle Ingrid R\u00f5igas. Hiiumaalt p\u00e4rit Ingrid t\u00f6\u00f6tab praegu Viimsi G\u00fcmnaasiumis f\u00fc\u00fcsika \u00f5petajana. Ta armastab k\u00fcpsetada, kuid ta ise kooki ei …<\/p>\n","protected":false},"author":241,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-1355","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1355","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/users\/241"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1355"}],"version-history":[{"count":11,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1355\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1466,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/1355\/revisions\/1466"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/esero\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1355"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}