{"id":96,"date":"2024-04-04T05:55:47","date_gmt":"2024-04-04T02:55:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kriit\/"},"modified":"2024-04-04T05:56:24","modified_gmt":"2024-04-04T02:56:24","slug":"kriit","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kriit\/","title":{"rendered":"Kriit"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<b>Kriit<\/b>\u00a0oli\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/mesosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/mesosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Mesosoikumi<\/a>\u00a0viimane ajastu; algas 142 miljonit aastat tagasi ja l\u00f5ppes 65,5 miljonit aastat tagasi; j\u00e4rgnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/juura\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/juura\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Juurale<\/a>\u00a0ja eelnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kainosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kainosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kainosoikumi ehk Uusaegkonna<\/a>\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleogeen\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleogeen\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Paleogeeni ajastule<\/a>.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"408\" height=\"181\" class=\"alignnone wp-image-383\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/kriit.jpg\" title=\"kriit.jpg\" alt=\"kriit\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/kriit.jpg 408w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/kriit-300x133.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 408px) 100vw, 408px\"><br>Skeem 1. Kriidi geokronoloogiline tabel\n<\/p>\n<p>\n\tKriidi ajastul j\u00e4tkus\u00a0<a href=\"http:\/\/www.scotese.com\/cretaceo.htm\">Pangea<\/a>\u00a0hiidmandri (eriti selle l\u00f5unaosa) lagunemine. Kontinendid liikusid l\u00e4hemale nende praegusele asendile. Ajastu l\u00f5puks olid \u00fcksteisest eraldunud k\u00f5ik l\u00f5unapoolkera mandrid, Atlandi ookean oli laienenud ja Gondwana lagunenud t\u00fctarkontinentideks.\n<\/p>\n<p>\n\tKriidi mereelustikus olid selgrootute hulgas \u00fclekaalus peajalgsed (<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/ammoniidid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/ammoniidid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">ammoniidid<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/sisekojalised\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/sisekojalised\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">belemniidid<\/a>),\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/merisiilikud\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/merisiilikud\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">merisiilikud<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karbid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karbid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">karbid<\/a>, tekkisid pelaagilised\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/foraminifeerid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/foraminifeerid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">foraminifeerid (globigeriinid)<\/a>, kalade hulgas said valdavaks\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/luukalad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/luukalad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">p\u00e4risluukalad<\/a>.\n<\/p>\n<p>\n\tSelle ajastu fossiilid demonstreerivad segu arhailisest ja t\u00e4nap\u00e4evastest tunnusjoontest. Nad sisaldavad t\u00e4htsaid v\u00e4ljasurnud liike nagu n\u00e4iteks\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/hiidsisalikud-ehk-dinosaurused\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/hiidsisalikud-ehk-dinosaurused\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">dinosaurused<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/ammoniidid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/ammoniidid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">ammoniidid<\/a>\u00a0ning t\u00e4nap\u00e4evaseid liike nagu n\u00e4iteks\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/katteseemnetaimed\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/katteseemnetaimed\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">\u00f5istaimed<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/luukalad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/luukalad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">kalad<\/a>.\n<\/p>\n<p>\n\tMaismaal j\u00e4tkus suurte\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/roomajad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/roomajad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">roomajate<\/a>\u00a0k\u00f5rgaeg (nt\u00a0<i>Tyrannosaurus<\/i>,\u00a0<i>Iguanodon<\/i>,\u00a0<i>Ceratopsis<\/i>).\n<\/p>\n<p>\n\tTaimestikus valdasid Kriidi keskpaigani\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/palmlehikud\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/palmlehikud\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">palmlehikud<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/h%C3%B5lmikpuud\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/h%C3%B5lmikpuud\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">holmikpuud<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/okaspuud\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/okaspuud\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">okaspuud<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/s%C3%B5najalgtaimed\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/s%C3%B5najalgtaimed\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">sonajalgtaimed<\/a>, ajastu teisel poolel t\u00f5rjusid kiiresti arenevad\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/katteseemnetaimed\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/katteseemnetaimed\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">\u00f5istaimed<\/a>\u00a0need tahaplaanile.\n<\/p>\n<p>\n\tKriidi l\u00f5pus h\u00e4\u00e4bus hulgaliselt loomaliike: kadusid suured roomajad, \u00fcrglinnud, ammoniidid ja belemniidid.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tK\u00e4esoleva lehek\u00fclje\u00a0on \u00a0koostanud\u00a0<b>Mare Isakar<\/b>\u00a0<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kasutatud-kirjandus-1\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">erinevate algmaterjalide p\u00f5hjal<\/a>.<br>Copyright \u00a9 2003 Mare Isakar<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kriit\u00a0oli\u00a0Mesosoikumi\u00a0viimane ajastu; algas 142 miljonit aastat tagasi ja l\u00f5ppes 65,5 miljonit aastat tagasi; j\u00e4rgnes\u00a0Juurale\u00a0ja eelnes\u00a0Kainosoikumi ehk Uusaegkonna\u00a0Paleogeeni ajastule. Skeem 1. Kriidi geokronoloogiline tabel Kriidi ajastul j\u00e4tkus\u00a0Pangea\u00a0hiidmandri (eriti selle l\u00f5unaosa) lagunemine. Kontinendid liikusid l\u00e4hemale nende praegusele asendile. Ajastu l\u00f5puks olid \u00fcksteisest &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-96","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/96","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=96"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/96\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":403,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/96\/revisions\/403"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=96"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}