{"id":95,"date":"2024-04-04T05:55:47","date_gmt":"2024-04-04T02:55:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karbon\/"},"modified":"2024-04-04T05:56:24","modified_gmt":"2024-04-04T02:56:24","slug":"karbon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karbon\/","title":{"rendered":"Karbon"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<b>Karbon<\/b>\u00a0ehk kivis\u00f6eajastu oli\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Paleosoikumi<\/a>\u00a0viies, eelviimane ajastu; algas 354 miljonit aastat tagasi ja l\u00f5ppes 292 miljonit aastat tagasi; j\u00e4rgnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/devon\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/devon\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Devonile<\/a>\u00a0ja eelnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/perm\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/perm\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Permile<\/a>.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"396\" height=\"163\" class=\"alignnone wp-image-382\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/karbon.jpg\" title=\"karbon.jpg\" alt=\"karbon\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/karbon.jpg 396w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/karbon-300x123.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 396px) 100vw, 396px\"><br>Skeem 1. Karboni geokronoloogiline tabel\n<\/p>\n<p>\n\tKarbonis hakkasid \u00fcrgmandrid Eurameerika ja\u00a0<a href=\"http:\/\/www.scotese.com\/late.htm\">Gondwana<\/a>\u00a0teineteisele l\u00e4henema, kokkup\u00f5rke tulemusel moodustusid nende servaaladel m\u00e4estikud (Herts\u00fc\u00fcnia kurrutus). Valdavalt oli kliima soe ja niiske, mis soodustas taimestiku arenemist ja kivis\u00f6elademete tekkimist.\n<\/p>\n<p>\n\tSelgrootuist oli meredes k\u00f5ige rohkem\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/foraminifeerid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/foraminifeerid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">foraminifeere<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/ammoniidid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/ammoniidid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">goniatiite<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/k%C3%A4sijalgsed-ehk-brahhiopoodid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/k%C3%A4sijalgsed-ehk-brahhiopoodid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">k\u00e4sijalgseid (brahhiopoode)<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/meriliiliad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/meriliiliad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">meriliiliaid<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/merisiilikud\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/merisiilikud\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">-siilikuid<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/%C3%B5isloomad-ehk-korallid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/%C3%B5isloomad-ehk-korallid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">\u00f5isloomi<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karbid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karbid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">karpe<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/teod\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/teod\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">tigusid<\/a>.\n<\/p>\n<p>\n\tTaimestikus oli juba kujunenud v\u00f6\u00f6tmelisus \u2013 eristus troopiline ja parasv\u00f6\u00f6tme taimestik. P\u00f5hilised taimed olid\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kidad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kidad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">kidad (hiidosjad)<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/p%C3%A4risraikad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/p%C3%A4risraikad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">parisraikad (hiidkollad)<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/s%C3%B5najalgtaimed\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/s%C3%B5najalgtaimed\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">sonajalgtaimed<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/seemnes%C3%B5najalad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/seemnes%C3%B5najalad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">seemnesonajalad<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kordaiidid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kordaiidid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">kordaiidid<\/a>.\n<\/p>\n<p>\n\tLoomastikule oli iseloomulik maismaaselgroogsete kiire areng ja rohkus. Eriti arvukalt oli algelisi\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kahepaiksed-ehk-amfiibid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kahepaiksed-ehk-amfiibid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">kahepaikseid (stegokefaale)<\/a>, ilmusid\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/roomajad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/roomajad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">roomajad<\/a>; meredes oli\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/k%C3%B5hrkalad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/k%C3%B5hrkalad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">kohrkalade (hailaadsete)<\/a>\u00a0k\u00f5rgaeg.\n<\/p>\n<p>\n\tMaismaal arenesid kiiresti\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/putukad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/putukad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">putukad<\/a>, ilmusid \u00e4mblikulaadsed ja hulkjalgsed.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tK\u00e4esoleva lehek\u00fclje\u00a0on \u00a0koostanud\u00a0<b>Mare Isakar<\/b>\u00a0<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kasutatud-kirjandus-1\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">erinevate algmaterjalide p\u00f5hjal<\/a>.<br>Copyright \u00a9 2003 Mare Isakar<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Karbon\u00a0ehk kivis\u00f6eajastu oli\u00a0Paleosoikumi\u00a0viies, eelviimane ajastu; algas 354 miljonit aastat tagasi ja l\u00f5ppes 292 miljonit aastat tagasi; j\u00e4rgnes\u00a0Devonile\u00a0ja eelnes\u00a0Permile. Skeem 1. Karboni geokronoloogiline tabel Karbonis hakkasid \u00fcrgmandrid Eurameerika ja\u00a0Gondwana\u00a0teineteisele l\u00e4henema, kokkup\u00f5rke tulemusel moodustusid nende servaaladel m\u00e4estikud (Herts\u00fc\u00fcnia kurrutus). Valdavalt oli kliima &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-95","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/95","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=95"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/95\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":402,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/95\/revisions\/402"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=95"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}