{"id":93,"date":"2024-04-04T05:55:47","date_gmt":"2024-04-04T02:55:47","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/devon\/"},"modified":"2024-04-04T05:56:24","modified_gmt":"2024-04-04T02:56:24","slug":"devon","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/devon\/","title":{"rendered":"Devon"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<b>Devon<\/b>\u00a0oli\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Paleosoikumi<\/a>\u00a0neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja l\u00f5ppes 354 miljonit aastat tagasi; j\u00e4rgnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/silur\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/silur\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Silurile<\/a>\u00a0ja eelnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karbon\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karbon\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Karbonile<\/a>.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"405\" height=\"319\" class=\"alignnone wp-image-375\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/devon.jpg\" title=\"devon.jpg\" alt=\"devon\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/devon.jpg 405w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/devon-300x236.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 405px) 100vw, 405px\"><br>Skeem 1. Devoni geokronoloogiline tabel\n<\/p>\n<p>\n\tBaltika ja Laurentia mandri kokkup\u00f5rkel moodustus suur\u00a0<a href=\"http:\/\/www.scotese.com\/newpage3.htm\">Euroameerika mander<\/a>. Kokkup\u00f5rkele j\u00e4rgnenud m\u00e4eteke p\u00f5hjustas mandrite \u00fcldise kerke ja ookeanide taandumise. Eriti suur oli maismaa \u00fclekaal l\u00f5unapoolkeral Gondwana hiidmandril. Merede pindala v\u00e4henemine ning maismaa pinnamoe suured erinevused p\u00f5hjustasid \u00e4\u00e4rmiselt kontinentaalse kliima, millega kaasnes mandriliste liivakate ja savikate setete rohkus. Eriti ulatuslikke alasid kattis punasev\u00e4rviline liivakivi, nn\u00a0<i>old red<\/i>.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tDevoni ajastul toimus ka aktiivne maismaa asustamine uute eluvormide poolt. Varased\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/r%C3%BC%C3%BCnialaadsed\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/r%C3%BC%C3%BCnialaadsed\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">eostaimed<\/a>, mis kasvasid Siluri ajastul ainult soodes, moodustasid Hilis \u2013 Devonis suuri metsi. Ajastu keskelt p\u00e4rineb juba ka\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/p%C3%A4risraikad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/p%C3%A4risraikad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">koldade (parisraikad)<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kidad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kidad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">osjade (kidade)<\/a>\u00a0ja esimeste\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/s%C3%B5najalgtaimed\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/s%C3%B5najalgtaimed\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">s\u00f5najalgade (keerdlehikud)<\/a>\u00a0j\u00e4\u00e4nuseid. Merd asustasid\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/vetikad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/vetikad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">rohe- (m\u00f5ik-), mnd- ja punavetikad.<\/a>\n<\/p>\n<p>\n\tDevonis tekkisid esimesed hulkjalgsed,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/putukad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/putukad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">putukad<\/a>\u00a0ja primitiivsed\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kahepaiksed-ehk-amfiibid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kahepaiksed-ehk-amfiibid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">kahepaiksed<\/a>. Nende esivanematel olnud uimed olid asendunud jalgadega. Peaaegu t\u00e4iesti surid v\u00e4lja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/graptoliidid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/graptoliidid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">graptoliidid<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/trilobiidid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/trilobiidid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">trilobiidid<\/a>, tunduvalt v\u00e4henes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/nautiloidid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/nautiloidid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">peajalgsete (nautiloidide)<\/a>\u00a0osa. Selgrootutest loomadest olid arvukaimad\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karbid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karbid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">karbid<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/teod\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/teod\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">teod<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/k%C3%A4sijalgsed-ehk-brahhiopoodid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/k%C3%A4sijalgsed-ehk-brahhiopoodid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">k\u00e4sijalgsed (brahhiopoodid)<\/a>\u00a0ja lihtsad\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/ammoniidid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/ammoniidid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">ammoniidid (goniatiidid)<\/a>.\n<\/p>\n<p>\n\tSelgroogseist olid esindatud k\u00f5ik olulisemad\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kalad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kalad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">kalade<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/l%C3%B5uatud\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/l%C3%B5uatud\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">l\u00f5uatute<\/a>\u00a0r\u00fchmad, kuid valdasid eesk\u00e4tt louatud.\n<\/p>\n<p>\n\tHilis-Devonis toimus massiline veeliste organismide v\u00e4ljasuremine (kadus 57% perekondadest).\n<\/p>\n<p>\n\tK\u00e4esoleva lehek\u00fclje\u00a0on \u00a0koostanud\u00a0<b>Mare Isakar<\/b>\u00a0<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kasutatud-kirjandus-1\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">erinevate algmaterjalide p\u00f5hjal<\/a>.<br>Copyright \u00a9 2003 Mare Isakar<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Devon\u00a0oli\u00a0Paleosoikumi\u00a0neljas ajastu; algas 417 miljonit aastat tagasi ja l\u00f5ppes 354 miljonit aastat tagasi; j\u00e4rgnes\u00a0Silurile\u00a0ja eelnes\u00a0Karbonile. Skeem 1. Devoni geokronoloogiline tabel Baltika ja Laurentia mandri kokkup\u00f5rkel moodustus suur\u00a0Euroameerika mander. Kokkup\u00f5rkele j\u00e4rgnenud m\u00e4eteke p\u00f5hjustas mandrite \u00fcldise kerke ja ookeanide taandumise. Eriti suur &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-93","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/93","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=93"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/93\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":400,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/93\/revisions\/400"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=93"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}