{"id":92,"date":"2024-04-04T05:55:46","date_gmt":"2024-04-04T02:55:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/mesosoikum\/"},"modified":"2024-04-04T05:56:24","modified_gmt":"2024-04-04T02:56:24","slug":"mesosoikum","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/mesosoikum\/","title":{"rendered":"Mesosoikum"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<b>Mesosoikum<\/b>\u00a0ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja l\u00f5ppes 65,5 miljonit aastat tagasi; j\u00e4rgnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Paleosoikumile<\/a>\u00a0ja eelnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kainosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kainosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kainosoikumile<\/a>.\n<\/p>\n<p>\n\tMesosoikum jaguneb kolmeks:\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/triias\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/triias\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Triiase<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/juura\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/juura\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Juura<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kriit\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kriit\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kriidi<\/a>\u00a0ajastuteks (skeem).<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"483\" height=\"238\" class=\"alignnone wp-image-374\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/mesos.jpg\" title=\"mesos.jpg\" alt=\"mesos\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/mesos.jpg 483w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/mesos-300x148.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 483px) 100vw, 483px\"><br>Skeem. Mesosoikumi geokronoloogiline tabel\n<\/p>\n<p>\n\tPaleosoikumi ja Mesosoikumi vahetusel saavutas hiidkontinent\u00a0<a href=\"http:\/\/www.scotese.com\/newpage8.htm\">Pangea<\/a>\u00a0oma l\u00f5pliku vormi, h\u00f5lmates enamuse kontinentaalsest mandri koorest. Mesosoikumis hakkasid Pangea lagunemise k\u00e4igus kujunema t\u00e4nap\u00e4eva mandrid ja ookeanid. Enne\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/juura\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/juura\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Juura<\/a>\u00a0ajastu l\u00f5ppu asus Gondwana juba p\u00f5hjapoolsetest kontinentidest eraldi.\n<\/p>\n<p>\n\tMesosoikumi mereelustikus said selgrootuist valdavaks mitmesugused\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/limused-ehk-molluskid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/limused-ehk-molluskid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">molluskid<\/a>\u00a0(iseloomulikud olid\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/ammoniidid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/ammoniidid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">ammoniidid<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/sisekojalised\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/sisekojalised\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">belemniidid<\/a>), moodsamad\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/%C3%B5isloomad-ehk-korallid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/%C3%B5isloomad-ehk-korallid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">korallid<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/okasnahksed\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/okasnahksed\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">merisiilikud<\/a>, selgroogseist\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/luukalad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/luukalad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">p\u00e4risluukalad<\/a>).\n<\/p>\n<p>\n\tMaismaal oli\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/hiidsisalikud-ehk-dinosaurused\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/hiidsisalikud-ehk-dinosaurused\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">roomajate (sauruste)<\/a>\u00a0k\u00f5rgaeg, tervet aegkonda kutsutakse ka\u00a0<b>roomajate aegkonnaks<\/b>. Ilmusid esimesed\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/tiibsisalikud\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/tiibsisalikud\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">lendavad roomajad<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/linnud\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/linnud\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">linnud<\/a>. Samal ajal arenesid ka\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/imetajad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/imetajad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">imetajad<\/a>, kuid nemad j\u00e4id v\u00e4ikesteks ning suhteliselt silmatorkamatuteks kogu Mesosoikumi jooksul.\n<\/p>\n<p>\n\tMaismaal domineerisid\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paljasseemnetaimed\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paljasseemnetaimed\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">paljasseemnetaimed<\/a>, mis Kriidi ajatu teisel poolel hakkasid asenduma\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/katteseemnetaimed\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/katteseemnetaimed\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">katteseemne- ehk \u00f5istaimedega<\/a>.\n<\/p>\n<p>\n\tMesosoikumi oli kaks suurt organismide v\u00e4ljasuremist: esimene Triiase l\u00f5pus ja k\u00f5ige enam vaidlusi tekitanud v\u00e4ljasuremine Kriidi l\u00f5pus, kui kadusid k\u00f5ik hiidroomajad ja oluline osa mereselgrootutest (ammoniidid, belemniidid)\n<\/p>\n<p>\n\tK\u00e4esoleva lehek\u00fclje\u00a0on \u00a0koostanud\u00a0<b>Mare Isakar<\/b>\u00a0<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kasutatud-kirjandus-1\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">erinevate algmaterjalide p\u00f5hjal<\/a>.<br>Copyright \u00a9 2003 Mare Isakar<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Mesosoikum\u00a0ehk Keskaegkond oli eelviimane geoloogiline aegkond; algas 250 miljonit aastat tagasi ja l\u00f5ppes 65,5 miljonit aastat tagasi; j\u00e4rgnes\u00a0Paleosoikumile\u00a0ja eelnes\u00a0Kainosoikumile. Mesosoikum jaguneb kolmeks:\u00a0Triiase,\u00a0Juura\u00a0ja\u00a0Kriidi\u00a0ajastuteks (skeem). Skeem. Mesosoikumi geokronoloogiline tabel Paleosoikumi ja Mesosoikumi vahetusel saavutas hiidkontinent\u00a0Pangea\u00a0oma l\u00f5pliku vormi, h\u00f5lmates enamuse kontinentaalsest mandri koorest. &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-92","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/92","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=92"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/92\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":414,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/92\/revisions\/414"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=92"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}