{"id":89,"date":"2024-04-04T05:55:46","date_gmt":"2024-04-04T02:55:46","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/ordoviitsium\/"},"modified":"2024-04-04T05:56:24","modified_gmt":"2024-04-04T02:56:24","slug":"ordoviitsium","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/ordoviitsium\/","title":{"rendered":"Ordoviitsium"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<b>Ordoviitsium<\/b>\u00a0oli\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Paleosoikumi<\/a>\u00a0teine ajastu; algas 495 miljonit aastat tagasi ja l\u00f5ppes 440 miljonit aastat tagasi; j\u00e4rgnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kambriumi-ajastu\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kambriumi-ajastu\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kambriumile<\/a>\u00a0ja eelnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/silur\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/silur\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Silurile<\/a>.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"357\" height=\"224\" class=\"alignnone wp-image-359\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/ordov.jpg\" title=\"ordov.jpg\" alt=\"ordov\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/ordov.jpg 357w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/ordov-300x188.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 357px) 100vw, 357px\"><br>Skeem 1. Ordoviitsium geokronoloogiline tabel\n<\/p>\n<p>\n\tOrdoviitsiumis j\u00e4tkas\u00a0<a href=\"http:\/\/www.scotese.com\/newpage1.htm\">Baltika manner<\/a>\u00a0liikumist ekvaatori poole ning l\u00e4henemist Laurentiale (P\u00f5hja-Ameerika). Samal ajal kui Baltika liikus ekvaatori poole, praegustest l\u00f5unapooluse mandritest moodustunud Gondwana hiidmander aga nihkus l\u00f5unapooluse suunas. Ordoviitsiumis olid mandrid v\u00e4ga madalad ja kaetud madalmeredega. Soe kliima soodustas karbonaatsete setete teket. Ordoviitsiumi l\u00f5pus kattus Gondwana l\u00f5unaosa j\u00e4\u00e4ga ning p\u00f5hjustas Hilis-Ordoviitsiumis \u00fche k\u00f5ige k\u00fclmema perioodi Maa ajaloos.\n<\/p>\n<p>\n\tSelgrootute mereorganismide hulgas olid t\u00e4htsaimad\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/trilobiidid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/trilobiidid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">trilobiidid<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/limused-ehk-molluskid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/limused-ehk-molluskid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">molluskid<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/sammalloomad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/sammalloomad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">sammalloomad<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karpv%C3%A4hilised-ehk-ostrakoodid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karpv%C3%A4hilised-ehk-ostrakoodid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">ostrakoodid<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/k%C3%A4sijalgsed-ehk-brahhiopoodid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/k%C3%A4sijalgsed-ehk-brahhiopoodid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">luksed k\u00e4sijalgsed (brahhiopoodid)<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/okasnahksed\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/okasnahksed\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">okasnahksed<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kitiinikud-ehk-kitiinloomad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kitiinikud-ehk-kitiinloomad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">kitiinikud<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/konodondid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/konodondid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">konodondid<\/a>\u00a0ning\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/graptoliidid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/graptoliidid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">graptoliidid<\/a>. Ajastu keskel, kui Baltika kontinent triivis juba ekvaatori poole, lisandusid soojaveelised\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/%C3%B5isloomad-ehk-korallid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/%C3%B5isloomad-ehk-korallid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">korallid<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/stromatopoorid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/stromatopoorid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">stromatopoorid<\/a>, ning\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/merisiilikud\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/merisiilikud\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">merisiilikud (botriotsiidaris)<\/a>, on leitud ka esimeste\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/l%C3%B5uatud\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/l%C3%B5uatud\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">selgroogsete (l\u00f5uatute)<\/a>\u00a0kivistisi.\n<\/p>\n<p>\n\tTaimedest olid esindatud\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/vetikad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/vetikad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">merevetikad<\/a>\u00a0ja veepiiril algelised maismaataimed. T\u00f5en\u00e4oliselt olid ka meie kukersiidi orgaanilise aine allikaks mikroskoopilised sinivetikad.\n<\/p>\n<p>\n\tHilis-Ordoviitsiumi toimus suur organismide v\u00e4ljasuremine, mille k\u00e4igus kadus 60% perekondadest.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tK\u00e4esoleva lehek\u00fclje\u00a0on \u00a0koostanud\u00a0<b>Mare Isakar<\/b>\u00a0<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kasutatud-kirjandus-1\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">erinevate algmaterjalide p\u00f5hjal<\/a>.<br>Copyright \u00a9 2003 Mare Isakar<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ordoviitsium\u00a0oli\u00a0Paleosoikumi\u00a0teine ajastu; algas 495 miljonit aastat tagasi ja l\u00f5ppes 440 miljonit aastat tagasi; j\u00e4rgnes\u00a0Kambriumile\u00a0ja eelnes\u00a0Silurile. Skeem 1. Ordoviitsium geokronoloogiline tabel Ordoviitsiumis j\u00e4tkas\u00a0Baltika manner\u00a0liikumist ekvaatori poole ning l\u00e4henemist Laurentiale (P\u00f5hja-Ameerika). Samal ajal kui Baltika liikus ekvaatori poole, praegustest l\u00f5unapooluse mandritest moodustunud &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-89","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/89","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=89"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/89\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":411,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/89\/revisions\/411"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=89"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}