{"id":8,"date":"2024-04-04T05:55:39","date_gmt":"2024-04-04T02:55:39","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kainosoikum\/"},"modified":"2024-04-04T05:56:27","modified_gmt":"2024-04-04T02:56:27","slug":"kainosoikum","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kainosoikum\/","title":{"rendered":"Kainosoikum"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<b>Kainosoikum<\/b>\u00a0ehk Uusaegkond on noorim, n\u00fc\u00fcdisajal j\u00e4tkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi, ta j\u00e4rgnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/mesosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/mesosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Mesosoikumile<\/a>.\n<\/p>\n<p>\n\tKainosoikum jaguneb\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleogeen\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleogeen\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Paleogeeni<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/neogeen\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/neogeen\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Neogeeni<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kvaternaar\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kvaternaar\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kvaternaari<\/a>\u00a0ajastuks (skeem 1).<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"483\" height=\"238\" class=\"alignnone wp-image-107\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/kainos.jpg\" title=\"kainos.jpg\" alt=\"kainos\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/kainos.jpg 483w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/kainos-300x148.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 483px) 100vw, 483px\"><br>Skeem 1. Kainosoikumi geokronoloogiline tabel\n<\/p>\n<p>\n\tKainosoikumis on kujunenud\u00a0<a data-url=\"http:\/\/www.scotese.com\/modern.htm\" href=\"http:\/\/www.scotese.com\/modern.htm\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">t\u00e4nap\u00e4eva ookeanid ja mandrid<\/a>, sulgus Tethyse ookean. P\u00f5hiliselt Neogeenis toimunud Alpi kurrutuse k\u00e4igus tekkisid Alpid, P\u00fcreneed, Karpaadid, Kaukasus, Himaalaja ja Andid. Kainosoikumi keskel alanud kliima jahenemine p\u00f5hjustas Kvaternaaris mandrij\u00e4\u00e4\u00a0tekke.\n<\/p>\n<p>\n\tKainosoikumi taimestikule on iseloomulikud\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/katteseemnetaimed\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/katteseemnetaimed\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">katteseemne- ehk \u00f5istaimed<\/a>.\n<\/p>\n<p>\n\tSelgrootute seas muutusid liigirohkemaks\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/putukad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/putukad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">putukad<\/a>, selgroogsete seas\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/imetajad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/imetajad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">imetajad<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/linnud\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/linnud\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">linnud<\/a>. Kainosoikumit on kutsutud ka\u00a0<b>imetajate aegkonnaks<\/b>, kuna selle aegkonna suurimateks maismaa loomadeks on olnud\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/imetajad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/imetajad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">imetajad<\/a>.<br>Kvaternaaris on arenenud ka inimene.\n<\/p>\n<p>\n\tK\u00e4esoleva lehek\u00fclje\u00a0on \u00a0koostanud\u00a0<b>Mare Isakar<\/b>\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kasutatud-kirjandus-1\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kasutatud-kirjandus-1\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">erinevate algmaterjalide p\u00f5hjal<\/a>.<br>Copyright \u00a9 2003 Mare Isakar<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kainosoikum\u00a0ehk Uusaegkond on noorim, n\u00fc\u00fcdisajal j\u00e4tkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi, ta j\u00e4rgnes\u00a0Mesosoikumile. Kainosoikum jaguneb\u00a0Paleogeeni,\u00a0Neogeeni\u00a0ja\u00a0Kvaternaari\u00a0ajastuks (skeem 1). Skeem 1. Kainosoikumi geokronoloogiline tabel Kainosoikumis on kujunenud\u00a0t\u00e4nap\u00e4eva ookeanid ja mandrid, sulgus Tethyse ookean. P\u00f5hiliselt Neogeenis toimunud Alpi kurrutuse k\u00e4igus &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-8","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=8"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":481,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/8\/revisions\/481"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=8"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}