{"id":71,"date":"2024-04-04T05:55:44","date_gmt":"2024-04-04T02:55:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/vetikad\/"},"modified":"2024-04-04T05:56:25","modified_gmt":"2024-04-04T02:56:25","slug":"vetikad","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/vetikad\/","title":{"rendered":"Vetikad"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<font face=\"Arial\"><font style=\"medium;font-style:normal;font-weight:400;letter-spacing:normal;text-align:start;text-indent:0px;text-transform:none\"><b>Vetikad<\/b>\u00a0moodustasid 500-600 miljonit aastat tagasi kogu taimeriigi \u2013 nad vohasid k\u00f5igis veekogudes ajal, mil veel ei olnud maismaataimi (ega \u00fcldse k\u00f5rgemaid taimi). Samal ajal t\u00e4itsid nad ka t\u00e4htsat \u00fclesannet \u2013 varustasid Maa atmosf\u00e4\u00e4ri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide jaoks.<\/font><\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\">Vetikatest on j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud tohutud ladestud kivistunud ainet, kuid \u00fcsna v\u00e4he m\u00e4\u00e4ratavaid fossiile. Kivististena on s\u00e4ilunud p\u00f5hiliselt lubi \u2013 ja r\u00e4nivetikad \u2013 need on vetikad, mille rakukesta muudab vastupidavaks lubi- v\u00f5i r\u00e4niaines. Lisaks lubivetikatest makrofossiilidele v\u00f5ib kivististena leida vetikate spoore ja ts\u00fcste.<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\">H\u00f5imkond rohevetikad\u00a0<i>Chlorophyta<\/i>\u00a0on vetikate seas liigirikkamaid. Eesti alusp\u00f5hja settekivimites leidub p\u00f5hiliselt m\u00e4nnas-p\u00f5isvetikate kivistisi (foto 1). Nendega sarnanevad t\u00e4nap\u00e4evased vetikad asustavad troopilisi ja l\u00e4histroopilisi meresid ning arvatavasti samalaadsetes tingimustes kasvasid vetikad ka oma \u00f5itseajal\u00a0<\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Paleo-<\/a><font face=\"Arial\">\u00a0ja\u00a0<\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/mesosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/mesosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Mesosoikumis<\/a><font face=\"Arial\">.<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\">Vetikate iseloomulik v\u00e4rvus lubifossiilides ei s\u00e4ilu. Punavetikastest on Eestis s\u00e4ilinud ebam\u00e4\u00e4rase kujuga m\u00fcgarikke perekonnast\u00a0<i>Solenopora<\/i>\u00a0(foto 2). Seda t\u00fc\u00fcpi vetikad tekkisid juba\u00a0<\/font><a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kambriumi-ajastu\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kambriumi-ajastu\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Hilis-Kambriumis<\/a><font face=\"Arial\">.<\/font>\n<\/p>\n<p>\n\t<font face=\"Arial\">Fossiilsete vetikate perekondi tuntakse praegu paar tuhat, Eesti alusp\u00f5hja kivimites on neid umbes 15.<\/font><br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"114\" height=\"120\" class=\"alignnone wp-image-317\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/algae_1a.jpg\" title=\"algae_1a.jpg\" alt=\"algae1\"><font face=\"Arial\">\u00a0a\u00a0<\/font><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"115\" height=\"120\" class=\"alignnone wp-image-318\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/algae_2a.jpg\" title=\"algae_2a.jpg\" alt=\"algae2\"><font face=\"Arial\">\u00a0b\u00a0<\/font><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"115\" height=\"120\" class=\"alignnone wp-image-319\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/algae_3a.jpg\" title=\"algae_3a.jpg\" alt=\"algae3\"><font face=\"Arial\">\u00a0c<br>Foto 1. Rohevatikad Ordoviitsiumi kivimitest: a \u2013\u00a0<i>Mastopora concava<\/i>\u00a0Eichwald, Rae, J\u00f5hvi alamlade; b, c \u2013\u00a0<i>Cyclocrinites spasski<\/i>\u00a0Eichwald, Anija, J\u00f5hvi alamlade<\/font><br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"114\" height=\"120\" class=\"alignnone wp-image-320\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/algae_4a.jpg\" title=\"algae_4a.jpg\" alt=\"algae4\">\u00a0\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"74\" height=\"120\" class=\"alignnone wp-image-321\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/algae_5a.jpg\" title=\"algae_5a.jpg\" alt=\"algae5\"><br><font face=\"Arial\">Foto 2. Punavetikas\u00a0<i>Solenopora spongoides<\/i>\u00a0Dybowski, Saku, Ordoviitsium, Oandu lade<\/font>\n<\/p>\n<p style=\"text-align:start\">\n\t<br><span><span style=\"color:#000000\"><span><span style=\"font-style:normal\"><span><span><span style=\"font-weight:400\"><span style=\"letter-spacing:normal\"><span><span style=\"text-transform:none\"><span><span><span><span><span>Koostanud ja fotografeerinud \u00a9 2003 Mare Isakar<\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Vetikad\u00a0moodustasid 500-600 miljonit aastat tagasi kogu taimeriigi \u2013 nad vohasid k\u00f5igis veekogudes ajal, mil veel ei olnud maismaataimi (ega \u00fcldse k\u00f5rgemaid taimi). Samal ajal t\u00e4itsid nad ka t\u00e4htsat \u00fclesannet \u2013 varustasid Maa atmosf\u00e4\u00e4ri hapnikuga, luues sobiliku keskkonna paljude hilisemate organismide &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-71","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/71","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=71"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/71\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":436,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/71\/revisions\/436"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=71"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}