{"id":69,"date":"2024-04-04T05:55:44","date_gmt":"2024-04-04T02:55:44","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/konodondid\/"},"modified":"2024-04-04T05:56:25","modified_gmt":"2024-04-04T02:56:25","slug":"konodondid","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/konodondid\/","title":{"rendered":"Konodondid"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<b>Konodondid<\/b>\u00a0on problemaatilised \u201chambakesed\u201d, kelle kuuluvus on veel ebaselge.\n<\/p>\n<p>\n\tNende keemiline koostis on l\u00e4hedane apatiidir\u00fchma mineraalile frankoliidile. V\u00e4rvuselt on nad heledad, kollakaspruunid (merevaigukarva), enam-v\u00e4hem l\u00e4bipaistvad. M\u00f5\u00f5tmetelt on konodondid valdavalt alla 1mm, suuremad k\u00fc\u00fcndivad kuni 2-3 mm-ni. Lisaks lihtkoonusele esineb arvukalt mitmesuguse kujuga haralisi ja plaatjaid elemente (joonis 1).\n<\/p>\n<p>\n\t\u0160otimaalt Edinburgi l\u00e4hedasest\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karbon\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karbon\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Karboni<\/a>\u00a0ajastu leiukohast on siiski \u00fcles leitud ka konodondiloom ise (joonis 2). Neil oli pikk usjas bilateraalselt kokku surutud keha, mille sabaosas paiknes uim. Nad ujusid vabalt ringi ja t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00f5iks neid pidada kiskjateks. P\u00e4ritolult peetakse neid l\u00e4hedasteks varajastele selgroogsetele. Nad on paigutatud omaette klassi Conodonta. Konodonte kasutatakse rohkesti\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/stratigraafia\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/stratigraafia\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">stratigraafias<\/a>\u00a0l\u00e4bil\u00f5igete r\u00f6\u00f6bistamisel.<br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"89\" height=\"120\" class=\"alignnone wp-image-308\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/konod1a.jpg\" title=\"konod1a.jpg\" alt=\"kondond1\"><br>Joonis 1. Erineva kujuga \u201chambakesed\u201d \u2013 konodondid<br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"425\" height=\"85\" class=\"alignnone wp-image-309\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/konod.gif\" title=\"konod.gif\" alt=\"konod\"><br>Joonis 2. Konodondiloom<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Konodondid\u00a0on problemaatilised \u201chambakesed\u201d, kelle kuuluvus on veel ebaselge. Nende keemiline koostis on l\u00e4hedane apatiidir\u00fchma mineraalile frankoliidile. V\u00e4rvuselt on nad heledad, kollakaspruunid (merevaigukarva), enam-v\u00e4hem l\u00e4bipaistvad. M\u00f5\u00f5tmetelt on konodondid valdavalt alla 1mm, suuremad k\u00fc\u00fcndivad kuni 2-3 mm-ni. Lisaks lihtkoonusele esineb arvukalt mitmesuguse &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-69","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/69","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=69"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/69\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":434,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/69\/revisions\/434"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=69"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}