{"id":51,"date":"2024-04-04T05:55:43","date_gmt":"2024-04-04T02:55:43","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/okasnahksed\/"},"modified":"2024-04-04T05:56:25","modified_gmt":"2024-04-04T02:56:25","slug":"okasnahksed","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/okasnahksed\/","title":{"rendered":"Okasnahksed"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<b>Okasnahksed<\/b>\u00a0(<i>Echinodermata<\/i>) on vormilt v\u00e4ga mitmekesised (t\u00e4he-, lille\u00f5ie-, koti-, kera-, ketta- v\u00f5i s\u00fcdamekujulise kehaga) selgrootud merelised organismid. Esimesed okasnahksed on teada juba\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kambriumi-ajastu\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kambriumi-ajastu\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kambriumist<\/a>\u00a0ja ka t\u00e4nap\u00e4eval on nad laialt levinud k\u00f5ikides ookeanides.\n<\/p>\n<p>\n\tOkasnahksete pikkus on m\u00f5ni mm kuni 5 meetrit (v\u00e4ljasurnuil 10 m). Neil on eriline lubitoes, mis koosneb kaltsiidist plaadikestest ja l\u00fclidest, mille arv eri gruppidel on erinev. P\u00e4rast looma surma laguneb lubitoes kergesti \u00fcksikosadeks, moodustades merep\u00f5hja setete olulise osa, nn karbiliiva.\n<\/p>\n<p>\n\tOkasnahksed jaotatakse:\n<\/p>\n<ul>\n<li>\n\t\t<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/meriliiliad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/meriliiliad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">meriliiliad<\/a>\u00a0(<i>Crinozoa<\/i>)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\thomalosoad (<i>Homalozoa<\/i>)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\tmerit\u00e4hed (<i>Asterozoa<\/i>)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/meripungad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/meripungad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">meripungad<\/a>\u00a0(<i>Blastoidea<\/i>)\n\t<\/li>\n<li>\n\t\t<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/merisiilikud\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/merisiilikud\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">merisiilikud<\/a>\u00a0(<i>Echinozoa<\/i>)\n\t<\/li>\n<\/ul>\n<p>\n\tK\u00f5iki okasnahkseid \u00fchendab radiaals\u00fcmmeetriline ehitus.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Okasnahksed\u00a0(Echinodermata) on vormilt v\u00e4ga mitmekesised (t\u00e4he-, lille\u00f5ie-, koti-, kera-, ketta- v\u00f5i s\u00fcdamekujulise kehaga) selgrootud merelised organismid. Esimesed okasnahksed on teada juba\u00a0Kambriumist\u00a0ja ka t\u00e4nap\u00e4eval on nad laialt levinud k\u00f5ikides ookeanides. Okasnahksete pikkus on m\u00f5ni mm kuni 5 meetrit (v\u00e4ljasurnuil 10 m). &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-51","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/51","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=51"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/51\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":438,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/51\/revisions\/438"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=51"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}