{"id":5,"date":"2024-04-04T05:55:38","date_gmt":"2024-04-04T02:55:38","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/silur\/"},"modified":"2024-04-04T05:56:27","modified_gmt":"2024-04-04T02:56:27","slug":"silur","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/silur\/","title":{"rendered":"Silur"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<b>Silur<\/b>\u00a0oli\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Paleosoikumi<\/a>\u00a0kolmas ajastu; algas 440 miljonit aastat tagasi ja l\u00f5ppes 417 miljonit aastat tagasi; j\u00e4rgnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/ordoviitsium\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/ordoviitsium\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Ordoviitsiumile<\/a>\u00a0ja eelnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/devon\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/devon\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Devonile<\/a>.<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"373\" height=\"266\" class=\"alignnone wp-image-100\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/silur.jpg\" title=\"silur.jpg\" alt=\"silur\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/silur.jpg 373w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/silur-300x214.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 373px) 100vw, 373px\"><br>Skeem 1. Siluri geokronoloogiline tabel\n<\/p>\n<p>\n\tSiluri ajastul p\u00f5rkasid kokku Laurentia (P\u00f5hja-Ameerika) ja\u00a0<a href=\"http:\/\/www.scotese.com\/newpage2.htm\">Baltika (P\u00f5hja-Euroopa) manner<\/a>. See oli t\u00e4htsaim laamtektooniline s\u00fcndmus Kesk-Paleosoikumis \u2013 selle tulemusena tekkis Kaledoonia m\u00e4estik Euroopas ja Akaadia m\u00e4estik Appalachi regioonis Ameeriakas. Kliima stabiliseerus Siluris, l\u00f5unapoolusel sulasid Gondwana mandriliustikud p\u00f5hjustades olulise meretaseme t\u00f5usu. Ekvatoriaalses piirkonnas oli kliima p\u00e4ikseline ja soe, seal moodustusid ulatuslikud rifid.\n<\/p>\n<p>\n\tLoomastikus valdasid selgrootud mereorganismid, madalmeres oli rohkesti\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/stromatopoorid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/stromatopoorid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">stromatopoore<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/tabulaadid-0\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/tabulaadid-0\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">tabulaate<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/rugoosid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/rugoosid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">rugoose<\/a>, mis moodustasid ka rifilaadseid kivimkehi. T\u00fc\u00fcpilised loomar\u00fchmad olid\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/k%C3%A4sijalgsed-ehk-brahhiopoodid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/k%C3%A4sijalgsed-ehk-brahhiopoodid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">k\u00e4sijalgsed (brahhiopoodid)<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karpv%C3%A4hilised-ehk-ostrakoodid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karpv%C3%A4hilised-ehk-ostrakoodid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">ostrakoodid<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/meriliiliad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/meriliiliad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">meriliiliad<\/a>.\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/trilobiidid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/trilobiidid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Trilobiite<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/peajalgsed\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/peajalgsed\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">peajalgseid<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/sammalloomad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/sammalloomad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">sammalloomi<\/a>\u00a0oli v\u00e4hem kui Ordoviitsiumis. Silurile eriti iseloomulikud olid magestunud laguune asustanud \u00fcrgv\u00e4hid\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/l%C3%B5ugtundlased\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/l%C3%B5ugtundlased\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">eur\u00fcpteriidid<\/a>\u00a0ja s\u00fcvameresetteis leiduvad\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/graptoliidid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/graptoliidid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">graptoliidid<\/a>. Graptoliite ning mikrokivistisi\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/konodondid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/konodondid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">konodonte<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kitiinikud-ehk-kitiinloomad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kitiinikud-ehk-kitiinloomad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">kitiniikuid<\/a>\u00a0kasutatakse Siluri kivimite stratigraafilisel liigestamisel\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/juhtkivistis\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/juhtkivistis\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">juhtkivististena<\/a>.\n<\/p>\n<p>\n\tSiluri taimestiku moodustasid peamiselt\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/vetikad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/vetikad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">merevetikad<\/a>, taimede \u00fcleminek maismaale oli v\u00e4ga vaevaline. Esimesed algelised\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/%C3%BCrgraikad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/%C3%BCrgraikad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">soontaimed<\/a>\u00a0on leitud Hilis-Silurist.\n<\/p>\n<p>\n\tSelgroogseist elas rohkesti algelisi kalalaadseid\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/l%C3%B5uatud\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/l%C3%B5uatud\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">l\u00f5uatuid<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/k%C3%B5hrkalad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/k%C3%B5hrkalad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">k\u00f5hrkalu<\/a>.\n<\/p>\n<p>\n\t\u00a0\n<\/p>\n<p>\n\tK\u00e4esoleva lehek\u00fclje\u00a0on \u00a0koostanud\u00a0<b>Mare Isakar<\/b>\u00a0<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kasutatud-kirjandus-1\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">erinevate algmaterjalide p\u00f5hjal<\/a>.<br>Copyright \u00a9 2003 Mare Isakar<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Silur\u00a0oli\u00a0Paleosoikumi\u00a0kolmas ajastu; algas 440 miljonit aastat tagasi ja l\u00f5ppes 417 miljonit aastat tagasi; j\u00e4rgnes\u00a0Ordoviitsiumile\u00a0ja eelnes\u00a0Devonile. Skeem 1. Siluri geokronoloogiline tabel Siluri ajastul p\u00f5rkasid kokku Laurentia (P\u00f5hja-Ameerika) ja\u00a0Baltika (P\u00f5hja-Euroopa) manner. See oli t\u00e4htsaim laamtektooniline s\u00fcndmus Kesk-Paleosoikumis \u2013 selle tulemusena tekkis Kaledoonia &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-5","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":493,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/5\/revisions\/493"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}