{"id":46,"date":"2024-04-04T05:55:42","date_gmt":"2024-04-04T02:55:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kvaternaar\/"},"modified":"2024-04-04T05:56:26","modified_gmt":"2024-04-04T02:56:26","slug":"kvaternaar","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kvaternaar\/","title":{"rendered":"Kvaternaar"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<b>Kvaternaar<\/b>\u00a0on\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kainosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kainosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kainosoikumi<\/a>\u00a0noorim, n\u00fc\u00fcdisajal j\u00e4tkuv geoloogiline ajastu; algas 1,81 miljonit aastat tagasi; j\u00e4rgnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/neogeen\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/neogeen\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Neogeenile<\/a>.<br>Paleoklimaatiliselt jagatakse Kvaternaar kaheks \u2013\u00a0<b>Pleistotseeniks<\/b>\u00a0ja\u00a0<b>Holotseeniks<\/b>\u00a0(joonis 1).<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"401\" height=\"105\" class=\"alignnone wp-image-236\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/kvatern.jpg\" title=\"kvatern.jpg\" alt=\"kvarternaar\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/kvatern.jpg 401w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/kvatern-300x79.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 401px) 100vw, 401px\"><br>Skeem 1. Kvaternaari geokronoloogiline tabel\n<\/p>\n<p>\n\tAjastule on iseloomulik\u00a0<a href=\"http:\/\/www.scotese.com\/lastice.htm\">mandrij\u00e4\u00e4tumus (j\u00e4\u00e4aeg)<\/a>, mis oli eriti ulatuslik p\u00f5hjapoolkeral. Kvaternaari kliima on perioodiliselt muutunud, j\u00e4\u00e4ajad on vaheldunud j\u00e4\u00e4vaheaegadega. Perioodilised kliimamuutused on suuresti m\u00f5jutanud maailmamere taset, k\u00f5ikumine on ulatunud kuni 200 meetrini.\n<\/p>\n<p>\n\tPleistotseeni organismid ei erinenud oluliselt n\u00fc\u00fcdisaegsest, aga selgroogsete faunas oli Pleistotseeni alguses veel rohkesti\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/neogeen\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/neogeen\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Neogeeni<\/a>\u00a0loomi (n\u00e4iteks m\u00f5\u00f5khambuline tiiger, hipparion), kes elasid koos Kvaternaarile eriomaste liikidega. Paljud karmi kliimaga kohastunud liigid (n\u00e4iteks\u00a0<b>mammut<\/b>, karvane ninasarvik) on t\u00e4nap\u00e4evaks v\u00e4lja surnud.<br><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"87\" class=\"alignnone wp-image-237\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/mammut1a.jpg\" title=\"mammut1a.jpg\" alt=\"mammutihammas1\">\u00a0a\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"71\" class=\"alignnone wp-image-238\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/mammut2a.jpg\" title=\"mammut2a.jpg\" alt=\"mammutihammas2\">\u00a0b\u00a0<img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"120\" height=\"77\" class=\"alignnone wp-image-239\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/mammut3a.jpg\" title=\"mammut3a.jpg\" alt=\"mammut\">\u00a0c<br>Foto 1. Mammuti hammas (a, b) ja rekonstruktsioon (c)\n<\/p>\n<p>\n\tK\u00e4esoleva lehek\u00fclje\u00a0on \u00a0koostanud\u00a0<b>Mare Isakar<\/b>\u00a0<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kasutatud-kirjandus-1\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">erinevate algmaterjalide p\u00f5hjal<\/a>.<br>Copyright \u00a9 2003 Mare Isakar<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kvaternaar\u00a0on\u00a0Kainosoikumi\u00a0noorim, n\u00fc\u00fcdisajal j\u00e4tkuv geoloogiline ajastu; algas 1,81 miljonit aastat tagasi; j\u00e4rgnes\u00a0Neogeenile.Paleoklimaatiliselt jagatakse Kvaternaar kaheks \u2013\u00a0Pleistotseeniks\u00a0ja\u00a0Holotseeniks\u00a0(joonis 1). Skeem 1. Kvaternaari geokronoloogiline tabel Ajastule on iseloomulik\u00a0mandrij\u00e4\u00e4tumus (j\u00e4\u00e4aeg), mis oli eriti ulatuslik p\u00f5hjapoolkeral. Kvaternaari kliima on perioodiliselt muutunud, j\u00e4\u00e4ajad on vaheldunud j\u00e4\u00e4vaheaegadega. Perioodilised &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-46","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/46","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=46"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/46\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":455,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/46\/revisions\/455"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=46"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}