{"id":45,"date":"2024-04-04T05:55:42","date_gmt":"2024-04-04T02:55:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/neogeen\/"},"modified":"2024-04-04T05:56:26","modified_gmt":"2024-04-04T02:56:26","slug":"neogeen","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/neogeen\/","title":{"rendered":"Neogeen"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<b>Neogeen<\/b>\u00a0oli\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kainosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kainosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kainosoikumi<\/a>\u00a0teine ajastu; algas 23,8 miljonit aastat tagasi ja l\u00f5ppes 1,81 miljonit aastat tagasi; j\u00e4rgnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleogeen\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleogeen\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Paleogeenile<\/a>\u00a0ja eelnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kvaternaar\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kvaternaar\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kvatrenaarile<\/a>.\n<\/p>\n<p>\n\tNeogeenis j\u00e4tkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide\u00a0<a href=\"http:\/\/www.scotese.com\/miocene.htm\">kokkup\u00f5rked<\/a>, mille tulemusena moodustusid sellised k\u00f5rged m\u00e4eahelikud nagu Alpid, Himaalaja, Kaljum\u00e4ed, Kaukasus jt. Neogeeni kliima hakkas k\u00fclmenema, muutudes sesoonsemaks. Ajastu l\u00f5pus hakkasid tekkima uued mandriliustikud, mis valitsesid kogu j\u00e4rgneva Pleistotseeni.\n<\/p>\n<p>\n\tNeogeen jaotatakse kaheks ajastikuks:\u00a0<b>Miotseen<\/b>\u00a0ja\u00a0<b>Pliotseen<\/b>\u00a0(joonis 1).<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"382\" height=\"122\" class=\"alignnone wp-image-235\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/neogeen.jpg\" title=\"neogeen.jpg\" alt=\"neogeen\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/neogeen.jpg 382w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/neogeen-300x96.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 382px) 100vw, 382px\"><br>Skeem 1. Neogeeni geokronoloogiline tabel\n<\/p>\n<p>\n\tNeogeeni kliima, taimestik ja loomastik sarnanesid \u00fcldjoontes t\u00e4nap\u00e4evastega. Paljud praegu laialt levinud taime- ja loomaliigid nagu n\u00e4iteks maod, laululinnud, konnad, rotid, hiired ning taimedest rohttaimed hakkasid kiiresti levima just Neogeenis. Ka esimesed inimese eellased ilmusid Miotseeni l\u00f5pus.\n<\/p>\n<p>\n\tK\u00e4esoleva lehek\u00fclje\u00a0on \u00a0koostanud\u00a0<b>Mare Isakar<\/b>\u00a0<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kasutatud-kirjandus-1\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">erinevate algmaterjalide p\u00f5hjal<\/a>.<br>Copyright \u00a9 2003 Mare Isakar<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Neogeen\u00a0oli\u00a0Kainosoikumi\u00a0teine ajastu; algas 23,8 miljonit aastat tagasi ja l\u00f5ppes 1,81 miljonit aastat tagasi; j\u00e4rgnes\u00a0Paleogeenile\u00a0ja eelnes\u00a0Kvatrenaarile. Neogeenis j\u00e4tkusid juba Paleogeenis alanud kontinentide\u00a0kokkup\u00f5rked, mille tulemusena moodustusid sellised k\u00f5rged m\u00e4eahelikud nagu Alpid, Himaalaja, Kaljum\u00e4ed, Kaukasus jt. Neogeeni kliima hakkas k\u00fclmenema, muutudes sesoonsemaks. Ajastu &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-45","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/45","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=45"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/45\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":454,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/45\/revisions\/454"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=45"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}