{"id":44,"date":"2024-04-04T05:55:42","date_gmt":"2024-04-04T02:55:42","guid":{"rendered":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleogeen\/"},"modified":"2024-04-04T05:56:26","modified_gmt":"2024-04-04T02:56:26","slug":"paleogeen","status":"publish","type":"page","link":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/paleogeen\/","title":{"rendered":"Paleogeen"},"content":{"rendered":"<p>\n\t<b>Paleogeen<\/b>\u00a0oli\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kainosoikum\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kainosoikum\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kainosoikumi<\/a>\u00a0vanim ajastu; algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja l\u00f5ppes 23,8 miljonit aastat tagasi; j\u00e4rgnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kriit\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kriit\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Kriidile<\/a>\u00a0ja eelnes\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/neogeen\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/neogeen\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">Neogeenile<\/a>.\n<\/p>\n<p>\n\tPaleogeen jaotatakse\u00a0<b>Paleotseeniks<\/b>,\u00a0<b>Eotseeniks<\/b>\u00a0ja\u00a0<b>Oligotseeniks<\/b>\u00a0(skeem 1).<\/p>\n<p><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"382\" height=\"152\" class=\"alignnone wp-image-234\" src=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/paleog.jpg\" title=\"paleog.jpg\" alt=\"paleogeen\" srcset=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/paleog.jpg 382w, https:\/\/sisu.ut.ee\/wp-content\/uploads\/sites\/426\/paleog-300x119.jpg 300w\" sizes=\"auto, (max-width: 382px) 100vw, 382px\"><br>Skeem 1. Paleogeeni geokronoloogiline tabel\n<\/p>\n<p>\n\tPaleogeeni ajastul j\u00e4tkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 \u2013 55 miljonit aastat tagasi p\u00f5rkus\u00a0<a href=\"http:\/\/www.scotese.com\/newpage9.htm\">India laam<\/a>\u00a0kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik. Austraalia, mis oli siiani olnud \u00fchendatud Antarktikaga, hakkas liikuma p\u00f5hja. Umbes 20 miljonit aastat tagasi eemaldus Araabia poolsaar Aafrikast ning avanes Punane meri.\n<\/p>\n<p>\n\tPaleogeenis j\u00e4tkus\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/imetajad\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/imetajad\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">imetajate<\/a>\u00a0kiire areng; ilmusid kiskjalised, kabjalised, vaalalised, loivalised, esimesed londilised, n\u00e4rilised ja ahvilised. Austraalias arenesid kukkurloomad. Selgrootute hulgas olid arvukaimad\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karbid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/karbid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">karbid<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/teod\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/teod\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">teod<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/foraminifeerid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/foraminifeerid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">nummuliidid<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/%C3%B5isloomad-ehk-korallid\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/%C3%B5isloomad-ehk-korallid\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">korallid<\/a>,\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/k%C3%A4snad-0\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/k%C3%A4snad-0\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">kasnad<\/a>\u00a0ja\u00a0<a data-url=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/merisiilikud\" href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/merisiilikud\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">merisiilikud<\/a>.\n<\/p>\n<p>\n\tK\u00e4esoleva lehek\u00fclje\u00a0on \u00a0koostanud\u00a0<b>Mare Isakar<\/b>\u00a0<a href=\"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/kasutatud-kirjandus-1\" target=\"_blank\" title=\"\" rel=\"noopener\">erinevate algmaterjalide p\u00f5hjal<\/a>.<br>Copyright \u00a9 2003 Mare Isakar<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Paleogeen\u00a0oli\u00a0Kainosoikumi\u00a0vanim ajastu; algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja l\u00f5ppes 23,8 miljonit aastat tagasi; j\u00e4rgnes\u00a0Kriidile\u00a0ja eelnes\u00a0Neogeenile. Paleogeen jaotatakse\u00a0Paleotseeniks,\u00a0Eotseeniks\u00a0ja\u00a0Oligotseeniks\u00a0(skeem 1). Skeem 1. Paleogeeni geokronoloogiline tabel Paleogeeni ajastul j\u00e4tkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 \u2013 55 miljonit aastat tagasi p\u00f5rkus\u00a0India laam\u00a0kokku Aasiaga, mille &#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":226,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_acf_changed":false,"inline_featured_image":false,"footnotes":""},"class_list":["post-44","page","type-page","status-publish","hentry"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/users\/226"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=44"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":453,"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/44\/revisions\/453"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/sisu.ut.ee\/eluarengmaal\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=44"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}